Artyndaghy úrpaqqa «abyz» degen aty qalaghan adamdar qazaqta kóp emes. Ol zamandarda abyzdardyng qanday qyzmet atqarghanyn býgingi buyn úrpaq bile bermeymiz.Bir sezinetinimiz,  elining ruhany tәrbiyesin, ruhany әlem ayasyndaghy el jýgin  arqalaghan adam dep týsinemiz. Tәuelsizdik jariyalaghanda Ábish agha eludi ensergen, shygharmashylyghy kemeline kelgen, tuabitti tabighy parasaty menmúndalap túratyn, darhan dala jýzdi, salmaqty, oishyl, danyshpan adam edi. Ol sol bir egemendikting alghashqy jyldary Preziydentting janynda el ómirining ruhany qalyptasuyna zor enbek sinirdi. Sondyqtan býgingi buyn úrpaq ony abyzgha teney bastady.

Ábish eng aldymen jazushy. Jazushy bolghanda ózine tәn әlemi bar, iyirimi teren,  qat-qabat filosofiyalyq oilardyng toghysqan, dalanyng darhan jyrshysy boldy.  Onyng jazushylyq sheberligi әlemde men degen jazushylardyng eshqaysysynan kem emes. Tipti biz onyng artyqshylyghyn bayqap jýrmiz. Ábish әlemdik dengeydegi prozashy. Biz onyng shygharmalaryn әlem oqyrmandaryna jetkize alghamyz joq.

«Ábish Kekilbaev turaly sóz aitu kimge bolsa da, onaygha týse qoymas. Ábish jayynda sóz qozghau, onyng shygharmashylyghyn zertteu, oghan ýnilu kóp enbek pen izdenisti talap etetin dýniye» -dep Quanysh Súltanov «Kekilbaev kenistigi» atty maqalasynda aityp ótkendey, qanshama kitap paraqtap, zanghar jazushynyng jýirik oiyna, ishki әlemine den qoyyp, boylay alugha tyryssaq ta, Ábish әlemine enu ýlken erlikti qajet etetini aqiqat.

Al, endeshe, kemenger oishyldyng әlemine tereninen zer salyp kórelik...

Jazu – ómir tynysy. Jazu – eng birinshi ómir sýruden, únatudan, sosyn baryp tanyludan túrsa kerek. Óner men әdebiyetke eng basty qaghida – talant, bilim, sheberlikke qúshtarlyq, sosyn zor enbek qajet. Ábish Kekilbaevtyng kez kelgen shygharmasynda úshan teniz talantynan bólek san qyrly shygharmalarynyng artynda tauday biyik enbegi jatqany barshamyzgha mәlim. Ghúlama ghalymnyng jazu ónerindegi sheberligin sóz etsek te, eng aldymen, qazaq sanasynda onyng syndarly synshy, súnghyla sayasatker, darhan minezdi daryn, bilikti bilimpaz ekendigimen qosa, kórkem shygharma jazushylyghy aldynghy orynda. Úlaghatty ústaz retinde ózining kórkem sóz zergerligimen bizding ruhany ómirimizdi bayytsa, aishyqty aqyn retinde kózimizdi ashty, syrly suretker bolyp kókiregimizge últtyq senim, sana úyalatty.

Jazushynyng shygharmashylyghyndaghy óresi biyik enbekterining biri «Anyzdyng aqyry» atty tarihy romany. Búl – tek tarihy shejire ghana emes, qoghamdyq, últtyq mýddesimen astasyp, әrbir oqyrmannyng dýniyetanymyn keneytip, ruhany tәrbiyeleytin shygharma. Ábish Kekilbaevtyng týgel derlik shygharmashylyghynan romantizmning kórkemdik jýiesin tolyqtyratyn sipat–miftik-foliklorlyq sarynnyn, anyz-әngimelerding jii kórinis berui kezdesedi. Jazushy osy tuyndysy arqyly tarihy anyz shenberinen shyghyp, qalamgerlik qiyalyn qosa otyryp, derbes psihologiyalyq shygharma tudyrghan. Búl romannyng lirikalyq, romantikalyq sipaty mol. Jazushy anyzdyq jelini janasha týsindirip, janghyrtyp, sol arqyly adam janynyng tereng iyirimderin ashqan kompozisiyasy kýrdeli, psihologiyalyq salmaghy bar derbes tuyndy jasap shygharghan. Sonymen qatar, romanda lirikalyq boyaudyng moldyghy, tildik órnekting emosionaldy boyaugha qanyqtylyghy, shartty túspaldar sekildi romantizm estetikasyna tәn tәsilderdi sheber paydalanady. Romanda múnaranyng siqyry – sheberding hanshagha degen mahabbatyn beyneleuin, tipti sol mahabbattyng ózine ainaluyn sheber surettegen. «Anyzdyng aqyry» romanynda anyz ben romantikalyq qiyal, filosofiyalyq tolgham men analitikalyq suretteu tәsili, realistik bayandau men sharttylyq kelisti ýilesim taba bilgen.  Jazushy óz keyipkerlerining minez-qúlqyn olardyng syrtqy is-әreketteri, qimyldary arqyly emes, ishki monolog arqyly kórsetip, әrbir oqyrmannyng jýregine keng jol asha bildi. Aytuly roman arqyly qazaq әdebiyetine jazushynyng tyng dýnie alyp kelgenin angharamyz. Búl taghylymdy enbekting ózi әlem júrtshylyghyna qazaq elin tarihy túrghydan ghana emes, adam janynyng shyndyghyn tebirenispen tolghay otyra, ómir turaly filosofiyalyq ghibratty oy bererlik shygharma retinde tanystyrugha bolady.

Ábish tekti qazaq. Onyng sólegen sózi, jýris-túrysy, ainalasyndaghylarmen qarym-qatynasy – barlyghy dala qariyasyvn kóz aldyna elestetedi. Ol qazaq janynyng bilgiri edi. Keler úrpaqtyng Ábishti iygeruine jol kórsetetin zertteuler, әbishtanudy qolgha alu kerek.

Ashat Qúsayynúly Bayúzaqov,

«Zaghip jәne nashar kóretin azamattargha arnalaghan respublikalyq kitaphana»  RMM – ning diyrektory.

Abai.kz