Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 3141 9 pikir 7 Qantar, 2020 saghat 12:50

Qúqyghyna alandaymyn, qazaq әieli!

Elimizdegi әiel qúqyghyn qorghau mәselesi meni qatty alandatady. Jylyna resmy derek boyynsha 400 әiel otbasyndaghy zorlyq-zombylyqtan kóz júmady. Beyresmy odan da kóp ekeni anyq. Damyghan elderde otbasyndaghy tirandar úzaq jylgha sottalyp, temir torgha toghytylady. Al bizde ókinishke oray onday praktika tym az.

Keyde kósheden kózi kógerip,soqqy alghan әielderdi kórip qalamyz. "Ne boldy eken" dep ishtey múndy oigha qalamyn. Mýmkin onyng taghdyryn miy janghaqtay ghana alghashqy qauymdyq neandertali qúrtty ma eken?!

Memleketimizde atalmysh mәsele boyynsha jaqynda zangha týzetuler engizilgen edi. Endi otbasyndaghy zorlyq-zombylyqtyng kishigirim týrine taghayyndalghan aiyppúl salu, eskertumen almastyryldy. Demek, bir esalang әielin úrady, ol ýshin bar bolghany qúqyq qorghau organdarynan "úrma!" degen eskertu ala ma? Sonda әielding alghan soqqydan densaulyghyna zaqym kelu, psihikasyna núqsan kelu mәselesi she?

Telearnadan ("Aytugha onayda" ghoy deymin) "әielimdi úryp túram" degendi de estidik. Sol qylmys jasaghanyn dýiim júrt aldynda maqtanyshpen aitty. Rasymen qúqyqtyq memleket bolsaq, sol esersoq sottaldy ma? Joq әlde "әieli keshirim berdi" degen ýirenshikti jauappen qútylyp ketti ma?

Nege bizding qogham key otbasynda jasalatyn әielge zorlyq-zombylyqty qalypty qabyldaydy? "Ói, úrsam óz әielim ghoy", "Bir úrghannan eshtene etpes", "úrmasa basqa shyghady", "Sabasyna týsirip sabap alu kerek" deytin nadan týsiniktegiler әli de bar. Nege? Biz ýngirde túrmaymyz ghoy. Jaluzdy ashsanyz órkeniyetti әlemdi kóresiz. Oilanynyz.

Bala kezimde týrli romandardy kóp oqydym. "Baqytsyz Jamaldan" bastap, "Qamar Súlu", "Aqbilekke" deyin. Artynsha "Balqadisha" syndy әnderdi tyndadym. Sonda qazaq әielining taghdyry ótken ghasyrlarda netken auyr bolghan dep oilanatynmyn. Qazirgi statistikany qarap otyrsam, ol taghdyr eshqayda ketpepti. Bar bolghany ýnsiz ghana key otbasyndaghy әielderding ishinde óksikpen túnshyghyp jatyr eken.

Áyeldi úru - naghyz taghylyq qoy. Únamasa, zandy jәne órkeniyetti retteu joly bar ghoy. Islam dinining ózinde "әielin bir mәrte úrghan erkek, ózining ishindegi erkektik qasiyetin mәngi óltirgeni" demey me? Otanymyzda әiel qúqyghyn qorghau mәselesi ong sheshim tapqanyn qalaymyn.

Ashat Qasenghalidyng әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379