Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Estelik 4080 10 pikir 6 Jeltoqsan, 2019 saghat 12:06

Aqtóbe oblysy әkimshiligining birinshi basshysy turaly...

Qazaqstan ónirleri basshylary 1990-jyldardyng basynda ózderining qyzmetterining attaryn birneshe ret ózgertkeni belgili. 1991-jyldyng tamyz býligine deyin-obkomnyng birinshi hatshylary, onan song oblystyq Kenes basshylary, 1992 jyldyng aqpanynan oblystyq әkimshilk basshylary, sonan keyin ghana oblys әkimderi bolyp atalghan bolatyn.

Búl ózgerister attaryna zattary say kelip, kommunistik liyderlerding ornyna sapaly týrde naryqqa baghyshtalghan jana basshylar úrpaghy ómirge kelgen bolatyn.    

Ýsh jyl búryn belgili «Vlasti» saytynda Vyacheslav Abramov «Birinshi әkimder» sholuynda Aqtóbe oblysynyng túnghysh әkimi Shalbay Qúlmahanov 1992 jyly 46 jasynda osy basshylyqqa kelgenin, 1994 jyly Almatynyng әkimi, tótenshe jaghdaylar agenttigining tóraghasy, Almaty oblysynyng әkimi jәne Tótenshe jaghdaylar ministri qyzmetinen zeynetkerlikke shyqqan 2007 jyldyng qantarynan ol birneshe biznes jәne sauda ortalyqtarynyn, giypermarketterding iyesi jәne auyl sharuashylyghymen de ainalysatynyn atap ótken.

Shalbay Qúlmahanúlynyng shaqyruy boyynsha Almaty qalasyna 3 shildede keldim. Elimizding ontýstik astanasy, Tóle by kóshesi, 155 «A», 701 bólme. «Aziya Grupp» kompaniyasy ofiysining býgingi zamangha say keremet ghimaraty shalghaydan kelgen mening kónil-kýiime erekshe әser etti: barlyghy da әinekten salynghan, ol jalt-júlt etip taudyng kәusar auasyna etene enip túrghanday seziledi. Bólme qojasy ózining sopaqsha salynghan kabiynetinen osy biregey qalanyng barlyq әsemdigi kóz aldynda túrghandyghyn maqtanysh sezimimen bildirdi.

Ol meni shәigha shaqyrdy. Qúlmahanovtardyng ýlken otbasyndaghy toghyz úldyng bireui Shalbay 1946 jyly 20 qantarda Almaty oblysynyng Balqash audanyndaghy Qúighan selosynda dýniyege kelgen. Zayyby — Sholpan Kovkenqyzy, qyzy — Lәzzat, kýieu balasy — Ashat. Bizding keyipkerimiz ýsh nemerening atasy. Qazaq poliytehnikalyq institutynyng 1969 jylghy týlegi jәne joghary partiya mektebin bitirgen ol qúrylys alandarynda tabysty enbek etti: «Almaty túrghyn ýy qúrylysy» tresinde óz enbek jolyn master bolyp bastap, basqarushygha deyin ósti. 1982 jyly Múhtar Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynyng ghimaraty qúrylysyna qatysqany ýshin ol Qazaq KSR Memlekettik syilyghyna ie boldy.

Dimash Ahmetúly Qonaevtyng kózine ol naq osynday qúrylys alandarynda qyzuy enbek etip jýrgen kezinde shalynady, múnyng ózi onyng partiya-kenes organdaryndaghy basshylyq qyzmetterge qaray qadam basuyna belgili bir dәrejede әserin tiygizgeni de anyq. Odan әri 1988-1992 jyldary — Qazaqstan Kompartiyasy Soltýstik Qazaqstan oblystyq komiytetining ekinshi hatshysy, halyq deputattary oblystyq kenesi atqaru komiytetining tóraghasy qyzmetterin atqarady.

1992 jyly 14 aqpanda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti «Egemendi Qazaqstan» gazetining bas redaktory Sherhan Múrtazagha bergen súhbatynda memlekettik jýieni nyghaytu ýshin, yaghny Ýkimet zandaryn oryndau maqsatynda jergilikti jerlerde atqarushy biylikti ózgertu qajettigi pisip-jetilgendigin aitty. «Búl — ómirding ózi algha qoyyp otyrghan talap. Biz oblystargha әkim retinde janashyldyq qabiletke iye, isker, jigerli adamdardy jiberip otyrmyz. Bizding jaqsy zandarymyz bar, al olar sol zandardy jýzege asyruy tiyis»,— dedi ol.

Preziydent odan әri mysal retinde Qostanay oblysynda marqúm Saghalbay Janbaevtan basqa qazaq azamaty birinshi basshy bolmaghandyghyn tilge tiyek etedi... :[5]

Osy súhbat gazette jariyalanbastan ýsh kýn búryn, yaghny 1992 jylghy 11 aqpanda Núrsúltan Nazarbaev ózining Jarlyghymen Shalbay Qúlmahanovty Aqtóbe oblysynyng әkimi etip taghayyndady. Hasan Shayahmetúly Bektúrghanovtan keyin (1964) arada otyz jylgha juyq uaqyt ótkende ghana qazaq azamaty ónirdi basqarugha keldi.

Qazaqstannyng jana tarihynyng tuyndau sәtining ótpeli kezeninde Shalbay Qúlmahanov elimizding Túnghysh Preziydentining tarihy sheshimin orynday otyryp, kóptegen iygi isterding bastauynda túrdy.

Ol oblystyng birinshi basshysy qyzmetine kirisken kezde onyng kabiynetining qabyrghasynda Kenestik Qazaqstannyng Gerbi túrdy, al búl lauazymdy tapsyrghan tústa onyng ornyn Tәuelsiz Qazaqstannyng Eltanbasy basqan edi.

Tәuelsiz elimizding alghashqy kýninen bastalghan kóptegen tarihy oqighalar oblystyng birinshi basshysynyng esimine de baylanysty.

KSRO-nyng kýireuine qaramastan Aqtóbege shekaralas Reseyding kóptegen kórshi ónirlerimen ekonomikalyq jәne mәdeny baylanystardy ýzu mýmkin bolmady. Sondyqtan da Aqtóbe oblysynyng delegasiyasy 1992 jyldyng 12 qazanynda (TMD-da alghashqylardyng biri bolyp) Orynbor oblysyna bardy, onda ol jaqtyng basshylyghymen ghylymi, tehnikalyq jәne ekonomikalyq sektorlarda ózara kómek jәne yntymaqtastyq turaly kelisimge qol qoyyldy.

1993 jylghy 9 qantarda Shalbay Qúlmahanov Ombyda Omby jәne Aqtóbe oblysynyng shektes aimaqtary arasyndaghy yntymaqtastyq boyynsha naq osynday kelisimge jәne otyrady. Búl joly ol Qazaqstan jaghyn sol kezdegi Premier-ministr S.A. Tereshenko basqarghan ýkimetaralyq delegasiya qúramynda bolady. Kezdesuge Resey tarapynan Premier-ministr V.S. Chernomyrdin qatysady.

Qazaqstannyng Reseymen ortaq shekarasy 7,5 myng shaqyrymgha sozylady. Bizding respublikamyzdaghy batysymen shektesetin Resey oblystary әdette iri ónerkәsipti aimaqtar bolyp keledi. Ótken jyldar bizding zauyttarymyzdyng reseylik zauyttardyng ónimderinsiz algha basa almaytynyn kórsetti, al reseylikter bizding shiykizatymyzsyz, bizding tynnyng astyghynsyz algha basa almaytyn edi... Sondyqtan da Reseyding shekarlas oblystarymen kelisimge kelu qajettilik jәne uaqytsha qiyndyqtardan shyghugha, daghdarysty artta qaldyrugha sebep bolatyn birden-bir jaghday bolatyn.

Viktor Stepanovich Chernomyrdinmen kezdesu oida saqtalyp qaldy. Shalbay Qúlmahanúlyna Viktor Stepanovichting kýrdeli ekonomikalyq jәne sayasy mәselelerdi sheshudegi biliktiligi, onyng beyneli sózderi men shynayy kónilden shyqqan әzilderi únady.

V.S. Chernomyrdin sol jyldarda Reseyde jәne tayau jәne shalghay shetelde tanymal sayasatker bolatyn,onyng Resey ónerkәsibin damytugha qosqan ýlesin baghalamau mýmkin emes.

Kórshi Orynbor oblysymen bizding delegasiya endi tayau shetel retinde qatysa bastady. Shalbay Qúlmahanovtyng basshylyghymen búryn Orynborda Qazaq ASKR Ýkimeti ornalasqan Sovet kóshesindegi, 2 ýide memorialdyq taqta ornatyldy.

Bayyrghy aqtóbelikter búl habardy kóterinki kónil-kýimen qabyldady. Otyz jyl boyy oblysty ózge últ ókilderi basqardy, endi qazaq azamaty tizgindi ústap, últtyq sharualardy qolgha aluda.

Sosialistik Enbek Eri Vasiliy Andreevich Liyvensovtan (ayta ketelik, ol adamdar ýshin kóp tirlik tyndyrdy) song oblysty basqarugha kelgenderding qay-qaysysy da biyik lauazymdy óz maqsattaryna paydalandy, múnyng ózi aqtóbelikterding tózimin tauysqan-dy.

Oblysty basqarghan Yuriy Trofimov orystandyru sayasatyn ashyq jýrgizdi, sol kezdegi oblystyq basqarmalardyng tizginin týgeldey derlik orys azamattary ústaghan edi, al isker, bilimdi qazaq jigitteri is basynan shettetildi, qudalandy, tipti partiya qatarynan shygharylghandary da boldy.

Odan keyin oblysty basqarugha Evgeniy Zolotarev keldi. Ol meylinshe qarapayym jәne ashyq basshy boldy, biraq belgilengen josparlardy ómirge engizude әlsizdik tanatatyn.

Shalbay Qúlmahanúly basshy bolyp kelgenge deyingi oblys túrghyndarynyng jalpy kónil-kýii sonday ahualdargha da baylanysty bolatyn.

Shalbay Qúlmahanúly Aqtóbe oblysynda býkil elimiz bastan keshken  toqsanynshy jyldardyng kóptegen problemalarymen betpe-bet keldi. Ekonomikalyq jaghday tyghyryqqa tirelip túrghan-dy. Adamdar jana kezenning synaghynan daghdara bastaghanday kýy sezildi.

Aqtóbe negizinen ónerkәsipti qala. Múnda rentgen apparattaryn, priborlary men basqa da ónimderdi shygharatyn «Aqtóberentgen» óndiristik birlestigining danqy qanday edi. Aqtóbe ferroqorytpa zauyty, Aqtóbe hrom qosyndylary zauyty, Hromtau qalasynda ornalasqan Dóng tau-ken bayytu kombinaty, Algha, Qandyaghash qalalaryndaghy ónerkәsiptik kәsiporyndar , mine, osylardyng barlyghy da tyghyryqqa tirelip túrdy.

Sol uaqytta oblys ýshin sheteldik investorlardy izdestirudegi alghashqy qadam bastaldy. 1992 jyly sәuir aiynda «Elif-Akiyten» fransuz múnay kompaniyasynyng túsaukeseri ótti. Kelesi 1993 jyldyng qarasha aiynda taghy bir janalyq lebi soqty: búl kompaniya «Jusan-1» alghashqy búrghylau sәtine qol jetkizdi. Oqighanyng manyzdylyghy sonshalyqty, onyng túsaukeserine Qazaqstan Preziydenti apparatynyng jauapty qyzmetkeri Almabek Núryshev jәne «Elif-Akiyten» preziydenti Jak Alifon keldi. Búl bizding oblysymyzgha alghashqy investisiya bolatyn.

Jyl aimaqtyng auyl sharuashylyghy ýshin kýrdeli boldy. 1991 jylghy qúrghaqshylyq saldary mal sharuashylyghyn damytugha da keri әiserin tiygizdi. Degenmen, diqandar sol tústa alqaptan mol ónim aldy.

Eginshilerding janqiyarlyq enbegi nәtiyjesinde oblysta 2 million 260 myng tonna astyq jinaldy. Ár gektardan 12,9 sentnerden ónim jinaldy. Búl oblystyng barlyq jyldary ishindegi eng bir ónimdi kezeng bolatyn.

Respublika qoymasyna 1 million 200 myng tonna astyq qúiyldy. Onyng ishinde memlekettik tapsyrys esebine 1 million 60 myng tonna tapsyryldy, búl ýkimet belgilegen jospardan eki eseden artyq.

Sovhozdar men kolhozdar 1992 jyly kýnbaghys, qant qyzylshasy, qaraqúmyq sekildi dәstýrge kóp ene bermegen daqyldardy kóbirek ósire bastady.

KSRO taraghannan keyingi eldegi jaghday tyng sheshimder qabyldaudy talap etti. Strategiyalyq manyzdy shiykizattary bar: múnay jәne gaz óndiretin oblystar Elbasy nazarynda bolatyn. Osy qatarda Aqtóbe oblysyna da joghary mindetter qoyyldy. Múndayda júmys istep túrghan kәsiporyndardyng qarjylyq qoldauymen, shiykizat әleuetining mýmkindikterin keninen paydalana otyryp, oblys ekonomikasyn kóteruge qabiletti adam kerek boldy. Sondayda Preziydent tandauy Shalbay Qúlmahanovqa týsken edi.

Aqtóbe oblysy әkimshiligi tizgini qolgha tiyisimen Shalbay Qúlmahanúly óz qyzmetin oblystyng jәne Aqtóbe qalasynyng aqsaqaldarymen kezdesumen bastady jәne olarmen syndarly әngime ótkizdi. Ónirding birinshi basshysynyng múnday ashyqtyghyna ilgeri buyn ókilderi jýrek jardy quanysh bildirdi, ony óz balalary sekildi qabyldady, osylaysha olardyng ózara súhbaty jaydary jәne syndarly sipatta órbidi. Ýlkender aimaqtaghy tirshilikti odan әri jaqsartugha qatysty kóptegen kenester berdi, jaqsy iydeyalar úsyndy. Osy jarqyn jýzdi kezdesuden keyin oblys әkimshiligi basshysy janynan Aqsaqaldar alqasy qúrylyp, júmys istey bastady. Onyng qúramyna ózining býkil ghúmyrynda adal enbek etken, elimiz ýshin kóp ister tyndyrghan, halyq arasynda tanymal, qoghamda qúrmetke ie bolghan adamdar endi. Olar sonday-aq oblys basshysyna ýlken moraldyq kómek te kórsetti.

1992 jyldyng basynda Aqtóbe oblysyna kelgen saparynda elimizding Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev ekonomikalyq ahualdy tereng týsine otyryp, júrtshylyqty qiyndyqty birge kóterisuge, az-kem sabyr saqtap, tózimdilik tanytugha shaqyrdy. Ol: «Men bәrinizdi týsinistikke shaqyramyn. Búl isti әiteuir bir kezde bastau kerek bolatyn. Bir sayasy jýieden ekinshisine kóshuding qay kezde de auyrtpalyghy bolady. Qiyndyqtar bar, ony moyyndaymyn. Keybir kәsiporyndar toqtap qalu sheginde. Eshkim satyp almaytyn ónimder eshkimge qajet emes. Bizge múnday kәsiporyndardyng qajeti shamaly. Olardy jabu kerek. Eshqanday bәsekege tótep bere almaytyn, ziyangha qaldyratyn ónimdi shygharghansha, ol kәsiporyn dúrysy júmysshygha júmyssyzdyq boyynsha ótemaqy tólesin. Memleket naryq jaghdayynda azamattardyng erkin júmys isteui ýshin barlyq qajetti zandardy jasauy tiyis. Bizding aldymyzda mindetter bar, men ony jaqsy bilemin, onyng bәrin biz jýzege asyratyn bolamyz»,— dedi.

Aqsaqaldarmen jәne oblys aktiyvimen kezdeskennen keyin oblys әkimshiligining basshysy uaqyt ótkizbesten óz «komandasyn» jasaqtaugha kiristi. Ol basshylyq lauazymdargha syrttan adam tartqan joq. Qúlmahanov «Aqtóbelikter ghana Aqtóbe jerin jәne halqyn kótere alady!» degen erejeni ústandy. Sol kezde onyng orynbasarlary bolyp Yan Tampaev jәne Qadirhan Otarov taghayyndaldy, búghan jergilikti túrghyndardyng kópshiligi qoldau kórsetti. Onyng birinshisi oblystaghy belgili ekonomist, ekinshisi auyl sharuashylyghynyng iri mamany bolatyn. Sonday-aq oblys әkimshiligi basshysynyng orynbasarlyghyna respublika Jogharghy Kenesining deputaty, tanymal dәriger Izbasqan Aymaghambetov shaqyryldy.

Sol kýnderding kórinisin Shalbay Qúlmahanúlynyng orynbasary bolghan Yan Tampaev ózining «Uaqyt aghynyndaghy ómir» atty kitabynda bylay dep eske alady: «1991 jyldyng ekinshi jartysynan 1992 jyldyng aqpan aiyna deyin oblystyq basshylyqta iyesizdik ahualy qalyptasty. Aqyrynda 1992 jyldyng aqpan aiynyng ortasynda oblys basshysy retinde Shalbay Qúlmahanúly Qúlmahanov tanystyryldy. Núrsúltan Ábishúlyn әuejayda shygharyp salghannan keyin ol meni óz kabiynetine shaqyrdy da, ózining birinshi orynbasary bolatyndyghymdy aitty. Men ózimdi sharuashylyq júmysqa jiberuin súradym, óitkeni júmys ornym da dayyn bolatyn. Ol mening oilanuymdy súrady, ózimen birge әiteuir bireulerding júmys isteui kerektigin eskertti. Men qabyldaudan shyqqannan keyin birden Sapar Saghyntayúly men Ramazan Núrjanúlyna telefon shaldym: oblys әkimining úsynysyn qalay qabyldaghan jón? Olardyng ekeui de birauyzdan oblystyng jana basshysymen birge júmys isteu kerek, qorqynyshty eshtene joq, әitpese biz turaly basqasha týsinip qaluy mýmkin degendi aitty. Bizding sózimiz ayaqtalar-ayaqtalmastan Shalbay Qúlmahanúly meni qaytadan shaqyrdy da, mening kózimshe oblys basshysynyng birinshi orynbasary — bas josparlau-ekonomikalyq basqarmasynyng bastyghy qyzmetine taghayyndaluym turaly búiryqty berip, maghan «Men iriktegen kadrlar turaly obiektivti aqparat beretin bolasyz» dedi. Búl men ýshin qiyn sharua bolatyn, óitkeni oblystyq atqaru komiytetinin, audandardyng barlyq basshylarymen jaqsy qarym-qatynasta bolatynmyn, olardyng eshqaysysyn renjitkim kelmedi. Onyng qolynda barlyq basshylar turaly olarmen birge júmys istegen sekildi tolyq aqparat boldy» [6].

Sol tústa artqa qaldyrugha bolmaytyn problemalardy da sheshu qajet edi. Qala dýkenderinde azyq-týlik jetispedi, et pen sýt óz aldynda, tipti sirinke de joq bolatyn... qant, basqa da qnimderding qardarlyghy sezildi. Qys bolatyn, sondyqtan siyrlardan kóp sýt sauylmaytyny týsinikti, onyng ýstine auyldaghy sharualar ekonomikalyq baylanystardyng búzyluy saldarynan óz ónimderin qalagha jetkize almady, sýt zauyttaryna sýt ónimderi týspedi. Onyng ýstine oblys budjetinde syrttan sýt satyp alugha qarjy qarastyrylmady. Sol kezde Shalbay Qúlmahanúly jaghdaydy baghamdap alyp, qoldarynda qarjysy bar gazshylar men múnayshylardy iske tartty, olardan oblystyq әkimshilikke nesie berudi súrap, búl qarjygha fransiyadan jýzdegen tonna qúrghaq sýt satyp alyndy. Búl qúrghaq sýt zauytqa týsti, onda óndelip, qaymaghy alynbaghan sýt týrinde sauda jelilerine taratyldy, al odan týsken qarjy múnayshylargha qaytaryldy. Osylaysha qala túrghyndary balalargha jәne ýlkenderge sonshalyqty qajetti ónimderge ie boldy. Osynday әdispen nesie qarjysyna shetelderden temeki, qant, túz, basqa da qajetti zattar alyna bastady. Aqtóbe oblysynda kýndelikti qajetti ónimderding molshylyghyn bayqaghan basqa aimaqtyng túrghyndary, onyng ishinde reseylikter de bar, osylay qaray aghyla bastady. Olar Aqtóbe dýkenderining sórelerin tez tazartyp otyrdy. Múnday әreketterge tosqauyl qoygha tura keldi, milisiya qyzmetkerleri sapqa túrdy...

— Men qyzmetime kiriskennen keyin birinshi kezekte az qamtylghandardy, soghys jәne enbek mýgedekterin, zeynetkerlerdi әleumettik qorghaugha qatysty mәselelerdi qolgha aldym. Ókinishke qaray, búl mәseleler qozghausyz qalghan eken. Qyzmetting óte manyzdy búl baghytynda qanday da bir jýielilik, maqsattylyq kórinbeydi. Ózderiniz de bilesizder, sәl keyinirek, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti tarapynan Aqtóbe qalasy boyynsha osy mәselege qatysty qatang syn aityldy. Sóz negizinen Núrsúltan Nazarbaevtyng Jenisting 45 jyldyghyna arnalyp Úly Otan soghysy ardagerlerine әr týrli әleumettik jenildikter qaralghan Jarlyghyna qatysty bolatyn, al Aqtóbe qalasy әkimshiligi búljaydy nazardan tys qaldyrghan...

Oblystyq әkimshilik әleumettik sayasatty Qazaqstan Respublikasy Preziydentining naq jogharyda atalghan Jarlyghyn jýzege asyrudan bastady. 1992 jylghy 10 shildede «Qamqorlyq» keshendi baghdarlamasy jasalyp, onda soghys jәne enbek ardagerlerin әleumettik qorghau jayy naqtyly belgilendi. Osy qújatqa sәikes býgingi kýnge pәterlerge 322 order berildi, 475 telefon qondyryldy. 36 ashanada 810 egde tartqan jәne jalghyzilikti ardagerlerdi tegin tamaqtandyru úiymdastyryldy, búl ýshin budjetten ýsh jarym millionday rubli bólindi. Taghy da 22 million 580 myng rublige gaz, otyn jәne kólik boyynsha jenildikter kórsetildi. «Qamqorlyq» baghdarlamasyn oryndau boyynsha tynghylyqty júmystar oblysta jalghasyn tabuda.

Sol 1992 jyly, qyrkýiek aiynyng sonynda Almatyda әlem qazaqtarynyng birinshi qúryltayy ótti. Aqtóbe oblysynyng delegasiyasy sany jaghynan aldynghy qatarda boldy. Sol uaqyttaghy Mәrtók audanynyng әkimi Ersayyn Ájibaev bylay dep eske alghan bolatyn: «Men sonyng aldynda Qobda audanynyng әkimi bolghan túsymda biz Isatay Taymanovtyng 200 jyldyghyn merekeledik. Búl saltanat belgili qogham qayratkeri Úzaqbay Qúlymbetovtyng mereytoyymen sәikes keldi de, oblystyng birinshi basshylary soghan qatysty, al bizge Aslan Esbolayúly Musin keldi. Búl merekege batyrdyng jerlesteri Isatay Taymanov tuyp-ósken jerding topyraghyn shyny ydysqa salyp әkeldi.

Shalbay Qúlmahanúly maghan Almatygha birinshi bolyp barudy tapsyrdy. Biz qobda jәne Yrghyz audandarynan dayyndalghan eki kiyiz ýidi ornatuymyz kerek boldy. Ol Guriev oblysynan kelgen qonaqtardyng yrymyn estigen song bizge Eset batyr kesenesinen alynghan topyraq salynghan 50 týtikshe әzirleu qajettigin aitty. Men Almatygha kelgen song birden oblystyq әkimshilikke bardym, osyndaghy Shalbay Qúlmahanovtyng kóptegen syilas adamdarynyng kómegimen ózimizding kiyiz ýilerimizdi Almaty oblysynyng delegasiyasy ornalasqan kórneki jerge ornalastyrdyq.

...Shalbay Qúlmahanúly Aqtóbe oblysynda eki jylday qyzmet atqardy. Sol merzimde adamdardyng ómirinde eleuli iz qaldyratynday kóptegen izgilikti sharalar jýzege asyryldy, aldaghy on jyldyqqa oblystyng damuynyng baghyty qalyptasty. Ol oblys túrghyndarynyng tirshiligin eleuli týrde jaqsartugha qol jetkizdi, ekonomika men auyl sharuashylyghyn kóterdi.  Kadr sayasatyna, jergilikti jetekshilerdi tәrbiyeleu men qalyptastyrugha erekshe kónil bólindi. Oblystyng qazirgi әleumettik-ekonomikalyq qolayly jaghdayy kóp rette ol óz uaqytynda qysqa merzim ishinde jýrgizgen auqymdy júmystarmen sabaqtasyp jatatyny aqiqat. Onyng ýstine ol kezding ózi bir kýrdeli shaq edi ghoy...

Ol ónirdi basqarghan tústa bizding ata-babalarymyzdyng esimin janghyrtyp, ruhqa taghyz etu jandana bastady, tughan tilding mәrtebesin kóteru baghytynda sharalar jýzege asty. Shalghay audannan kelgen egde tartqan qazaqtardyng óz talap-tilegin oryssha jetkize almay qinalghanyn kórgen Shalbay Qúlmahanúly «Qazaqsha aitynyzdar, qysylmanyzdar! Bastyqtardyng ózderi sizderdi tyndap, qazaqsha týsinuge ýirensin!» dep olargha dem berdi.

Batys Qazaqstanda birinshi bolyp Eset batyrdyng mereytoyy atap ótildi, jonghar basqynshylaryna qarsy kýreste elding namysyn qorghaghan danqty batyrgha eskertkish ornatyldy. Búl taghylymy mol ýlken sharagha Atyrau, Manghystau, Batys Qazaqstan, Torghay oblystarynan, sonday-aq Reseyding Orynbor jәne Astrahani oblystarynan qonaqtar keldi.

— Eset batyrdyng toyy — batysta búryn-sondy bolmaghan oqigha edi,— dep eske alady Oral oblysynyng búrynghy әkimi Nәjimaddin Esqaliyev,— al sol qiyn kezde ol ruhty kóterip, halyqqa kýsh-jiger berdi. Kelesi jyldary Shalbay Taldyqorghandy qayta jandandyryp, kórikti qala isteuge orasan ýles qosty.

Eger naq sol jyldarda Shalbay Qúlmahanúly Aqtóbe oblysyna basshy bolyp kelmegende, keybir qazirgi audan әkimderi men Aslan Musiyn, Edilbay Imanqúlov, Qadyrhan Otarov, Boranbay Qúsayynov, Yan Tampaev, Ersayyn Ájibaev sekildi meylinshe iri dengeydegi basqa da basshylardyng taghdyry qalay qaray búrylary belgisiz edi.

Ókinishke qaray, búl kýnderi Boranbay Qúsayynov pen Ersayyn Ájibaev ómirden ozyp ketti. Osy joldardyng avtoryna Shalbay Qúlmahanúlynyng marqúm bolghan sol bir ayauly jandardyng otbasylaryna qayghylaryn bólisip, kónil aitqan sәlemin jetkizuge tura keledi.

Shalbay Qúlmahanúly óz isine berilgen, adal, isker adamdardy birden tap basyp tanydy. Olardyng kәsiby mýmkindikterin layyqty baghalap, olargha jan-jaqty kómek kórsetti, tәrbiyeledi, joghary qyzmetter úsyndy.

Shalbay Qúlmahanovtyng osynday tәrbiyesin kórgen azamattardyng biri — Eleusin Saghyndyqov. Ol kezderi Eleusin Nauryzbayúly oblystyq bilim bólimining mengerushisi bolatyn. Toqsanynshy jyldardyng basynda oblysta halyqa aghartu salasynda qayta qúru bastaldy, bizding balalarymyz neghúrlym tolyq jәne sapaly bilim aluy ýshin oqytudyng jana formalaryna kóshu mindeti túrdy. Oblysta kәsiptik bilim beru mektebining ejelden kele jatqan dәstýri qalyptasqan. Sol sebepten de sol jyldary Ýkimetting sheshimimen Aqtóbede respublikalyq seminarlar jii ótkizilip túrdy. Joghary jәne orta bilim beru ministri Shaysúltan Shayahmetov Aqtóbege jii kelip túrdy, osynday seminarlargha qatysyp, әr rette de ótkizilgen sharalardyng joghary dengeyde bolghanyn atap kórsetumen boldy. Sonymen qatar oblystyq halyq aghartu bólimi mengerushisining sapaly júmystaryn da joghary baghalaytyn. Shamaly uaqyttan keyin Eleusin Saghyndyqov Almatygha, Bilim jәne ghylymy ministrining orynbasary qyzmetine shaqyryldy. Shalbay Qúlmahanúly ministrlikterde Aqtóbe oblysynyng ókilderining az ekendigine nazar audaryp, Premier-ministr Sergey Tereshenko men Bilim jәne ghylym ministri Shaysúltan Shayahmetovke Eleusin Saghyndyqovqa nazar audarudy súraghan bolatyn. Búl kenes onynan qabyldanyp, Eleusin Nauryzbayúly jauapty qyzmetke jogharylatyldy.

Shalbay Qúlmahanúlynyng taghy bir shәkirti — Aslan Musiyn. Ol Aqtóbe oblysynda kәsiptik-tehnikalyq bilim beruding negizin nyghaytqan túlgha, qadirli Esbolay Musinning úly. Uaqytynda onyng bedeli, qazirgishe aitqanda «reytingi» oblys túrghyndary arasynda meylinshe joghary boldy. Ol jas úrpaqty tәrbiyeleuge aiyryqsha enbek sinirdi. Onyng úly da joghary kәsiby sapasymen, adamgershiligimen jәne qarapayymdylyghymen belgili boldy. Shalbay Qúlmahanúly Aslannyng kәsibiyligi men bilimin tez anghardy, onyng ósuine jaghday jasady. ol uaqytta Aslan Esbolayúly monopoliyagha qarsy komiytetting tóraghasy bolatyn. Arada az ghana uaqyt ótkende Shalbay Qúlmahanúlynyng úsynysy boyynsha ol oblys әkimshiligi basshysynyng orynbasary qyzmetine kóterildi. Ol jana qyzmetinde ózin senimdi kórsetti, mindetterdi abyroymen oryndady. Keyinirek Aslan Musin Aqtóbe, Atyrau oblystaryn basqardy, QR Ekonomika ministri, Parlament spiykeri boldy.

Biz «Grand-Aziya» ofiysining konferens-zalynda otyrmyz, onyng bir qabyrghasyna Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevpen birge týsken fotosuretter ilingen, múnyng ózi Tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy Elbasynyng ómiri men qyzmeti turaly ózindik kórme ispetti.

— Maghan Túnghysh Preziydentting basqaruymen elimizding delegasiyasy qúramynda әlemning 16 elinde bolu baqyty búiyrdy,— dep eske alady Sh. Qúlmahanov,— Sonyng arqasynda qazirgi zamanghy kóptegen úly adamdarmen, kóptegen elderding birinshi basshylarymen kezdestim. Olardyng barlyghy da bir auyzdan Núrsúltan Ábishúlynyng kóregendik, boljaghyshtyq, kóp qyrly qyzmetin baghalay bildi.

Sol bir taghdyrly da talayly kýnderde ony elimizdegi әrbir adamnyng taghdyry alandatty, qabyldaular kezinde jergilikte jerdegi ahualdy barynsha biluge tyrysty.

— Al uaqyt óte auyr edi: bir jýie qirap, ekinshisi ornyghyp jatty. Men soltýstik oblysta basshylyq qyzmette bolghanymda oblystyng eng shalghay ónirlerinde bolyp, túrghyndardyng tirshiligimen terenirek tanysyp, meylinshe ótkir problemalardy sheshuge úmtylatynmyn. Aqtóbe oblysynda múnday ónir Shalqar audany, ol oblys ortalyghynan 600-650 shaqyrym qashyqtyqta. Ádette men keshkisin poyyzgha minip, ertengisin Shalqarda bolamyn, onda eki-ýsh kýn aralap, sol jolmen keri oralyp, taghy da tanerteng júmysqa shyghyp ketemin.

Bir rette men Shalqargha vertoletpen baryp, Sosialistk Enbek Eri Naghym Qobylandin basqaratyn «Toghyz» sovhozynda boldym. Sonday ataghy shyqqan ozyq sharuashylyqtyng ózinde elektr jaryghy, jylytu jýiesi, su jelisi joq eken. Jedel týrde búl problemalardy sheshuge tura keldi. Jylytudy iske qostyryp, jaryq berudi jolgha saldyq, selogha su qúbyry jýrgizildi.

Mening «Sarybúlaq» sovhozynyng Ayaqqúm auylynda on eki balasy bar týieshi, Lenin ordenining kavaleri aqylgóy de aqkókil qart Zeynekesh Júmabekovpen kezdesuim esimde saqtalyp qaldy. «Bizge oblystan basshylar kóp kele bermeydi, olardy jyldap kórmeytinimiz jasyryn emes,— dedi ol.— al sizding kelgeninizge yrzamyz». Sodan keyin: «Men sizge ózimning myna týiemdi syilyqqa úsynamyn» dedi.

Men barlyq sharuany tyndyryp, qaytugha jinalghanymda vertoletting donghalaghyna baylanghan iri nardy kórdim. Áriyne, men bagha jetpes búl syidy sol auylda qaldyrdym. Alayda, osynday qonaqjaylylyq pen darqandyq qazaqtargha qiyn sәtterde kómekteskenin esime aldym.

Bizding kezdesuimiz barysynda Shalbay Qúlmahanúly maghan ontýstik astanadaghy óz biznesining keybir nysandarymen tanysugha mýmkindik berdi de, kóterinki kónil kýimen bylay dedi: «Memlekettik qyzmetten keyin qúrmetti demalysqa shyghyp, búrynghy әkim jәne ministr bolghan adamnyng osynday biznespen shúghyldanyp, qogham men memleket iygiligine sharualar tyndyryp jatqanyn barlyghy da bilsin!».

Júrtshylyq arasynda Qúlmahanovtyng «Interfut» jәne «Sitiy+» firmalarynyng qyzmeti qúrmetpen atalady. 2008 jyly Taldyqorghanda aumaghy 22 myng sharshy metr bolatyn sauda ortalyghy salyndy, Qapshaghayda 8 myng sharshy metrdi qúraytyn osynday ortalyq júmys isteydi. Aumaghy 30 myng sharshy metr túratyn logistikalyq keshen paydalanugha berildi, almatyda 8 nauryz jәne Qúrmanghazy kóshelerining qiylysynda ózgeshe arhiytekturamen ofis boy kóterdi. Bir qaraghanda búl ghimarat qúlaghaly túrghan Pizan múnarasyn eske salady, alayda búl kóz aldau ghana, is jýzinde bәri de ótkir ólshemmen salynghan.

Ol qyzmet isteytin ofis – 7 qabatty ghimarat, sopaqsha keyipte kórinis beredi.

— Ótken jyly 14 qabattyq ofisti, kafeteriy, kondiyter sehyn paydalanugha berdik, sauda supermarketterin qayta qúrylymdadyq,— deydi Shalbay Qúlmahanúly.— Jalpy men osynday sharualardy tyndyryp, artyma layyqty iz qaldyrghandy dúrys kóremin.

Shalbay Qúlmahanovtyng myrzalyghy da bir basyna jeterlik. 2012 jyly Dinmúhamed Qonaevtyng 100 jyldyghyna arnalghan aitysqa bas jýldege djip kóligin tikti. Kýzde Baqanasta mereytoy bolghanda da sonday syilyq úsyndy, al Qaskelendegi bәigede «Niva» kóligin berdi.

Elbasymyz talay atap ótkendey búl tarihy kezende әr saghat – bir kýnge, әr kýn – bir aigha, ay – jylgha, al jyl – ghasyrgha tatitynday tarihy missiya atqarylghan danqty kez edi búl.

Aqtóbening túnghysh әkimi Almaty qalasyna auysqanda da, Elbasynyng tapsyrmalaryn abyroymen oryndap, onymen óte joghary dengeydegi is-saparlargha birge barghan. Ásirese úmytylmastay әser tughyzghan, este mәngi saqtalarlyq oqighalar – Preziydentpen birge bolghan Italiyagha jәne Saud-Araviyasyna barghan saparlar edi.

Saud-Araviyasyna sapar turaly Elbasymyz ózining «Ghasyrlar toghysqanda» (1996) kitabynda «Kiyeli oryn saqshysy» turaly tolghana әngimelegeni elge keng tarap ketkeni aqiqat.

(Qasiyetti Saud-Araviyasy topyraghyna alghashqy qadam basu)

Ivan ShEGOLIHIYN, Qazaqstannyng halyq jazushysy, QR Parlamenti Senatynyng deputaty:

— Tәuelsizdik monumentining irgetasyn qúighanymyz turaly. Búl 1994 jylghy 14 jeltoqsan bolatyn. Qys. Kýndizgi saghat 12.00. Respublika alany aq qarmen jabylghan. Aq bas shyndar, ainala týgel appaq, kókke órlegen Kóktóbening múnarasy bizding tәuelsizdigimizdi kýlli әlemge taratqysy kelgendey. Barlyghynyng da kónil-kýii kóterinki, jandary jadyrap jýr.

Tribuna manynda bas arhiytektor Shota Uәlihanov, Preziydent apparatynyng joghary mәrtebeli qyzmetkerleri, teri kýrte kiygen kәsipkerler.

Tribunagha bes adam kóterildi: Preziydent Núrsúltan Nazarbaev, qala әkimi Shalbay Qúlmahanov, ardagerler kenesining tóraghasy Maqtay Saghdiyev, aqyn Jadyra Dәribaeva (Ánúrannyng avtorlarynyng biri) jәne men, Respublika Jogharghy Kenesining deputaty, jalghyz orys. Qar jauyp, ayaz túrghanymen biz jalanbas edik. Áueli Preziydent, sodan song men sóiledim. Men Qazaqstan halqynyng birligi, yntymaqtastyghy turaly aittym...(5)

Tәuelsizdikting endi beky bastaghan túsynda Shalbay Qúlmahanov respublikagha belgili kóptegen adamdarmen birge Preziydentting qolynan «Parasat» jәne «Barys» ordenderin aldy. Ol — Almaty jәne Taldyqorghan qalalarynyn, Almaty oblysynyng qúrmetti azamaty, QR Tótenshe jaghdaylar ministrligi enbek sinirgen qyzmetkeri, QR qúrmetti qúrylysshysy, Qazaq KSR Memlekettik syilyghynyng laureaty, Jogharghy kenesting HI-HII shaqyrylymdarynyng deputaty.

Memlekettik qayratkerding jarqyn izi Aqtóbe jerinde de qaldy.

Aqtóbe oblysynyng túnghysh әkimi Shalbay Qúlmahanov turaly jaza otyryp men úly qolbasshysy A.V. Suvorovtyn: «Búl jerde Men abyroyly enbegimning attóbelindey – ghana mysaly aityldy, óitkeni men múnda úzaq bolmaghan edim...» - degen sózderi eriksiz esime oraldy.

Balniyaz Ajniyazov

Aqtóbe-Almaty-Aqtóbe.

Abai.kz

10 pikir