Núr-Súltan qalasynda Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Q.K. Toqaevtyn  Últtyq qoghamdyq senim kenesindegi qazaq tilin janghyrtugha baylanysty aitqan oilary boyynsha  Mәdeniyet jәne sport ministrligining úiymdastyruymen  jiyn ótti.

Preziydentting til reformasyna baylanysty  Últtyq qoghamdyq senim kenesindegi oilarynan óristeytin bastamalardy jýzege asyrudyng baghyttary men mindetteri aiqyndaldy. Til sayasaty salasy mamandary men ghalymdar oi-pikirleri men úsynystaryn ortagha saldy.

QR Mәdeniyet jәne sport viyse-ministri Núrghisa Dәueshov «Ózderinizge belgili, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Q.K. Toqaev aghymdaghy jylghy 20 jeltoqsanda  Últtyq qoghamdyq senim kenesining 2-otyrysynda qazaq tilin janghyrtugha qatysty tapsyrma berdi. Búghan deyin de latyn grafikasyna negizdelgen әlipbiydi jetildiruge qatysty bergen tapsyrmasy boyynsha júmystar atqarylghan bolatyn. Búl iste bizden múqiyattylyqty talap etedi. Ásirese, mamandar, filolog ghalymdarymyzgha osy bir manyzdy qadamda asa jauapkershilikpen qaraudy tapsyrdy. Latyn negizdi qazaq әlipbiyine kóshudi naqty zerdelep, ghylymy negizdelip baryp jýzege asyru qajet»-dep ghylymdardy sózge tartty.

Sh.Shayahmetov atyndaghy «Til-qazyna»  últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghy Orfografiya basqarmasynyng basshysy Gýlfar Mamyrbek

«Al qazaq qoghamynda tildik reforma boldy ma? Áriyne boldy, әlipby auystyru negizinde 3 ret tildik reforma jýrgizildi. Onyng eng birinshisin, jazudy ontaylandyru jәne halyqty jappay sauattandyru isin jenildetu baghytyndaghy alghashqy reformany A.Baytúrsynúly jasady. A.Baytúrsynúly jasaghan tildik reforma qanday boldy?  Qanshama ghasyr boyy ózgerissiz qoldanylyp kele jatqan arab әlipbiyindegi qazaq tili ýshin qajetsiz dep tanylghan  artyq 12-13 tanbany alyp tastady. Ekinshiden ortatýrki jazu dәstýrine tәn elementter men týrki qosymshalarynan qazaq jazu jýiesin tolyqtay tazalady. Ýshinshi týpnúsqamen jazylyp jýrgen arab, parsy sózderin qoldanystan shygharyp, qazaq tilining aitylymyna iykemdelgen núsqasyn ornyqtyrdy. Tórtinshi últtyq jazu jýiesine negizdelgen eng alghashqy emle erejelerin qalyptastyrdy. Búl HH ghasyrdyng basyndaghy eng sәtti әri tiyimdi jasalghan tildik reforma boldy»-dep oiyn týiindedi.

Ásirese til mamandarynyng ghylymy tújyrymdary manyzdy.  Nazarbaev Uniyversiytetinin, L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq, Qazaq biznes jәne tehnologiya uniyversiytetterinin, Euraziya gumanitarlyq institutynyng ghalymdary men A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyn, Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining ghalymdarynyng  qazaq tilining latyn әlipbiyine kóshiru kezenindegi tildik reformanyng orny men manyzy, tilding ishki әleueti men ekstralingvistikalyq faktorlardyng әseri, tildi oqytu men ýiretu әdistemesin ontaylandyru, tildegi yqshamdalu ýderisi siyaqty manyzdy mәseleler sóz bolady. Sonday-aq jiyn barysynda  halyqaralyq tәjiriybeler, atap aitqanda, týrki, aghylshyn, orys tilderindegi reformalar barysy turaly әlemdik tәjiriybelerge toqtaldy.

Abai.kz