Sәrsenbi, 24 Shilde 2024
Arasha 6744 12 pikir 30 Jeltoqsan, 2019 saghat 16:39

Ústazdardyng jaqsy isin joqqa shygharu kimge kerek?

Viydeodan skrinshot

Jaqynda ghana Senatta «Pedagog mәrtebesi turaly» zang jobasy maqúldanyp, múghalim qúqyghyn zang boyynsha qorghaytynymyz aityldy. Biraq ústazdar moyynyna әkimshilik tarapynan ghana emes, halyq tarapynan da artylghan myn-san mindet juyq arada jenildey qoymaytyn sekildi.

Múghalimderdi әkimshilik әrtýrli júmystargha jegip әurelese, qarapayym halyq ústazdardyng әr qadamyn andyp, qysymgha alyp otyr. Sodan baryp bilim salasyndaghy kez-kelgen dau-damaygha tek múghalimder ghana kinәli bolatyn jaghday qalyptasty. Múghalimder balany oqytu kerek, balanyng amandyghana kepildik etui kerek, myng týrli kýndelik-jurnaldar toltyru kerek, onyng syrtynda biylikting ýgitshisi bolu mindeti taghy bar. Sóite túra, osynsha júmys atqaryp jýrip tapqan jalaqylaryna mereke-meyramda kishigirim otyrys jasasa da kinәli bolady...

Biyl Almaty qalasy Jetisu audany oqu bólimine qaraytyn mektepter men balabaqshalardyng diyrektorlary jana jyldy toylaudan bas tartyp, ýnemdelgen qarjygha otbasynda qiynshylyghy bar balalargha kómek jasady. Atalghan bilim bólimining qúramyndaghy 21 mektep pen 22 balabaqshanyng basshylary búl iygilikti isterin respublikadaghy ózge de qyzmetkerlerding qoldauyn súrap, viydeoýndeu jariyalaydy. Nәtiyjesinde búl chellendj ýlken qoldau tauyp, alqaugha bólenedi.

Erekshe aita keterligi, búl qayyrymdylyq sharasyna tek diyrektorlar ghana qatysady. Al qarapayym múghalimder men tәrbiyeshilerding búghan qatysy joq. Olar mereke toylay ma, qayyrymdylyq jasay ma - óz erikteri.

Sóitip, viydeoýndeu jariyalanady, ony Qazaqstan telearnasy efirde kórsetedi. Keyin Almaty qalasy, Jetisu audany bilim bólimine qarasty № 143 mektepting diyrektory Sauryqova mektep újymymen birge jana jyldyq otyrysqa qatysady. Onda da újymdy qúttyqtap qana qaytady. Sauryqova hanym - qayyrymdylyq sharasyna qatysyp, belgilengen qarjysyn qosqan adam. Al odan keyin onyng óz újymyn qúttyqtap, merekelik keshke barugha әbden qúqyghy bar.

Biraq, osyny әldekimder әleumettik jelide jariyalap, "búlar kózboyaushylyq jasady. "Merekeni toylamaymyz" dep alyp, sózderinde túrmady. Qarjyny toylaugha shashty" degendey sóz taratyp, shu shygharghan. Isting aq-qarasymen tanyspaghan kópshilik jel sózge erip, aqedil ústazdardyng jaqsy isin joqqa shygharyp, esh negizsiz synap-minegen.

Búl jerde mektep basshylary jana jyldy toylaudan óz erikterimen bas tartty, qayyrymdylyqqa júmsalghan qarjyny óz jalaqylarynan shyghardy. Óte iygilikti, maqtaugha túralyq is. Al ózge ústazdargha múnday shekteu joq. Qarapayym ústazdar men tәrbiyeshiler tuystarymen, újymmen merekeni atap ótse, oghan eshkim qoy demeydi. Tipti merekeden bas tartyp, qayyrymdylyq jasaugha ústazdar qauymy mindetti de emes. Tynbay júmys istep, tauyp otyrghan jalaqysyn qayda júmsasa da ózderi biledi. Soghan qaramastan buynsyz jerden pyshaq úryp, ústazdardy kinәlau adamshylyqqa jatpaytyn әreket ekenin aitqymyz keledi.

Biz isting mәn-jayyn bilu ýshin atalghan Bilim bólimining basshysy Saltanat Amangeldiqyzyna habarlastyq.

Saltanat Amangeldiqyzy, Almaty qalasy, Jetisu audany Bilim bólimining basshysy:

- Bizding Bilim bólimine 21 mektep pen 22 balabaqsha qaraydy. Biz aqyldasyp, óz audanymyzdaghy mektep basshylary men balabaqsha mengerushileri merekelik otyrystan bas tarttyq. Búnday merekelik bas qosugha óz qaltamyzdan aqsha shygharatynymyz anyq. Sol otyrysty úiymdastyrmay, aqshamyzdy jinap, qiynshylyghy bar balalargha kómektesu qajet dep sheshtik. Búl sheshim tek diyrektorlargha ghana baylanysty. Audanymyzdaghy eki mynnan asa múghalimdi merekeni toylamay, qayyrymdylyq jasandar dep mәjbýrley almaymyz. Ol - ústazdardyng óz erkindegi sharua.

Sóitip, 43 mekemening basshysy birigip, demeushilerdi qosa eseptegende jeti jýz mynnan asa qarjy jinap, 22 balanyng otbasyna kómektestik. Keyin viydeoýndeu jasap, elimizding әr týkpirindegi әriptesterimizdi bizding qadamdy qoldaugha shaqyrdyq. Biz joldaghan chellendj keng taralyp ketti.

Al shu shagharghan jaghday mynau: biz qayyrymdylyq jasadyq, chellendj joldandy. Keyin maghan № 143 mektep diyrektorynyng mindetin atqarushy Sauryqova Ghaziza kelip, mektep újymy jana jyldyq bas qosu úiymdastyryp jatqanyn aityp, soghan baryp, qúttyqap qaytugha rúqsat súrady. Al men ústazdardy merekelik bas qosudan tiigha qaqym joq ekenin, mektep újymynyng otyrysyn shektemeytinimdi aittym.

Somen Ghaziza hanym újymdastarynyng bas qosuyna baryp, qúttyqtaydy. Osyny bireuler viydeogha jazyp alyp, әleumettik jelide taratyp jatyr. Birinshiden, biz jalpy múghalimderdi merekelik keshten shektegen joqpyz. Tek diyrektorlar men mengerushiler ghana jana jyldyq keshten bas tartty. Ekinshiden, № 143 mektep diyrektorynyng mindetin atqarushy Sauryqova Ghaziza qayyrymdylyq sharasyna qatysty, qarjysyn qosty. Keyin aldyn-ala belgilengen újymdastar bas qosuyna baryp shyqty. Negizi osy otyrysqa barmay-aq ta qoy kerek edi. Biraq, biz, viydeoýndeu jariyalaghan 43 basshy, bas qosyp otyrsaq bir jón. Búl jerde mýlde bólek әngime. Otyrys jasaghan biz emes, bir mektepting újymy ghana...

Onyng ýstine, biz qayyrymdylyqty óz qaltamyzdan shygharghan aqshagha jasadyq. Memlekettik qazynadan aqsha alyp otyrghan joqpyz. Búnday qayyrymdylyq sharalaryn ýsh jyldan beri jasap jýrmiz. Eshkimge aityp, jariyalap ta jatqan joq edik. Endi osy iygi isterimizding bәrin joqqa shygharyp, negizsiz kinәlap otyr.

P.S. Rasynda, búl rette mektep diyrektorlary men balabaqsha mengerushilerining qayyrymdylyqqa qadam basqan qareketin joqqa shygharyp, Bilim bólimining iygilikti isin mansúqtau nege kerek boldy? Sonda әlemjelide әrkim olargha әlimjettik jasay berui kerek pe? Ústazdardy últaraq etudi qashan qoyamyz? Bizding portal búl taqyrypty aldaghy kýnderi taghy da qauzaytyn bolady.

Quanysh Qappas

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1391
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2184
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2206