Jylyna bir ret Ramazan aiynda keletin qasiyetti Qadir týnining ruhany salmaghy orasan zor ekeni kópshilikke ayan. Áytsede, qalyng búqara qasiyetti keshti erekshe iltipat kórsetip, úlyqtaghanymen, Qadir týnining tarihy men mәn-maghynasyna tereng ýnile bermeydi. Qúday-Taghalanyng kәlәmi Qúran-Kәrimde qasiyetti kesh haqynda «Qadir» sýresining bar ekeni belgili. Endeshe, tanym-týisigimizdi arttyru maqsatynda osy sýrening týsindirmesin nazarlarynyzgha úsynbaqpyz.

Qadir sózi ne maghyna beredi?

Qúran-Kәrimge alghash týsindirme jasaghan mәshhýr ghalym Ibn Kәsir «Qadyr» sózining tómendegidey ýsh maghynasy bar ekenin aityp ótedi.

Birinshi, «Qadir» sózi «ýkim týni» maghynasyn beredi. Osyghan baylanysty Qadir týni degende Allanyng taghdyrdy ýkim etetin týni degen oy týyge bolady. Búl jerdegi taghdyr úghymy, әuelgi taghdyrdyng pash etilui bolatyn. Óitkeni Qúran-Kәrimde: «Ol keshte barlyq hikmetti ister aiyrylady» (Dúhan, 4) dep búiyrylghan.

Ekinshi, «úly jәne orasan zor» maghynasyn beredi. Yaghni, Qadir týni úly jәne orasan zor bolghan asa qúndy týn degen sóz. Úly jәne orasan zor bolatyn sebebi, búl týnning salmaghy myng aidan da qayyrly. Búl haqynda Qúran-Kәrimde: «Qadyr týni myng aidan da qayyrly» (Qadyr, 3) dep bayandalady.

Jylyna bir ret Ramazan aiynda keletin qasiyetti Qadir týnining ruhany salmaghy orasan zor ekeni kópshilikke ayan. Áytsede, qalyng búqara qasiyetti keshti erekshe iltipat kórsetip, úlyqtaghanymen, Qadir týnining tarihy men mәn-maghynasyna tereng ýnile bermeydi. Qúday-Taghalanyng kәlәmi Qúran-Kәrimde qasiyetti kesh haqynda «Qadir» sýresining bar ekeni belgili. Endeshe, tanym-týisigimizdi arttyru maqsatynda osy sýrening týsindirmesin nazarlarynyzgha úsynbaqpyz.

Qadir sózi ne maghyna beredi?

Qúran-Kәrimge alghash týsindirme jasaghan mәshhýr ghalym Ibn Kәsir «Qadyr» sózining tómendegidey ýsh maghynasy bar ekenin aityp ótedi.

Birinshi, «Qadir» sózi «ýkim týni» maghynasyn beredi. Osyghan baylanysty Qadir týni degende Allanyng taghdyrdy ýkim etetin týni degen oy týyge bolady. Búl jerdegi taghdyr úghymy, әuelgi taghdyrdyng pash etilui bolatyn. Óitkeni Qúran-Kәrimde: «Ol keshte barlyq hikmetti ister aiyrylady» (Dúhan, 4) dep búiyrylghan.

Ekinshi, «úly jәne orasan zor» maghynasyn beredi. Yaghni, Qadir týni úly jәne orasan zor bolghan asa qúndy týn degen sóz. Úly jәne orasan zor bolatyn sebebi, búl týnning salmaghy myng aidan da qayyrly. Búl haqynda Qúran-Kәrimde: «Qadyr týni myng aidan da qayyrly» (Qadyr, 3) dep bayandalady.

Ýshinshi, «syghystyru» maghynasyn beredi. Osyghan oray zertteushiler tarapynan Qadir sózi nyghyzdau maghynasyn beredi degen joramal aitylady. Óitkeni, búl týni býkil perishteler jer betine  týskennen keyin olargha jer-jýzi tar kelip, syghylysady. Búl haqynda Qúran-Kәrimde: «Perishteler jәne Jebireyil s.gh.a ol keshte Rabbylarynnyng rúqsaty boyynsha barlyq is ýshin týsedi» (Qadyr, 4) dep búiyrylady. Islam ghúlamalarynyng aituyna qaraghanda, «syghylysudaghy» maqsat «ýlken qayyrly isterding jýzege asuy, sonday-aq Payghambarymyz s.gh.a-gha. Hira ýngirinde Jebireyil (s.a.u)-gha alghashqy uahy týsirgende, ardaqty Payghambarymyz (s.a.u)-nyng jany syghylghandyghy belgili.

Qúran-Kәrimning alghashqy ayaty qasiyetti keshte týsken

Qadyr  týni nesimenen ardaqty degen mәselede islam ghúlamalary osy týni alghash ret Qúran-Kәrim ayattarynyng Payghambarymyz (s.a.u)-gha pash etilgendigimen baylanystyrady. Bazbir tәpsirshilerding topshylauynsha, Qúran-Kәrimdegi: «Negizinde Qúrandy Qadyr týninde týsirdik» degen ayat, osy týn haqynda aitylghan. Kelesi bir tәpsirshiler búl qútty kýndi Shaban aiynyng on besinshi týnindegi Baraghat keshi dep biledi. Sebebi, kóptegen tәpsirshiler Qúran-Kәrimning kelesi bir sýresindegi «Shyn mәninde ony qútty bir keshte týsirdik...» (Dúhan, 3) degen ayatty Baraghat týni dep týsindiredi. Al, ataqty Ibn Kәsir óz shygharmasynda Ibn Abbastyng mynanday  riuayatyn algha tartady: Alla-Taghala alghashqyda Qúrandy múrtyn búzbastan tútas Lauhiy-Mahbuhzdan (taghdyr taqtasy) kók jýzine týsirdi. Sonynan birtindep, kók jýzinen oqighalardyng barysyna qaray jiyrma ýsh jylda Payghambarymyz (s.a.u)-gha nәzil etti». Osy riuayatqa sәikes, tәpsirshiler Qúrannyng Lauhiy-Mahbuzdan kók jýzine tútas týsken kýni Shaban aiynyng on besinshi júldyzyndaghy Baraghat keshi dep, al, Qúrannyng kók jýzinen Payghambarymyz (s.a.u)-gha alghash pash etilui Ramazan aiyndaghy Qadyr týni bolghan dep joramaldaydy.

Qadyr týnining erekshe qasiyettiligi - búl qútty keshting myng aidan da qayyrly boluy. Búl turasynda Qúran-Kәrimde: «Qadyr týni myng aidan da qayyrly» (Qadyr, 3) dep bayandalady. Qúran-Kәrimning búl ayatynyng Haq Elshisi (s.a.u)-gha qalay pash etilgendigi haqynda Ibn Ábu Hatm, Jýnis Aly Ibn Ýrbening mynanday riuayatyn algha tartady: «Bir kýni Payghambarymyz (s.a.u) Israyl úrpaqtarynyng ishinde Angb, Zikiriya, Hazikal, Nún atty tórt adamnyn  Alla-Taghalagha seksen jyl toqtausyz hәm mýltiksiz qúlshylyq jasaghandyghyn aitady. Seksen jyl boyy eshbir kinәratsyz qúlshylyq etkenderin estigen sahabalar tanday qaghysady. Osy sәtte, Jebireyil perishte Payghambarymyz (s.a.u)-gha: «Qadyr týnining ne ekenin bilesing be. Qadyr týni myng aidan da qayyrly» (Qadyr, 2-3) degen ayatty nәzil etip, Jebireyil (s.a.u); «búl sening ýmbeting tanday qaghysqannan da joghary» deydi. Payghambarymyz (s.a.u) atalmysh ayatty sahabalargha pash etkende, olardyng quanyshynda shek bolmaghan edi».

Álbette, búl illahy jarylqau Tәniri-Taghalanyng músylman júraghatyna degen erekshe qamqorlyghy men raqymdylyghy bolatyn. Myng aidy jyldargha shaghatyn bolsaq, seksen ýsh jyldan astam uaqyt bolady. Adam ómiri de ortasha eseppen jetpis-seksen jyl shamasynda. Bir týnning myng aidan da qayyrly boluy, yaghni, Qadyr týninde Haqty úlyqtaghan adam, býkil ghúmyr boyy qúlshylyq etken bolady. Búl degenimiz, qasiyetti Qadyr týnining shapaghatyna bólengen adamnyng jany inshalla qiyamet kýni jasyl baq jannatta shalqidy degen sóz.

Júmaqqa joldama әperer illahy mýmkindik

Imam Ahmet Hanbaliyding riuayat etui boyynsha, birde Ramazan aiynda Payghambarymyz (s.a.u) : «Ramazan aiy keldi. Búl qasiyetti bir ai. Búl aida auyz bekitudi Alla sizderge paryz qyldy. Búl aida júmaq esikteri ashylyp, tamúq esikteri jabylady. Shaytandar shiderlenedi. Búl aidyng sonday bir týni bar myng aidan da qayyrly. Búl týnning sharapatynan maqúrym qalghan - shynynda maqúrym qalghan sanalady» dep búiyrghan. Búl hadiys-sharifti ataqty Neseyy de óz shygharmasynda aityp ótedi. Sonday-aq, Búhary men Mýslimning shygharmalarynda Payghambarymyz (s.a.u) mynanday hadiys-shariyfi bayan etiledi: «Kim Qadyr týnin iman jәne yqylaspen qúlshylyq jasap ótkizse, býkil kýnәlary keshiriledi». Búl qasiyetti týndi qúlshylyqpen ótkizgen músylmangha, perishtelerding salauat aityp, oghan beybit ómirdi tileytindigi haqynda, Sayd ibn Mansur jәne ózgede ghúlamalar mynanday riuayatty jetkizedi: «Búl týn  - beybitshilik týni. Búl týni shaytannyng jamandyq jasaugha qauqary jetpeydi. Búl týni barlyq ister belgilenedi (taghdyr jazylady)  jәne ryzyqtar aiyrylady».

Shynynda da myng aidan da qayyrly bolghan Qadyr týnining mýmkindiginen maqúrym qalu, myna beu dýniyede ertengi kýngi aqyret ýshin eshbir ruhany azyq jinamay, ondaghy esep kýni illahy shuaqtan qúr alaqan qalu degen sóz. Bayybyna bara bilgenge, Haq-Taghalanyng bir týndik qúlshylyqty myng aidan astam uaqyttyq qúlshylyqqa tenestirui, Onyng adam balasyna degen erekshe meyirimdiligi bolatyn. Tamúqtyng esikterin tas bekitip, júmaqtyng qaqpasyn aiqara ashyp, bizdi jay kýnderi arbaytyn shaytandy shiderlep, bir týndik ghibadatty  myng ailyq qúlshylyqqa balap, mәngilik jasyl baq jannatta janyng jay tapsyn dep, qol búlghap shaqyryp túrghan Tәniri-Taghalany  qalaysha erekshe meyirimdi demeysin. Búl shuaghy mol meyirimnen qúr alaqan qalghan, shynynda da mәngilik baqyttan qúr alaqan qaldy degen sóz.

Qadir keshin qay kýnnen izdeymiz?

Al, Qadyr týni Ramazan aiynyng qay týni degenge keletin bolsaq, Qúran-Kәrimde búl turasynda naqty derek bolmaghanmen, Payghambarymyz (s.a.u) mynanday hadiys-sharifteri bar:

«Ishterinizdegi bazbir adamdardyng týsine qaraghanda Qadir týni alghashqy jeti kýnde kórinedi. Al taghy bir adamdargha songhy jeti kýnde kóringen. Sizder Qadir týnin songhy on kýnnen izdeniz» dep búiyrdy.

Taghy bir hadis shariyfinde: «Sizder ony songhy on kýnning taq kýngi keshterinen izdeniz» degen bolatyn.

Qadir týni turaly eng keng kólemde aitylghan hadis sharifterding biri Ábu Sayd al-Hudriyding riuayaty bolyp tabylady. Ol bylay deydi: «Múhammed (s.a.u) Ramazannyng alghashqy on kýninde ittifak (kýni-týni Alla-Taghalagha qúlshylyq jasau) jasady. Odan keyingi ortadaghy on kýninde jabaghy jýnnen jasalghan Týrik shatyrynda ittifak jasady. Shatyrynyng esigining ornynda sazdan jasalghan perde bolatyn. Payghambarymyz (s.a.u) búl perdeni alyp, shatyrdyng bir búryshyna qoydy. Sodan keyin shatyr terezesinen basyn shyghardy. Dýiim júrt oghan jaqyn keldi. Ol bylay dedi: «Men Qadir týnin izdep alghashqy on kýnde ittifak jasadym. Sodan keyin ortadaghy on kýnnen izdep taghyda ittifak jasadym. Keyin maghan perishte kelip: «Qadir týni songhy on kýnde» dedi. Jәne: Menimen birge ittifak jasaghandar qalasa songhy on kýnde de ittifak jasasyn». Ol adamdar Payghambarymyz s.gh.a birge ittifak jasady. Payghambarymyz (s.a.u) olargha: «Maghan Qadir týni taq týni kórindi» dedi.

Ataqty ibn Kәsir óz tәpsirinde «Payghambarymyz (s.a.u) dýiim júrttyng aldynda Qadyr týni qay kýni keletinin aitar shaqta, eki músylman bir-birimen janjaldasyp, búghan qabaq shytqan Alla Elshisi (s.a.u) : «Men sizderge Qadyr týnining qay kýni keletini haqynda aitugha kelgen bolatynmyn. Pәlenshe degen eki adam bir‑birimen jagha ústasty. Men de Qadyr týnining qay kýni keletinin aitqym kelmedi. Bәlkim, búl siz ýshin qayyrly. Biraq, sizder Qadyr týnin toghyzynshy, jetinshi, besinshi  týnderinen izdenizder» degen riuayatty algha tartady. Imam Shafy búndaghy Payghambarymyz (s.a.u)-nyng Qadyr  týnining qay týni keletindigin aitpaqshy bolghandyghy, sol jylghy Qadyr týnining qay týni keletindigin jetkizbekshi bolghan degen pikir aitady.

Qasiyetti keshtegi aitylar dúgha-tilek

Hz. Aysha anamyzdyng jetkizuine qaraghanda Payghambarymyz (s.a.u) әrbir jyly Ramazan aiynyng songhy on kýninde erekshe ittifak etetin bolghan. Bazbir ghalymdar búl ittifaktaghy maghyna, songhy on kýnde әieldermen jaqyndaspau maghynasyn beredi degen kózqarasty aitady. Islam ghúlamalarynyng kózqarasynsha Qadyr týnining eng naqty aitylghan merzimi Ubey b. Kaab r.a jetkizgen riuayaty. «Ol ózining bauyrynyng Qadir týni Payghambarymyz (s.a.u) aituymen  Ramazan aiynyng jiyrma jetinshi týni bolyp belgilengenin aitady». Islam ghúlamalary osy derekterge sәikes, qasiyetti Qadyr týni Ramazan aiynyng songhy on kýninde, onyng ishinde taq kýnderi, taq kýnderding de jiyrma jetinshi týni boluy yqtimaldyghyn algha tartady. Osy pәtuanyng negizinde býgingi kýni san myndaghyn músylman júraghaty qasiyetti Qadyr týni retinde Ramazan aiynyng jiyrma jetinshi týni dep biledi. Osy týni músylmandar jappay Qúday-Taghalagha qúlshylyq etip, jasaghan kýnәlary ýshin keshirim súrap, aqyretinen zor ýmit etedi.

Imam Ahmet Hanbaliyding jetkizgen riuayaty boyynsha «Hz.  Aysha anamyz Payghambarymyz (s.a.u)-nan : «Qadyr týnining qasiyettiligine say, qalaysha dúgha etsem bolady» dep súraydy. Sonda, Payghambarymyz (s.a.u) : «Allahym sen keshirimdisin, keshirudi sýiesin, meni keshir» dep dúgha etudi úsynghan». IYә, әsili, adamzat balasy nәpsimen birge jaratylghannan keyin, key shaqty myna synaq  әleminde ayaghyn shalys basyp, kýnagha batatyny anyq. Áriyne, múnday syndarly shaqta ishki tasyryn imanyna jendirip, kýnәdan boyyn aulaq ústaghan bolsa, qúba-qúp. Alayda, adam balasy dәiim, bir syzyqtyng boyymen jýrip túra almaydy. Keyde, adamnyng angharmay, alyp-úshyp jýrip ot basatyny belgili. Bәlkim, aramyzda kýnәdan pәk adamdar boluy da әbden mýmkin. Degenmen, «men kýnәdan pәkpin» dep kókirek qaghuymyzgha jol joq. Pәk bolsaq ta, basyn iygen mәueli aghashtay kishireygenimiz abzal.

Búl keshte qanday amal istegenimiz abzal

Islam ghúlamalary qasiyetti Qadyr týnin tómendegishe atqarudy ýndeydi:

Birinishi, búl týnde Allanyng ryzashylyghy ýshin ghibadat jasap, namaz oqyp, qúldyq sezimderimizdi arttyruymyz kerek.

Ekinshiden, Qúran Kәrim oqylyp, tyndalyp, týsinunge ynta qoyyp, Qúran Kәrimge sýiispenshilik pen baylanystar ornatyluy tiyis.

Ýshinshiden, Payghambarymyz (s.a.u) salauat aityp, onyng shapaghat etuinen ýmittenip, onyng ýmmbetinen bolghanymyzdy sanaly týrde sezinip, onyng jolyn berik ústanuymyz shart.

Tórtinshiden, Uaghyz-nasihat tyndap, súhbattar qúryp, kýndelikti kýiben  tirshilik barysynda jýrekke týsken kirbindi juyp shayyp, kónilge úyalaghan kómeskilikten aryluygha tiyistimiz.

Besinshiden, Qadir keshining manyzyna baylanysty jәne Qadir týnine qatysty jetkilikti maghúlmat beretin din adamdarymen súhbat qúru  kerek. Ásirese, adam óz ózimen súhbattasyp, qatelikterin tanyp, kemshilikterin joygha kýsh salugha, adamdarmen dostyq qarym qatynasyn kýsheytuge, birlik pen birtútastyqty arttyrugha mәn berui tiyis.

Altynshydan, Tәube men istiyghfar jasap, óz nәpsisin esepten ótkizip, qatelik jasaudan saqsynyp, qayyrly isterdi jasaugha qúmbyl boluy shart.

Jetinshiden, Allany zikir etip, tefekkur (tereng jaqsy oilanu) etip, Allany eske alghannan jýrek tynyshtalady.

Úly Jaratushynyng úshy qiyry joq qúdiretimen joqtan bar bolghan jaratylystyng syrlaryn nәzik tefekkur (jaqsy tereng oilanryp) etip, imanymyzdy kýsheytuimiz qajet.

Segizinshiden, Jiyi-jii dúgha jasauymyz kerek. Óitkeni, dúgha adamdy Úly Jartushygha jaqyndatatyn dәneker desek bolady. Payghambarymyz (s.a.u) búl týni kóbinese myna dúghany jasaghan: «Allahýmme inneke afývvin týhibbýl afve fa fý anniy». Yaghni, «Allahym sen keshirimdisin, keshirudi sýiesin, meni keshire gór».

Toghyzynshydan, Qadir týnining kýndizin de beyne kesh sekildi ótkizu lәzim. Osylay bolghan bolsa, mýbәrak týnning ruhtargha tókken shúghylasy sinimdi bolyp, jýrekting qaq tórinen oryn alary sózsiz.

Onynshydan, Búl Qadir týnining qúrmetine Rabbymyzdan býkil iysi býtin músylmandardyng kýnәlarynyng keshiriluin tileuimiz kerek. Qadyr týnining jaqsylyqqa múryndyq boluyn, dostyq pen bauyrmashyldyqty arttyryp, islam әlemining birtútastyghyn jәne kýlli adamzatty apattardan saqta dep tileuimiz shart.

Týiin

IYә, shynynda da Qadyr týni atyna zaty say, adamzat balasynyng keleshegi ýshin asa qadyrly hәm manyzdy. Haq-Taghala adam balasyna shaytannyng arbauyna tez kóndigetin nәpsini berip synap, ózining asa meyirimdiligimen búl tyghyryqtan sytylyp shyghatyn danghyl joldy da menzegen.  Ol danghyl jol - qasiyetti Qadyr týni tәubege kelip, ynty-shyntymen keshirim súrap, jan-tәnimen Haqqa jalbarynyp, bolashaghyna zor ýmit artyp, Tәnirining dәrgahy jasyl baq jannatqa jol tartu joly. Layym, osy jol - barsha adamzatqa nәsip bolghay!

«Abay-aqparat»