Qazaq et asqanda jalghyz jegendi jaratpaydy ghoy. Demalys kýnderi jaqynda janadan otau qúrghan dostarym etke (bes barmaq emes) shaqyrdy. Etten de dәmdi dostardyng әdemi әngimesi ghoy. Bas taqyryp – toy. Tәjiriybe jinay bereyin dep ekeuin súraqtyng astyna aldym. Sózding negizgi auany «Toydy qalay ótkizu kerek?» degenge jetkende sol eki dosymnyng qyzyqshylyghy ghana emes, ózimiz ótkizuge atsalysqan talay tughan-tuys, tanystardyng toyy talqylanyp ketti. Qos júp basynda toy jasamay-aq, shyghyndalmay-aq qoygha kelisipti. Biraq ata-analary kónbepti.

– Men ýidegilerge oiymdy aitqanda «qua berme» dep kesip aitty ghoy. Sodan kiristik. Ýidi jóndeuding ózine 2 million ketti. Qalynmal, ana men әke aqysy, qyzdyng bauyrlaryna beriletin syilar, qúdalargha tartu-taralghylar, kiyitter, toyhananyng orny degenderge qúday biledi 3 million ketip qaldy-au. Men әli ýidegi qúdalyqtyng dastarhanyn, ony jayghan jaldamaly adamdardyng aqysyn, toy kóilekterining aqshasyn, sәn salonyna, toyda kórsetilgen viydeonyng montajyna, onyng týsiriluine júmsalghan qarajatty qosqam joq, – dedi jigit.

Ýiding kenjesi bolghandyqtan aldymdaghylardyng ýy bolghanyn kórip óstim. Sol sebepti asa tanghalgham joq, tek aqsha qúnsyzdanghannan ba, búrynghydan әldeqayda kóp ketetindey kórindi. Búrynghy bir bastyghym әzilqoy jan, qiiy kelse qyzmetkerlerin qaljynmen qaghytyp otyrady. Ózim sol kisining adamdy jasyna emes, qabiletine qaray baghalaytynyn qúrmetteymin. Ápkelerimning kóp ekenin bilgen ol bir kýni: «Sening әkeng millioner shyghar, iyә? Árbir qyzy sen sekildi bolsa, qalynmaldy qyryp alady ghoy», degen. Bir kýlip aldyq. Aghaydyng da ýsh qyzy bar óitkeni. Ishimnen «Bir qyzdyng dýniyesi men jasauy jigit bergen qalynmaldy on ret bolmasa da kemi ýsh ret oraydy ghoy», dedim. Bir qyzyn úzatam dep bes jyldyq kreditke baylanghan, qos qyzyn qabat qútty úyasyna qondyramyn dep qara su iship otyrghan talay otbasy bar.

Endi esepteyik, el qatarly toy ótkizuge (úl men qyz 50 de 50) 5 millionnan 10 million tenge júmsaldy delik. Búl – ortasha esep, әli 1 tortynyng ózi pәlen million túratyn baylardyng toyyn sóz qylghamyz joq. Toyyn júrt auzynyng suy qúryp aitatynday ótkizgenimen birneshe balaly bolsa da baspanasyz, ne ailyghynyng bәrin bankke berip, qara sugha kýrish qaynatyp iship otyrghan talay jas janúyalardy kórip otyrmyz. Shanyraqta kýnde aighay. Bәrinde bolmasa da birazynda bar jayt. Al 10 milliongha ózge qalalar týgili astanadan jyly eski nemese kvadraty tar bolsa da bir bólmeli ýy alugha bolady. Esesine tentirep jýrmeydi.

Ár nәrse ózining týpki niyetinen, maqsatynan tayghanda danghazalyqqa bastaydy. Toy degenning týpki maqsaty ne edi? Kóbimiz ony úmytyp ta qaldyq. «Quanyshty bólisseng kóbeyedi» degen oy bolatyn. Quanyshymyzdy bólisuge el-júrtty jinaymyz. Biraq bәri quanyp kete me? «Qúday-ay, men erteng osylay ótkize alamyn ba?» degen uayym arqalap qayta ma?

Toygha barghandy asa únata qoymaymyn, keyde amalsyz tóbe kórsetuge tura keledi. Dastarhan auzy-múrnynan shygha tolyp túrsa da kóp toydan qarnym ashyp qaytam. Sondayda onsyz da segiz saghat boyy júmysta qaqiyp qimylsyz otyryp, boy jazu ýshin toygha kelgen adamgha ainalyp kelip morali oqy bermey, jana ssenariy jazyp nemese toydyng ótkizilu formasyn qaytadan jazyp shyqpay-aq qoysyn, dym tappasa asyq atqyzyp, lәngi tepkizip, ya arqan tartqyzyp qoysa eken deysin. Tym bolmasa ornynnan bir túrasyng ghoy. Kóru ýshin, ne oinau ýshin.

Eng soraqysy, ómirding mәnin toy ótkizu dep úghatyndar da bar.
Búdan da soraqysy, dәl osy toy degen júptardyng ajyrasuyna da sebepker bolyp jatyr. Janadan ýilengen jigit sózining sonyn: «Búl ber jaghy ghoy, mening bir dosym biraz jyl kónil qosyp, sóz baylasqan sýiiktisimen ýilenuge bel baylaghan. Ata-analary ekinshi ret kezdesude toy kýnin belgileytin bolypty. Aqyr ayaghynda toy da, ýilenu de joq. Eki qúdaghy bir-birine aitpaghany qalmay, kiykiljinning ayaghynda shashtasyp tynypty», dep ayaqtady. Bizge keregi osy ma edi? Shyndyghynda, kóniline qonghan adamdy kezdestiru, oghan boy ýiretu, ýlken qadamgha bel baylau degenning ózi onay sharua emes. Ýlken enbek. Oghan deyin jete almay jýrgen qansha adam bar. Al ony ýlkender qoldan búzyp otyrsa, ne boldyq?... Ruhany qúldyraudyng týbi osy shyghar.

Aytpaqshy, men әli meyramhanagha mashina kirgizetin mereytoylar, atty altynmen qaptaytyn sýndet toylar, sәbiyin emizgen ana iyghynyng astynda tireu bolyp túratyn besikti sahnagha shygharatyn besik toy men balasy dombyrany tandasa da qyzyqshylyghynda qara dombyranyng ýni estilmeytin túsaukeser toylaryna jetpedim... Kóp sóz aitugha bolar, biraq bastysy, týpki maqsatyn joghaltqan toydyng bәri – jay ghana danghazalyq. Búl bizge dert bolyp túr. Odan arylu negizi onay. Bar bolghany bireuding kózqarasymen ómir sýrudi dogharsaq jetip jatyr.

Aydana Shotbayqyzynyng әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz