Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 5928 1 pikir 26 Jeltoqsan, 2019 saghat 11:54

Qazirgi auyldyng jastary sauatty

Malshylyq kәsippen ainalysqannan beri auyl jaqqa qaray kóp baram. Auyldyng azamattarymen tildesip, pikirlesem. Oiy ozyq jastardy tyndap tanysugha tyrysam.

Qazirgi auyldyng jastary sauatty jәne ózderin jaqsy qyrynan kórsetuge tyrysady. Basym bóligi ózderin araq-temeki siyaqty bәlelerden alshaq ústaydy. Bizding kezimizdegidey kóshede lәilip jýrgen dýbәralardy kóp kórmeysin. Kóbi óz kәsipterin ashqysy keledi, iydeyalarymen bólisedi, ruhany әngime tyndaugha tyrysady. Negizgi kәsipteri - mal sharuashylyghy. Barlyghy derlik, sózine berik, isine adal jandar.

Biraq bir tanqalarlyghy, auyldarda jasy otyz-qyryqtan asyp ketken sýr boydaq jigitter kóp. Qasymyzdaghy 10 ýilik auyldyng ózinde onnan astam boydaq jigit túrady eken. Basqa auyldarda da jaghday osynday.
Súray kele mynaday basty sebepterdi anyqtadym:
- Auylda qyz balalar az. Kóbinese, qyzdar oqu jәne júmys quyp qalagha ketedi,
- Al, jigitter malshylyqty kәsip qylghandyqtan auyldan shygha almay qalady. Mal ýnemi qadaghalaudy qajet etedi.
- Qalagha ýirenip qalghan qyz balalar auylgha kelgisi kelmeydi. Qalanyng qyzy auyl jigitining úsynysyn qabyldamaydy. Auyldyng túrmystyq jaghdayyn auyrsynady.
- Boydaq jigitter ata-anasynyng jaghdayyn oilaydy. Toy degen shyghyn, sondyqtan otbasynyng qaryzdanghanyn qalamaydy. Sóitip jýrip uaqyt ótkizip alady.
- Otbasynyng әleumettik jaghdayy

Ne bolghanmen de búl jigitterding bәri ýilengisi keledi jәne ýnemi izdeniste, biraq kóbining joly bolmauda. Al, qalalarda boydaq qyzdardyng kóptigin bayqaymyn. Olar da otbasy qúryp, bala sýigisi keletinine kýmәnim joq. Biraq bir aityp, jón silteu jetispeytin siyaqty. Auylda jaghdaydyng búrynghydan әldeqayda jaqsy ekenin, baylanystyn, internetting bar ekenin aitayyq. Auyldy sýidireyik, qorqytpayyq.

Qalada baqytyn kezdestire almay jýrgen qaryndastarymyz bolsa, olardy auyldyng jigitimen otasugha, auylgha kelin bolugha ýgitteyik.
Búl kóptegen әleumettik mәseleni shesher edi.
Auyldaghy júmys kýshi, mekteptegi bala sany, qylmystyng azangy, ajyrasu, t.b. siyaqty kóptegen әleumettik mәsele sheshiler edi.

Abyl Sataydyng әleumettik jelidegi paraqshasynan

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5300