(Telejurnalist Núrtileu Imanghaligha hat)

Bismillahir Irahmanir Rahiym

Núrtileu!

Men búl  maqala-hatty  Qadir týni aldynda beriletin apta búryn,  aldyn-ala býgin (19.08) sen jazyp alghan  «Kórshiler» baghdarlamasynan son, osylay  jasaghanym dúrys-au degen oimen  jazyp otyrmyn.  Sening osy baghdarlamanda kóterilgen bir taqyrypqa  baylanysty pikir bólisu niyetinde...

Ótken ómirge nazar audarsam, ekeumiz kezinde osy «Qazaqstan» telearnasynda on jeti jyl qatar qyzmet jasappyz. Sen jastar redaksiyasynda jalyn atyp jýrgende men nasihat habarlary bas redaksiyasynda, sonynan  biraz bólimder biriktirilgen sayasy habarlar birlestiginde kommentatorlyqtan bas redaktorlyq lauazymgha deyingi aralyqta qyzmet atqaryppyn. Bilesing be, osy kezeng mening jurnalistik ómirimdegi asa bir ystyq, úmytylmas kezeng bolyp qaldy. Olay deytinim Kenes imperiyasynyng tamyryna balta shapqan Jeltoqsan oqighasy bizding kóz aldymyzda ótti. Osy bir әlemdik tarihy betbúrys kezeni «Qazaqstan» telearnasy aldyndaghy Ortalyq alannan bastau alghan joq pa?.. Sodan, elimiz Jaratushynyn  rahymymen ata-babamyz ghasyrlar boyy armandap ótken óz egemendigin aldy... Múnday tarihy sәtti kózben kórip, bastan ótkizu kimge de bolsa esten shyqpas ýlken maqtanysh әri abyroy ghoy...

(Telejurnalist Núrtileu Imanghaligha hat)

Bismillahir Irahmanir Rahiym

Núrtileu!

Men búl  maqala-hatty  Qadir týni aldynda beriletin apta búryn,  aldyn-ala býgin (19.08) sen jazyp alghan  «Kórshiler» baghdarlamasynan son, osylay  jasaghanym dúrys-au degen oimen  jazyp otyrmyn.  Sening osy baghdarlamanda kóterilgen bir taqyrypqa  baylanysty pikir bólisu niyetinde...

Ótken ómirge nazar audarsam, ekeumiz kezinde osy «Qazaqstan» telearnasynda on jeti jyl qatar qyzmet jasappyz. Sen jastar redaksiyasynda jalyn atyp jýrgende men nasihat habarlary bas redaksiyasynda, sonynan  biraz bólimder biriktirilgen sayasy habarlar birlestiginde kommentatorlyqtan bas redaktorlyq lauazymgha deyingi aralyqta qyzmet atqaryppyn. Bilesing be, osy kezeng mening jurnalistik ómirimdegi asa bir ystyq, úmytylmas kezeng bolyp qaldy. Olay deytinim Kenes imperiyasynyng tamyryna balta shapqan Jeltoqsan oqighasy bizding kóz aldymyzda ótti. Osy bir әlemdik tarihy betbúrys kezeni «Qazaqstan» telearnasy aldyndaghy Ortalyq alannan bastau alghan joq pa?.. Sodan, elimiz Jaratushynyn  rahymymen ata-babamyz ghasyrlar boyy armandap ótken óz egemendigin aldy... Múnday tarihy sәtti kózben kórip, bastan ótkizu kimge de bolsa esten shyqpas ýlken maqtanysh әri abyroy ghoy...

Teledidarda júmys jasau әrbir telejurnalist ýshin maqatanysh. Onyng ýstine  «Qazaqstan» telearnasy qazaq elinin, qazaq halqynyng minberi ghoy. Kiyeli minber. Osy jerden býgingi el tynysy men tirshiligi, ýmitti erteni kórinis beredi. «Elding telediary qanday bolsa tirshiligi de sonday»- deushiler dúrys aitady.   Sonday abroyly minberge qyzmet jasau qanday baqyt. Búl baqyt óz qyzmetine degen mahabbatpen úshtasyp jatsa,  núr ýstine núr.  Ol mahabbatyng ystyq yqylasynmen  dayyndaghan әrbir habarynnan, әr tirshiliginnen, әr qimylynnan bayqaluy kerek. Sol tirshilikti  ózge júrttan búryn ózing sezinuing tipten lәzzat. Sonday kórinis az-kem menin  ómirbayanyma da jazylghan  siyaqty. Naqtyly dәlel - kezinde Qyzylorda oblysynda «Altyn dәn - 83» habaryna baylanysty qyryq kýndik jol sapar kezinde ómirge kelgen segizinshi úlymnyng esimin Altyn dәn-83 dep atasam, 1986 jylghy QKP tarihyndaghy tolquly  siezde, Dimash aghamyzdyng orynynda qalghany turaly quanyshty habar dayyndap jatqan  kezde ómirge kelgen toghyzynshy úlymnyng esimin Sezd dep qoydym. Kóz aldymda osy eki úlym túrghanda men  «Qazaqstan» telearnasy újymy tirshiliginen kýni býginge deyin  ózimdi bólip qarap kórgen emespin. Syrttay da bolsa újymnyn  ystyghyna kýiip, suyghyna tonyp jýrgendey sezinemin. Óz atyna jazylyp otyrghan myna hat ta  sol súlu yqylastyng kórinisi.

Áriyne, biz qyzmet jasap jýrgen kezdegi telehabarlar dayyndau júmysynyng qiynshylyghy men býgingi telehabarlar dayyndau júmysynda  jer men kóktey  aiyrmashylyq baryn zor quanyshpen sezinemin. Ol kezde býgingidey habar týsiretin jetilgen tehnikalyq aparattar bolghan joq. Sender habardy studiyada nemese PTS arqyly týsirumen shektelip jatqanda, bizder 3-4 minuttyq kinolentamen jarty nemese bir saghattyq habar dayyndau ýshin «Maksmatorymyzdy» arqalap, elimizding týkpir-týkpirine rejisser, operator, dybys jazushy men jaryq berushi topty sonymyzgha ertip, jii sapargha shyghatynbyz. Attyng jalynda, týiening qomynda jýrgendey tirshilik keshtik. Sonyng ózi biz ýshin quanysh edi. Ýlesimizge tiygen shamaly kino plenkagha qajetti kórinisterdi týsirip, barghan eldi mekennen jazylatyn habargha qatysugha tiyisti adamdardy jergilikti basshylarmen kelise otyryp, studiyagha shaqyra keletinbiz. Qanday auyr... Sonday qiynshylyghy bolghanmen, sol habardy dayyndau bizge barynsha qyzyq kórinetin. Ótti ghoy, ótti «Qazaqstan» tarihynda sonday kezen...

Shynyn aitayyn, sening myna jazghan diny habaryna kómekshilering Dastan men Janar telefon arqyly  shaqyrghany bolmasa, sen jýrgizetin «Kórshiler» baghdarlamasy  ekenin eskertken de joq  jәne  qanday taqyryp ayasynda sóz bolatynyn  bile de qoymadym. Oiladym,  songhy kezde BAQ betterinde mening «Haziretke hat jazdym, qúlaghdar bol, jamaghat», «Elbasyna hat jazdym, qúlaghdar bol, jamaghat», «2000 jyly kóterilgen ózekti mәsele nәtijiyesi, 2011 jyly qoghamgha diny agenttikti alyp keldi», « Elbasy - elding simvoly, ol kisini arandatudan saqtayyq!» degen taqyryppen, elmizdegi Islamnyng jaghdayyna baylanysty jariyalanghan ashylau jazylghan seriyaly maqalalarym jastar nazaryna týsken bolar,  soghan oray shaqyryp jatqan shyghar degen oimen, óz pikirlerimdi oisha jinastyryp, habargha jetken bolatynmyn. Studiyada ózinmen kezdestim...

Bayqaghanym, respublikadaghy qazirgi diny aqual men songhy kezde keshigip baryp qúrylghan din isteri jónindegi agenttik júmysyna baylanysty jazylghan búl habargha respublika músylmandary diny basqarmasynyng sharighat bólimining jetekshisi, naib mufty Múhammed-Qúseyin Alsabekov, Núr Mýbәrәk Egiypet Islam mәdeniyeti uniyversiytetining prorektory, filologiya ghylymdarynyng doktory Shәmshidin Kerim, Músylmandar Odaghynyng tóraghasy Múrat Telebekov, Almaty qalalyq din isteri departamenti diyrektory mindetin atqarushy Jasúlan Tәjibaev  bastaghan biraz adamdar shaqyrylghan eken.

Núrtileu, telejurnalist әriptesing retinde birden aitayyn, sen býgingi tanda respublika kórermenderi moyyndaghan  tanymal  telejurnalist әri telebaghdarlama jýrgizushisin. Telejurnalistkikagha tolqyn tolqyn bolyp kelip jatqan  jastar legine  ústazdyq ete alatynday kemel tәjiriybe jinaqtaghan kәsiby mamansyn.  Alayda, osy habargha  jeke dayyndyghyng shalalau bolghan siyaqty jәne habargha qatysushylarmen aradagha әngimeng de jarasymdy shygha qoyghan  joq.  Múny habaryng efirden ótken song kórermender de bayqay jatar. Ár  habardy jýrgizude ózindik stiyli bar, kózine kiygen kózildirigining ýstinen súspen qarap túratyn   Núrtileu búl joly sol ýirenshikti qalpynda kórinbedi. «Kórshilerge» kelgen qonaqtar arasynda da taqyryptyng ayasyn  ashatyn kisiler az boldy. Alsabekovtyng  jauabyn kim týsindi?.. Sen týsinbeseng men eshtene úqpadym. Habargha  diny basqarmanyng pәtua bólimin basqarghan son, dúrys pәtua aitar degen niyetpen shaqyrghan  shygharsyn. Azamatymyz ol ýdeden shyqpady.  Qyzmetine oray qazaqtyng dәstýrli dinine jany ashityn bolsa, osy  habardyng ayaghyna deyin sabyr saqtap otyrar edi ghoy. Olay da jasamady. Habar tizginin ústap otyrghan ózinmen jónsiz ilinisip qanshama uaqytty aldy. Átten, osy kórinisti  tolyq efirge jibermeysing ghoy,  jiberseng qalyng jamaghat músylmandar  diny basqarmasynyng pәtuә bólimining tizginin qanday jan ústap otyrghanyn ózderi de  bayqar edi. Bizder sheshen aghayyndarmen dindes bolghanmen, ústanatyn mazhabymyz bólek. Qazaq últy kýni býginge deyin Imam Aghzam Ábu Hanafiya mazhabyn ústanady. Sheshen aghayyndar Imam Shafighy mazhabynda.  Bizde diny namys bolmay túr ghoy, bolmay túr!.. Býgingi tanda diny basqarma shygharghan pәtualardyng jii syngha úshyrauy pәtuә bóliminde osy azamattyng otyruynan ekenin kóp adam bile bermeydi.  Jalpy búl habargha Alsabekovty emes, Ábsattar Derbisәlining ózin shaqyruyng kerek edi. Óitkeni mufty degen sózding ózi dinnen pәtuә shygharushy ghúlama degen sóz. Al bas mufty degen muftiylerding kósemi ghoy. Osyny onbir jyldan beri Ábsattar bilmey kele jatqan joq. Biz Ábsattardy jana meshitterding ashylu saltanatynda ghana kórip qalamyz. Saltanatta   astyna at mingizip, iyghyna shapan japqangha mәzbiz. Sol rәsimderde  kýni býginge deyin «Meshitting ashylu saltanatyna kelgening qanday jaqsy boldy, endi din ghúlamasy retinde meshittegi  býgingi namazdy da óziniz ótkizip berip ketiniz»-degen jan balasy bolmapty ghoy. Sodan son, búl elden ne ýmit, ne qayyr... Ábsattar din mәselesin kóterip el aldyna shygha almaydy.   Býgingi tanda eldegi dinning ushyghyp túrghan problemasyna aralaspay jýruining ózi de osydan.  Qazirgi dindegi sansyz aghymdardy, diny fanattar qimylyn, esh uaqytta ýkimet toqtata almaydy. Ony sol memleketting ústanatyn dini, din ziyalylary  ghana toqtatady. Ol ýshin dinning basshysy dinin de, elin de sýietin naghyz patriot, ýlken diny bilim iyesi boluy kerek. Onday tolyqqandy bilimi bar din basshy әzir bizding elding mandayyna jazylmay otyr.

Habardaghy basty әngime - janadan qúrylghan diny agenttik turaly boldy. Mening 07.03. 2011 jyly jazylghan «Elbasyna hat jazdym, qúlaghadar bol, jamaghat» degen problemalyq maqalam aragha ýsh kýn salyp, «Abay.kz» portalynda jaryq kórip, odan biraz BAQ kóshirip basyp, maqala Elbasy atyna joldanghan bolatyn. Sol maqalada mynaday úsynys-pikir aitylghan;  «...Jogharydaghy keltirilgen jauap hat Diny komiytet pen onyng býgingi tandaghy qyzmet isteu qabilet dәrejesin kórsetse kerek. Siz ótken jyly Diny agenttik ashu jóninde óte oryndy úsynys aittynyz. Búl úsynysty  2000 jyly, qazir ózgerip ketpese, Ýkimetting 06.05.2000 jylghy diny úiymdarmen baylanys jónindegi Kenes hatshylyghy Erejesindegi «Memlekettik sayasattyng basym baghyttaryn qalyptastyru jónindegi úsynystar әzirleu talabyn» basshylyqqa alyp, sol kezdegi Kenes hatshylyghy Tóraghasynyng orynbasary T.Sauranbekovtyng atynan Diny Agenttik ashu jónindegi barlyq smetalyq shyghyndaryn jazbasha kórsetip Preziydent Ákimshiligining sol kezegi jetekshisi  S.Qalmyrzaevtyng aldyna shygharghan bolatynbyz. Býgingi Diny komiytette otyrghandar tym bolmasa  Siz aitqan osy úsynysty qoldap ketui kerek edi. Onday qimyl kórinbeydi. Komiytettegiler bir ministrlikting qoltyghynda tyghylyp alyp  kýnderining ótkenine mәz.  Al bizge býgingi tanda el taghdyry ýshin júmys jasaytyn Diny agenttik auaday qajet. Qazir elimizdegi tirshilik ana sýtindey aq, ana tilegindey taza bolyp túrghan joq.  Ishki diny aqual el egemendigin barynsha qauipti jaghdaygha әkelip tirep otyr. Búl jaghdaydy qazir kim jónge sala alady, múnymen týpkilikti kim ainalysuy tiyis?.. Endigi jerde  Respublika músylmandary diny basqarmasynyng qazirgi betimen ketken jayyna, Elbasy retinde ózinizding tikeley aralasuynyzgha tura keletin siyaqty...

«Toqal eshki mýiiz súraymyn dep saqalynan aiyrylypty» demekshi, kezinde Ýkimet diny basqarma Jarghysy talaptaryn búza otyryp, búl diny úiymgha dinsiz adamdy basshy etip qoyyp, qazir sonyng barynsha zardabyn tartyp otyr dep bilemin.  Búghan qosymsha jogharyda aityp ketkenimizdey dәl qazir, sholaq oily onshaqty din dýmsheleri tanys-tamyrlaryn salyp Ózinizding manynyzdy oraghytyp jýrgenin de  kórip bilip otyrmyz. Dindi sayasatqa ainaldyrghysy keletin búl «belsendilerdin» eki-ýsheuining shet elden qarjylanyp otyrghanyn BAQ betteri kýn qúrghatpay sóz etude. Men biletin búl «belsendilerdin» ishinde dәstýrli Islam dinining qamyn jan-tәnimen úghynatyn jan bayqalmaydy. Biri Qúdaydan qoryqpay, jay ghana Ábsattar qúsap  ataq qualasa, ekinshisi dindi biznes kózine ainaldyryp, bayyghysy keletin dinnen mýldem sauatsyz múnapyqtar.  Din - Allanyng isi, sayasat - adamnyng isi. Sayasat - saghat sayyn ózgerui mýmkin, din - mәngilik. Osylardyng arqasynda búryn ýsh jýzge, rugha bólinsek, endi týrli din men aghymgha bóline bastadyq.   Din men sayasatty qosqysy kelip  jýrgenderding búl maqsaty ýrey tudyrady. Búl óte qaterli qadam, qoghamgha býlik salady. Múnday qauip qaterdi kóre bile túra ýnsiz qalsaq, Alla aldynda da, Otan aldynda da qylmys bolyp sanalady. Búl rette qazirgi arab elderinde oryn alyp otyrghan tolqular men qabat kórshi qyrghyz, ózbek elderinde oryn alghan qandy qyrghyndardan da  sabaq aluymyz kerek».

Osy Ashyq hat týrtki bolyp oy saldy ma, әlde eldegi diny aqual mәjibýrledi me, aragha ay salmay Elbasy qol qoyghan, Mәdeniyet ministrligi qúramyndaghy býgingi kýnge deyin óz qyzmetin dәrmensiz kórsetip kelgen Diny komiytet taratylyp, orynyna Respublikalyq Diny agenttik qúrylghandyghy turaly Jarlyghy jaryq kórdi. Úzamay jana agenttik tóraghalyghyna Qayrat Lama Shәrip myrzanyn  bekigendigin estidik. Kesh te bolsa búl agenttikting qúryluy eldegi ushyghyp túrghan diny aqualdyng sayabyrsuyna naqtyly yqpal jasaydy jәne Konstitusiyadaghy «din memleketten bólek» degen tújyrym orynyna  «memlekettin  dәstýrli dini -  Islam,  әlemdik dinder ghana  moyyndalady» degen tújyrym engizuge kýsh salady  degen oidamyn. Búlay etpegen jaghdayda elimizdegi esepsiz diny aghymdar men әlem moyyndamaghan jana dinderden qútylugha jol joq...  Men osy pikirimdi sen jazghan habarda da qatanyraq aittym. Ol sózderimdi tolyq beresing be, bermeysing be, ol óz qolyndaghy sharua. Biraq, habargha qatysyp otyrghan Tóleu qajy aqsaqaldyn  «Habardyng jany endi kirdi ghoy, habardy Baqtybaydyng osy әngimelerimen týiindesek» -degen sózi jadynda bolghanyn qalar edim. Mening songhy aitqan búl pikirim jýzege aspasa  diny agenttikke Lama Shәrip týgili Kәlәm Shәrip atymen kelgen adam bolsa da eshtene tyndyry almaydy. Múny aityp otyrghanym  «bir memleket -bir din» dep kelgen búl inimiz de qazir alghashqy ekpininen sayabyrsyp qalghan siyaqty. Ol aitqan «Qalypty islam» konsepsiyasy da kóp ýmit kýttirip otyrghan joq. Búghan qosyp aitarym qazir diny agenttik qúrylymy oblystar men audandarda da jasaqtala bastady. Bayqaymyn, alynyp jatqan kadrlardyng kópshiligi, din iysi múrynyna kirmeytin, tanghy toghyzdan keshki altygha deyin kensede otyryp jalaqy aludan aspaytyn jas shiyneunikter bolyp barady. Agenttikke alyna bastaghan onday kadrlardyng týkke de qajeti joq. Men mysal keltireyin, 2000 jyly tórt jyl jabylyp qalyp, әzer ashylghan  Ýkimet janyndaghy Diny úiymdarmen baylanys jónindegi hatshylyq bólimine, ayaq astynan T.Sauranbekovtyng orynyna  A.Múqashov degen azamat elshilik qyzmetten auysyp, basshy bolyp keldi. Mamandyghy - energetika jaghy eken. Diny júmysqa dayyndyghy joq sol azamat óz dәrmensizdigining  «arqasynda» Ýkimet janynnan әzer qúrylghan Hatshylyqty  bir ministrlik qoltyghynda júmys jasaytyn komiytet dәrejesine deyin týsirdi.  Jana qúrylym óz kadrlaryn osy betimen jasaqtasa,  onda ýmitti isting erteni buyldyr. Ózing kórding ghoy, habargha shaqyrylghan Almaty qalalyq din isteri departamentining diyrektory mindetin atqarushy Jasúlan Tәjibaev jana qúrylym  turaly ne aityp jarytty?..  Men aityp otyrghan osy mәselege oray habargha qatynasqan Núr Mýbarak Egiypet islam mәdeniyeti uniyversiytetining prorektory, professor Shәmshidin Kerim myrza da diny oqu orynyn bitirgen óz  jastaryn janadan qúrylghan osy agenttikke úsynu, elimizdegi jalghyz din ghúlamasy, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng negizin qalaushy Rәtbek Nysanbayúly siyaqty din ziyalylaryn ózderine sabaq beruge shaqyru turaly jandy úsynystar aitu orynyna,  muftiyattyng býgingi tanda  betimen ketken júmysyn qorghashtaumen sharshady. Men búlardy aitqanda agenttik pen diny basqarma júmysyn jolgha qoyyp bereyin dep otyrghanym joq, kórgenimdi kórgen qalpynda jetkizip, búharagha oy salghym kelip otyr. Jazylghan habardyng basty maqsaty da osy emes pe?..

Habar barysynda tyqpyshtalghan diny agenttik janynnan úiymdastyrylghan ýgit-nasihat tobynyng júmysy da maqtanysh retinde kórsetetin kórinis emes. Dinning negizgi nasihat júmysyn úiymdastyrushy qashan da diny basqarma men diny qyzmetkerler, dindәrlar, din ziyalylary boluy tiyis. Janadan qúrylghan  agenttiktin  maksaty búdan basqaraq boluy kerek... Sondyqtan da, habardy salmaqty etip dayyndaugha qanshama mýmkindiging bolghanmen, jazylghan habaryng solghyndau shyqty ma degen oidamyn...

Núrtileu!

Sen habar barysynda mening kezinde «Din - apiyn» habaryn jýrgizgenimdi algha tarttyn. Ras aitasyn. Biraq ol habar menen de búryn bolghan.  Osy jerde  «apiyn» sózin kim qalay úghyndyrady, kim qalay úghynady degen pikirdi  asha ketkim kelip otyr. Apiyn - az mólsherde paydalansa, jangha shipa. Sauyqtyryp, boyyna quat beretin taptyrmas dәri. Kóp mólsherde paydalansan, әriyne,  ulandyrady. Din de sanaly týrde sabyrmen ústansang paydasy mol sarqylmas ruhani  qazyna, ústay bilmeseng - qater. Býgingi diny ekstremister men fanattar qimyly sonyng jarqyn kórinisi...

«Din - apiyn»  habarynyng kezinde maghan  tapsyryluy, meni imandylyq jolyna bastady. Dinning elge de, ózime de kerek ekendigine kózimdi jetkizdi. Sodan qazaq efiyrine eng alghashqy diny nasihat habaryn men alyp keldim. Alghashqy «Ádet ghúryptyng ozyghy bar, tozyghy bar» degen taqyryppen dayyndalghan 55 minuttyq habardy efirden ótkizu ýshin Ortalyq partiya komiytetinen segiz ret tekseru bolghanyn sen bilmeysing de ghoy. Aytys on ýsh aigha sozyldy.  Segizinshi ret bolghan tekserude habardy Ortalyq Komiytetting sol kezdegi hatshysy Ózbekәli Jәnibekovtyng ózi kórip, efirge qoigha úryqsat bergen bolatyn. Dayyndalghan habardyng bar kinәsi habargha bas mufti  Rәtbek Nysanbayúlynyng qatysuy edi. Búdan song apta sayyn «Iman» habaryn jýrgizuge kenshilik aldyq. Qazaqstan músylmandarynyng alghashqy qúryltayynan jarty saghattyq reportaj berdim. Qúrannyng 114 sýresi turaly 114  nasihat habaryn úiymdastyrdym. 1996 jyly qazaq jurnalisteri arasynda túnghysh qajylyqqa baryp, sapar barysynda  «Sәlem, Mekke!» degen taqyryppen alty seriyaly vidiofilim týsirip, efirden kórsettim. Qazir osy habarlardyng kóshirmesi mening jeke múraghatymda óz izdeushisin kýtip saqtauly túr...

Sóz sonynda aitarym, «Qazaqstan» telearnasy býgingi el kóleminde júmys jasap jatqan barlyq telearnalardyng әkesi men sheshesi. Qazaqstandyq telearna jýiesining negizi. Men sony maqtan tútamyn.  «Qazaqstan» ózim qúrmet tútatyn, ózim qyzmet istegen memlekettik qara shanyraq.  Sol qarashanyraqta abyroyly qyzmet atqaryp kele jatqan ózine arnayy jazghan búl hatymnyng qysqasha bayany din mәselesine qatysty taqyryp kóterip,  diny habar dayyndaytyn telejurnalisterge oy týssin, sabaq bolsyn degenge sayady...

Alla aldaghy uaqytta da abroyyndy eseley bersin!

Sәlemmen, qashanda júmysyna sәttilik tileushi әriptesin,  telejurnalist  Baqtybay AYNABEKOV

21.08.2011 jyl

"Abay-aqparat"