Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 15424 0 pikir 24 Tamyz, 2011 saghat 04:12

Saghymbay Botpayúly. «Últqa qyzmet bilimnen emes, minezden»

Hakim Abay «Teginde adam balasy adam balasynan aqyl, ghylym, ar, minez degen nәrselermen ozady» dese, «Últqa qyzmet bilimnen emes, minezden» deydi Alash kósemi Álihan Bókeyhan. Demek, ghylymiy-shygharmashylyq izdenistegi qajyr-qayrattan tughan óreli enbekterimen halqynyng ruhany kemeldenuining kýretamyryna qan jýgirtude  shyn mәnindegi has talantqa órshil ruhty minez qajet. Qashanda últtyq múratty ústanghan túlgha boyyndaghy ar-ojdan biyigindegi eldik minez adam bolmysynyng ózindik tabighatynan tamyr tartyp jatqanymen, tughan jer, ósip-óngen orta ruhy men ata-ana tәrbiyesi bolat ózek ústyndaghy azamattyq ústanymdy qalyptastyrady. Mine, arqaly alpystyng biyigine kóterilip otyrghan abadan túlghaly ghalym Túrsyn Qúdakeldiúly Júrtbaydyng ghylymiy-shygharmashylyq bolmys-bitimin daralaytyn qasiyetting biregeyi - eldik qasiyetten suarylghan minez. Sol bolattay minez iriligi ómirding de ghylymnyng da shynyna shyghar bel-belesterde adastyrmas temirqazyq bolyp keledi. 1966 jyly mektep oqushylarynyng respublikalyq shygharma bayqauynda bas jýldeni qanjyghagha baylap bergen bәsire bәigesining atauy «Abay shyny - Múhta shyny» dep ataluy kezdeysoq dep aita alamaymyz.

Hakim Abay «Teginde adam balasy adam balasynan aqyl, ghylym, ar, minez degen nәrselermen ozady» dese, «Últqa qyzmet bilimnen emes, minezden» deydi Alash kósemi Álihan Bókeyhan. Demek, ghylymiy-shygharmashylyq izdenistegi qajyr-qayrattan tughan óreli enbekterimen halqynyng ruhany kemeldenuining kýretamyryna qan jýgirtude  shyn mәnindegi has talantqa órshil ruhty minez qajet. Qashanda últtyq múratty ústanghan túlgha boyyndaghy ar-ojdan biyigindegi eldik minez adam bolmysynyng ózindik tabighatynan tamyr tartyp jatqanymen, tughan jer, ósip-óngen orta ruhy men ata-ana tәrbiyesi bolat ózek ústyndaghy azamattyq ústanymdy qalyptastyrady. Mine, arqaly alpystyng biyigine kóterilip otyrghan abadan túlghaly ghalym Túrsyn Qúdakeldiúly Júrtbaydyng ghylymiy-shygharmashylyq bolmys-bitimin daralaytyn qasiyetting biregeyi - eldik qasiyetten suarylghan minez. Sol bolattay minez iriligi ómirding de ghylymnyng da shynyna shyghar bel-belesterde adastyrmas temirqazyq bolyp keledi. 1966 jyly mektep oqushylarynyng respublikalyq shygharma bayqauynda bas jýldeni qanjyghagha baylap bergen bәsire bәigesining atauy «Abay shyny - Múhta shyny» dep ataluy kezdeysoq dep aita alamaymyz.

Ordaly elinning kiyeli atamekenin yadrolyq synaqtarmen ulap, tektilik tamyryndy ayausyz otap tozdyrugha ainalghan kenestik jýiening últsyzdandyru sayasatyna ruhany qarsylyq - Túrsyn Júrtbaydyng azamattyq túlghasyndaghy jan jegisi. Sonau bir saghym jyldardaghy saghynyshty balalyq shaghy, bertingi kóbe sóger studenttik kezeng odan keyingi alasapyryn ómir aghysynda Alashtyq ansar auany onyng shygharmashylyq ózegining ajyramas tinine ainaldy. Mektep qabyrghasynda-aq M.Áuezovting «Abay joly» roman-epopeyasyndaghy Ázimhan (Álihan Bókeyhanov) beynesi men S.Seyfullinning «Tar jol, tayghaq keshu» tuyndysyndaghy Alash qayratkerlerine qatysty kereghar derekter men últ kósemderining jaghymsyz beynesin salystyra әdeby kesh ótizui kesek minezdi namystan tughan ilki qasiyet bolatyn. Sol ýshin de kommunistik tәrtipke qayshy «qoghamdyq qylmysy» ýshin aigha juyq sabaqtan shettetildi.

Alash ruhynyng qasiyeti qonghan Semey ónirining núrly shapaghaty, Abaydyng aqyndyq mektebining aldaspany Shәkәrim shygharmalarynyng estetikasy hәm «ar ilimi» sipatyndaghy etikalyq dýniyetanymynda oiórisin damytqan daryn týrli janrda qalypqa syimaghan qarymyn tanytty. «Jer-besik» (1976) roman-novellasy sosialistik realizm shyrmauyndaghy әdebiyetimizde últ tәuelsizdigi, halqymyzdyng teng jarymyn jalmaghan asharshylyq jәne sanatkerlik serpilister tini ruhany erkindik syndy «jabyq» taqyrypqa batyl barghan sanauly tuyndylardyng biri boldy. Kәriboz abyz, Sarjan aqynnyng prototiypi etip alynghan ruh aldaspandary Shәkәrim Qúdayberdiúly, Maghjan Júmabayúly tragediyasy bolishevizm úranshysy emes, últ namysynyng bayraghyn tu etken Alash balasynyng azattyq ansaryndaghy eldik qasiyetti paryz tútqan úrpaqtar sabaqtastyghyndaghy tarihy oilau jýiesin kórkemdik tanym arqyly janghyrtuymen manyzdy. Al Semey poligonynyng qazaqqa әkelgen qasireti, eniregen el taghdyr-talayy «Beti tilingen targhyl tastar» tuyndysynyng ózegin qúraydy. Úly dalanyng qasiretke toly mún-nalasy surettelgen atalmysh shygharma kenestik «jasampaz»  qoghamnyng el men jerge әkelgen beymәlim qiyanatynyng ekijýzdi qiyampúrys betperdesin ashyp berdi. Dalagha ghashyq qyr balasynyng jýrek týkpirindegi kendikke qúshtar kók dónen kónil iyirimining sezim әlemi «Qonyr qaz» (1978), «Jýregimde - júmyr jer» (1980) ólender jinaghy bolyp órildi.

Ruhany ústazdary «aq bas bura» Qayyrjan Bekhojiyn, «ardakýren» R.Núrghali, M.Maghauin shapaghatymen M.Dulatúly, J.Aymauytúly, M.Júmabayúly shygharmalarynan nәr ala otyryp tyng ghylymy izdenisterge baghyt týzeydi. Alash iydeyasyn sanasyna sinirip ósuine siyrek qorlar bólimindegi «Ayqap», «Qazaq», «Saryarqa», «Alash», «Aq jol», «Qazaq tili», «Sana» t.b. basylymdarmen tanysuy serpin beredi. Ol qazaqtyng qily dәuirlerindegi beyuaq kezenderin, el ýshin janyn qighan Álihan Bókeyhannan bastap Smaghúl Saduaqasovqa deyingi Alash ardaqtylarynyng tarihy qyzmetterin kenestik sayasat tanghan jalghan aiyptaulardan arshyp alu mindetterindegi ar jauapkershiligin qamshylay týsti. Sondyqtan ghalymnyng «Qazaq últy ruhany parasattyng damu baspaldaghyna neghúrlym biyiktep kóterilgen sayyn, ózi ýshin qúrban bolghan Alash ghúlamalaryn soghúrlym qúrmettep, taghzym etui tiyis. Óitkeni últtyng ruhany tәuelsizdigin saqtap qalghandar da, mәngýrttikten qútqaryp ketkender de, bolashaqtaghy tәuelizdikting qasiyetti úly jolyn anyqtap bergen de solar» degen tolghanysy tarih taghylymyn sanada janghyrtyp, zerdege toquymen úrpaq namysyn qayraydy.

Túrsyn Qúdakeldiúlynyng abaytanu, múhtartanu ilimderin últtyq әdebiyet pen tarihty tyghyz organikalyq baylanystaghy ýilesimde janasha ghylymy tanymdaghy órege shygharuy sony izdenistegi enbekterining ghylymiy-әdisnamalyq sipatyn ereksheleydi. Abaytanuda manyzy eren «Abay aldynda» (1987), «Kýiesin, jýrek...sýiesin» (2001), «Qúnanbay» (2004) enbekterinde aqyn jәne últ taghdyry, aqyn ósken orta, Qúnanbay túlghasy, tarihy shyndyq pen kórkem shyndyq araqatynasy syndy jotaly mәseleler búryn belgisiz bolyp kelgen múraghat qújattary boyynsha dәiektelip berildi. Mysaly, «Qúnanbay» enbegining «Qarakókting jәbir súltany», «Jazasy - sharighat joly», «Erden iman qútylmaydy» dep atalatyn ýsh bólimde zertteushi Qúnanbaydyng qazaq tarihyndaghy dәstýrli biylik zanyna jana jón-joba qosqan qayratker túlgha bolghanyn qogham qayshylyghynyng sayasiy-әleumettik aghysynda dәleldey kórsetedi. Qazaq tarihyndaghy kesek túlghanyng últtyq ruhaniyattaghy asqaq túghyryn aiqyndaydy.

Zertteushining últ tarihynyng altyn tamyryna terennen boylatatyn kórkemdik quatty eren, tarihy derekteri beren enbekteri otanshyldyq ruhqa iye. Kóne týrki batyrlary turaly tarihy әfsanalary toptastyrylghan eki tomdyq «Dulygha» kitabynyng ghylymy jәne tanymdyq manyzy kók bórinin  tekti úrpaghyn eldik qasiyetting zangharyna shygharuynda.

Qan jylaghan qazaq balasynyng 1916 jyly basynan ótkergen qily zamanyn surettegen M.Áuezovting «Qily zaman» tuyndysynyng tarihy negizderi «Beyuaq» monografiyasynda tereng ekshelse, Alash qayratkerleri jәne M.Áuezov taghdyr-talayy, shygharmashylyghy men qoghamdyq qyzmeti «Talqy», «Besigindi týze!..», «Besigindi aya!..», «Besigindi ala!..», «Besigindi úmytpa!..» syndy irgeli enbekterinde qarastyryldy. Alashtanudy últtanumen sabaqtastyrghan osynau  aishyqty kitaptar  HH ghasyrdyng 20-30 jyldaryndaghy el men jer tarihynyng aqtandaqtaryn sony múraghat qújattary, tarihy derekter negizinde taldap-taryzylauda últtyq sanagha tónkeris әkelgen otandyq ghylymnyng basty jetistigin aiqyndap bergen kezendik zertteuler boldy. Múhtartanudyng uaqyt ruhyndaghy serpilisi men silkinisin әlemdik dengeydegi talaptarmen ýilesip otyruyn dittegen әdebiyetshi  jetekshiligimen «Múhtar Áuezov turaly estelikter» (1997), «M.O.Áuezovting ómiri men shygharmashylyq shejiresi» (1997), «Áuezov әlemi» (1997), «Abay joly» epopeyasynyng tekstologiyalyq salystyrudan ótken núsqasy» (1997), 50 tomdyq tolyq jinaghynyng 7 tomy (1997-1998) dayyndaly. Úly suretkerding «Eskermedim, qabyldamadym» (1998) ashyq hattar toptamasy әzirlendi. Jankeshti ghylymy enbek barysynda «jazushynyng qily-qily taghdyry men tuyndylarynyng jazylu tarihyna qatysty búryn әdeby ortagha belgisiz eki jýzge tarta tyng derekterdi ghylymy ainalymgha týsirdi» (A.Isimaqova).

Alashtanu - ghalym zertteulerining bolatózegi. Zertteushi oghan sanaly ghúmyrynyng jiyrma eki jylyn arnady. Ýsh tomdyq «Úranym - Alash» irgeli ghylymy enbeginde tórt jýzdey tarihy derekter men qújattar jariyalandy. «Biz tarihy sanamyzdy tazartpay, ar-úyatymyzdy qalpyna keltirmey, әr nәrseni ornyna qoymay bizding memleketting ruhaniyaty tazarmaydy» deydi ghalym. Mine, «Alash» partiyasy men «Alashorda» ýkimetine qarsy 1927-1932 jәne 1937-1938 jyldar aralyghynda jýrgizilgen bolisheviktik-kommunistik sayasy tergeu isining tarihy qújattary, tergeu derekteri qamtylghan atalghan zerdeli zertteuding qúndylyghy - últ tәuelsizdigi, el men jer tútastyghy ýshin tarihy qyzmet atarghan әlemdik deygeydegi órkeniyettik qúbylys ispettes Alashtyng ruhany jәne sayasy kósemderining taghylymdy ghúmyry, qoghamdyq san salaly qyzmetining býgingi otanshyldyq sana, memleketshildik ústanym biyigindegi úrpaq qalyptastyrudaghy kókeykestiligi túrghysynan zertteluinde. Birtútas Alash iydeyasyn tújyrymdaghan ghalym Alash  qayratkerlerining últtyq iydeyany bes basty tújyrymgha negizdegenin «Birinshi jәne eng manyzdysy - Jer, Jer jәne Jer. Jersiz Ota joq. Ekinshi ústanym - jerding astyndaghy, ýstindegi, aspanydaghy barsha iygilik qazaq memleketine qyzmet etu kerek. Ýshinshi ústanym - tolyqtay ekonomikalyq tәuelsizdik. Tórtinshi ústanym -  memleket qúrushy últtyng til, din, dil ýstemdigi bolu kerek. Besinshi ústyn - ghylymgha, últtyq salt-dәstýrge negizdelgen zangha sýiene otyryp Japoniya ýlgisindegi últtyq-demokratiyalyq memleket qúru. Dәstýrge negizdelgen zany bar elding adaspaytynyn Alash ardaqtylary jaqsy bilgen» dep týiedi.

Alash qayrattkerlerining eldik ruhyndaghy túlghanyng san salaly ghylymiy-shygharmashylyq bolmys-bitimin ústazdyq úlaghaty da әdipteydi. Euraziya últtyq uniyversiytetinde abaytanu, múhtartanu ilimderinen dәris oqityn professor Alash iydeyasyn qazirgi tәuelsizdikting ruhany jәne sayasy ústyny túrghysynan bayyptap, otanshyl úrpaq tәrbiyeleuge erekshe ýles qosuda. «Otyrar kitaphanasy» ghylymy ortalyghynyng diyrektory retinde elimizding ruhaniyat әlemining kókjiyegin keneytude manyzy zor ghylymy jobalardy jýzege asyruda. Bir ghana «Qazaq qoljazbalary (bizding dәuirimizge deyingi H gh. bastap HHI gh. deyin)» degen taqyryptaghy 10 tomdyq ghylymy jobanyng jýzege asyrylyp jatqanyn aitar bolsaq Túrsyn Júrtbay basshylyghyndaghy keleli isting kemeldiligi tanylady.

Irgeli enbekterimen otandyq әdebiyettanu men tarih ghylymyn jana biyikke kótergen últtyq ruhaniyat abadany, qalamger, әdebiyetshi ghalym Túrsyn Qúdakeldiúly Júrtbaygha arqaly alpystyng shynynda da tolayym shygharmashylyq tabystar tileymiz. Eldik sana, memleketshildik ústanym syndy últtyq mýdde biyigindegi kókeykesti de ózekjardy tolghanystary Alashúlynyng el men jer aldyndaghy perzenttik paryzyn, azamattyq qaryzyn óteu jolyndaghy boryshyna adaldyghyn tanytady. Layym, qashanda ór minez sol asqaqtyqqa jeteley bersin demekpiz.

 

Saghymbay Botpayúly Júmaghúl.

E.A.Beketov atyndaghy

QarMU-ding dosenti

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377