Júma, 9 Jeltoqsan 2022
Bú ne mazaq? 5211 15 pikir 23 Jeltoqsan, 2019 saghat 11:30

Men ne ýshin on tәulikke qamaldym?

Qarashanyng 25-shy júldyzynda eski tanysym Gýlishan Domalayqyzy: Júmeke, press konferensiya ótizeyin dep jatyrmyz. Qytayda zardap shegip jatqan tuystaryna arasha súrap biraz qauym keledi. Sony jýrgizip berinizshi, dep habarlasty. Men, jaraydy, dedim. 27-si kýni saghat 11-de bastap jiberdik. Alghashqy sózdi eks deputat Zәuresh Battalovagha berdim.

"Qazirgi tanda, Qytay halyq Respublikasynyng Shynjang aimaghynda músylmandardy jappay sayasy týrmelerge jabu etek alghan. Qamalghandargha oiyna kelgenin istep, tipti, dene mýshelerin kesip, shetelge satyp jatqanyn әlemdik aqparat qúraldary jariyalap jatqanda bizding biylik ýndemey otyrghany adamnyng ashuyn tughyzady, ras. Óitkeni, búl adam qúqyn qorlau ghana emes, sonday-aq, eldigimizge syn. Tәuelsiz Qazaqstan dep keudemizdi kerip maqtanghanda aldymyzgha jan salmaymyz, al Qytaydaghy qandastarymyz zardap shegip jatqanda ýndemeu aqylgha qonymsyz dep oilaymyn", dedi Ol.

Sodan song orys tilinde sóiledi. Ekinshi sózdi Germaniyadan kelgen últshyl Ómirhan Altyn aghamyz jerine jetkizip aitty.

"Tipti, Shynjang ólkesi úighyrlardyng jeri degen sózdi dogharu kerek. Óitkeni ol jer tek úighyrlardyng jeri emes, qazaqtardyng san ghasyrlar ómir sýrip kelgen atamekeni.

Sondyqtan Qazaqstan Preziydenti Qasym Jomart Toqaev myrzagha, Senat ppiykeri Darigha Nazarbaeva hanymgha, Parlament deputattaryna, әsirese Bekbolat Tileuhangha Qytaydaghy qandastar isine arasha týsip, bey-jay qaramaugha shaqyramyn", dedi Ómirhan Altyn.

Aqyn Baqytjan Tobayaqov sóz sóiledi. Aqyrynda Gýlishan Domalayqyzy Qytayda tirkelgen súmdyq oqighalardy aityp, Qytay biyligining etnikalyq az últtargha, sonyng ishinde qazaqtargha jasap jatqan sayasy qylmysyn "genosiyd" dep aiyptady.

Konferensiyadan son, Ómirhan agha barlyq qújattardy jinap alyp, Evroparlamentke tapsyratyn boldy. Men Ómirhan aghany óz kóligimmen alyp jýrdim. Ol jerde 50-60 adam shulap jýr eken. Qoldaryna «Sayasy tútqyndargha bostandyq», «Jerimiz Qytaylargha satylmasyn» t.b. týrli mazmúndaghy plakattar ústap alypty. Týski as uaqyty bolghan eken. Bizge, saghat 15-00-de kelinizder, dedi. Sodan song ketuge ayaldaghanbyz, qasymyzgha kamerasymen jýgirip kelgen tilshiler bizdi qorshap aldy.

Alghash sózdi men bylay bastadym: "Qúrmetti Parlament deputattary! Qazaq halqynyng atynan saylanghandarynyz ras bolsa, Qytayda zardap shegip jatqan qandastar turaly nege ýndemeysizder? Sizderden osynsha halyq kelip tuystaryna arasha súraydy. Óitkeni, Qytaydaghy jaghday bizding elde erteng qaytalanbauyna eshkim de kepildik bere almaydy". 

Menen keyin Ómirhan agha sóiledi. Bir kezde qolyna mikrofon ústap alghan әkimining orynbasary Talghat esimdi azamat: "Uvajaemye grajdany uhodiyte ne sanksionirovannyy miting po Zakonu Respubliky Kazahstan zapreshen. Esly ne uhodiyte sotrudniky Ministerstvo vnutrennyh del vas zaberet", dep aiqaylap jýrdi. Ol jerde bir orys últynyng ókili joq. Orysy joq jerde de orysshalaytyn bizding orysqúldar ghana ghoy... Men Ómirhan aghany ertip, ol jerden ketip qaldym.

09.12.2019 jyly Mahambet Ótemisúly atyndaghy oqushylar sarayyna ýsh balamdy "Dombyra" ýiirmesine óz kóligimmen alyp keldim. Bir kezde kóligimning terezesin bireu úryp túr. Qarasam: "Agha leytenant Iliyasov Almaspyn. Saryarqa audanynan... RUVD-gha baryp súraq jauap alamyz" deydi. Qasynda taghy eki jigit túr. Qúddy Ben Ladendy ústaghanday, alyp bardy. Keshke deyin bir tamshy su, ne tamaq bermedi. Telefondy óshirip tastady. Keshki saghat 17-00-de Ahmetqaliyev degen sudiya kelip, meni Ákimshilik qúqyq búzushylyqtyng 488 babynyng 1-tarmaghy boyynsha, 10 tәulikke qamaugha alu turaly sheshim shyghardy.

Sóitip, aparyp qamady. Onda ýsh mezgil tamaq, aptasyna bir ret dush qabyldaugha bolady eken. Menen basqa 46 adamdy jauypty. Jeke-jeke kamerada otyrdyq. 25 kitap oqydym. Onashada kitap oqu adamnyng oiyna oi, aqylyna aqyl qosylady, denesin tynyqtyrady-mys. Sergey Borodinnyng "Hromoy Timuryn", Aleksandr Dumanyng "Ludovik HIV-in", Champion Toychtyn  "Psihogenetikasyn", Nik Vichuchtyng "Ómir ghajabyn", Leninnyng ómirin, B. Napoleon turaly, Balghabek Qydyrbekúlynyng "Mysyq tútqynyn", Sh. Múrtazanyng "Jýrekke әjim týspeydisin", Grigoriy Kotovskiyding "Zolotaya shashkasyn", Ázilhan Núrshayyqovtyng "Tandamalysyn" t.b.

Menimen birge otyrghandardyng tizimi:

  1. Serik Jakiyn
  2. Amangeldi Djakiyn
  3. Qayrat Seyitqaliyev
  4. Erbol Esqojiyn
  5. Bolathan Hamiytúly
  6. Akmal Mametqúlov
  7. Mars Ibraev
  8. Núrsúltan Qastaev
  9. Ahat Qappar
  10. Marat Musabaev
  11. Ahmad Davletkulov
  12. Aybek Sәbitov
  13. Ádilbek Serikbaev
  14. Serik Jakiyr
  15. Azamat Talghatbekov
  16. Aydar Mubarakov
  17. Gýlmira Halyqova
  18. Zubayda Seydahmetova
  19. Fariza Bespaeva
  20. Ghaliya Tamabaeva
  21. Aqmaral Kerimbaeva
  22. Serik Asqarov
  23. Dulat Aqadyr
  24. Baltabek Bekejanov
  25. Aydar Sydyqov
  26. Bolatbek Bilәlov
  27. Quat Uvaliyev  

19 jeltoqsan kýni tanghy saghat 7-00-de túrghyzyp, gazel kóligimen Saryarqa audandyq IIB-gha aparyp bosatyp jiberdi. Sol kýni mening tughan-tuystarym ýige kelip, meni ortagha alyp, súraq jauaptyng astyna aldy. "Qytaydaghy mәselede ne sharuang bar?! Ol Qytaydyng ishki sharuasy. Sen óz bala-shaghana qarap, tynysh jýr ainalayyn", dep jany ashyghanday synay tanytty. 14 oblystan qonyraular ýzdiksiz kelip jatty. "Áleumettik jelilerde qamaldy  degendi estidik, Júmeke" dep habarlasyp jatyr. Kóshede ketip bara jatsam, meni kórgen júrt qolyn shoshaytyp kórsetip jatyr. Osylay tanymal bolyp kettim. Sóitsem, búl turaly bәrining habary bar eken.

Adamzattyng arghy-bergi tarihynda qanshama satqyndyqtar boldy desenizshi... Árise, Altyn Orda kezinde, Kerey men Jәnibekting kezinde... Berisi Han Keneni satyp ketken Sypataydyng satqyndyghy. Alashorda kezinde qazaq ziyalylary birin-biri orystargha jyghyp bergendigi... Osynyng bәrin tarihtan oqyp bildik. 1986 jyly jәne 2011 jyly 16 jeltoqsanda da solay boldy. "Ziyaly" dep jýrgen agha-kókelerimiz júmghan auzyn ashpady. Olardyng esil-derti ataq, mansap, keudelerine temir-tersek taghu ghana. Múny qazaq "ruhany ergejeylik" deydi. Jalpy mening týsinigimde, ziyaly adam ol - abyroyy asqaq, mereyi ýstem, últ aldynda auyr jýkti arqalaghan túlgha. Býginde osylardyng júrnaghy da qalmaghan...

Sonymen songhy uaqytta elimizde qordalanghan mәseleler shash-etekten ekendigi beseneden belgili. Biraq, bizding biylik sol problemalardy sheshudin  tetikterin qarastyrudyng ornyna ne istemek oiy bar, bir Qúdaygha ayan. Qytaydan "tarihy otanym", dep eki ókpesin qolyn alyp, qashyp kelgen Qaster Músahanúly men Múrager Álimúlyn Qytaygha qaytarudy qarastyryp jatyr, qazir. Eger olardy qaytarsa, ol jaqta olardy óltiretini taghy aitylyp jatyr. Búl eldigimizge tanba. Álem qauymdastyghy Qytaydyng jauyzdyghyna birlesip  kýrespesek. Al biz she? Dәl osylay, qol qusyryp otyra bersek, tyghyryqtan shyghu ekitalay.

Júmamúrat Shәmshi,

Tarih ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2623
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1784
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1891