«Da, vy chto, Qadyr Myrzaliyev tiri me?..»
(Suretti týsirgen Azamat Qúsayynov)
Muzykanttar arasynda «Bir ózi – bir orkestr» deytin tәmsil bar. Sony sәl óndep aitsaq: «Bir ózi – bir institut» deuge túrarlyq Baybota Qoshym-Noghay. Týrki dýniyesinde qansha el bolsa, sonshama elding tilin biletin, ózbek, tatar, bashqúrt, týrik shayyrlarynyng ólenderin týpnúsqadan oqy beretin Baybota Qoshym-Noghay qazaq poeziyasynyng jauharlaryn da elge tanytuda, kózden ketse de, kónilden ketpegen avtorlardyng esimderin nasihattauda aldyna jan salmay kele jatqan arqaly aqyn. Onysy taza enbek endi. Óz jazghandaryndy kompiuterge qayta basugha moyynyng yryq bermeytin, uaqyt jetpeytin myna zamanda, ózgening joghyn joqtap, baryn týgendeu – ekining birining qolynan kelmeytin erlik is.
Baybota aghamyz býgin de FB-daghy paraqshasyna birtuar aqyn Qadyr Myrzaliyev turaly inilik jyly esteligin úsynypty.
Osyndaghy «...Kabiynetting ýsh qabyrghasy týgel kitap eken. Men eshkimning ýiinen múnsha kóp kitapty kórgen emespin. Tanyrqap túrmyn» degen joldardy oqyghannan keyin oiyma ótken bir oqigha oraldy. Oilasu ýshin úsynyp otyrmyn.
2004 jyldyng jeltoqsan aiynyng basynda Imanghaly Tasmaghambetov Almaty qalasynyng әkimi bolyp keldi. Oghan búrynghy ruhany astana sanalatyn mәdeny shahardaghy qalamgerler qauymy, óner adamdary erekshe quanyp qaldy. Rasynda da, IYmekeng alghashqy kezdesuin Jana jyldyng qarsanynda, «Interkontiynentali» qonaq ýiining myng adamdyq ýlken zalynda ziyaly qauym ókilderimen jýzdesuden bastady. Astanamyz Saryarqa tósine kóship ketip, dalada qalghanday kýy keship jýrgen aqyn-jazushysy bar, әnshi-jyrshysy bar qamkónil shygharmashylyq ókilderi bir jasap qalghany anyq. Osy kezdesuden keyin ózderining qoghamgha qajet ekenin, eshkimning úmytpaghanyn ishtey sezingen últ qayratkerleri arasynda ruhany serpilis payda boldy, qalalyq әkimdikke emin-erkin kirip-shyghatyn boldy.
Ony jaqsy biletinim – әkimdikke qarasty Ishki sayasat basqarmasynyng Baspasóz jәne aqparattyq sayasat bóliminde qyzmet atqarushy edim. Jana jyldyng 4 qantary kýni әkimning orynbasary Almat Murzin shúghyl shaqyryp jatyr degen son, besinshi qabatqa kóterildim.
- Osy Qadyr Myrzaliyev qayda eken, bilesing be? – dedi ol salghan jerden. Shynymdy aitsam, bilmeydi ekem. Ártýrli jiyndarda kórgenim, qarsy jolyqqanda amandasqanym bolmasa, jaqyn otyryp, Baybota sekildi staqan soghystyryp, «shýiirkelesip» kórmeppin.
- Ótkende bir gazetter aqyngha Oral qalasynan kottedj berildi, erekshe qúrmet kórsetildi dep, jazyp jatyr edi. Anyq-qanyghyn bilmedim.
- Anyqtandar. Eger, Almatyda bolsa, tanertengi saghat 9-da Imanghaly Núrghaliyevichke alyp kel. Mashina beremiz. Jarty saghattan keyin habaryn ber.
Kabiynetke kelgen son, bólim qyzmetkerlerin jinap, shúghyl tapsyrma týskenin, Jazushylar Odaghymen sóilesu kerek ekenin aityp bola bergenimde, «Bolashaqpen» bitirip kelgen bir qyzymyz «Da, vy chto, Qadyr Myrzaliyev tiri me?» dep, qoyyp qaldy. Amal joq, búlardan qayran bolmaytynyn bilgennen son, Odaqpen ózim sóilestim.
Qadekenning Oralgha kóship ketkeni ras eken. Oblys әkimi Qyrymbek Kósherbaev bir jyl búryn bes-alty aqyn-jazushygha pәter berip, shaqyrtyp alypty, onyng ishinde Qadyr Myrzaliyevke eki qabatty bólek kottedj salyp beripti.
«Endi qayttik?». «Almatydaghy ýiining telefony mynau. Zvondap kóriniz» degen son, әlgi nómirge qonyrau shalmaymyn ba?
O, qúdiret! Telefonnyng arjaghynan «Áló-óu, búl kim?» degen qonyr dauys estildi. Quanghannan «Qadyr agha, assalaumaghaleykým!» dep asyghys bastap, ózimdi tanystyryp, aghamyz Oralgha qayta ketip qalatynday, jópeldete búiymtayymdy jetkizdim.
«Á, ә! Solay ma? Imanghaly inim shaqyrsa, barayyn. Ózim de kirip shyghudyng retin taba almay otyr edim. Ádiristi jazyp al» dep, tanghy segizjarymda keluimdi súrady.
Ýige kelgen son, Qadyr aghanyng kitaptaryn izdestirdim. «Dombyra», «Kýmis qonyrau», «IYirim» degen ýsh kitaby ghana bar eken. Eki tomdyq tandamalysy bolushy edi, kelip-ketip jýrgen studentter әketken be, taba almadym. «Qoy, birdene súrap qalsa, bilmey otyrghanym úyat bolar» degen oimen, qoldaghy bar dýniyelerdi paraqtap shyqtym.
Jalpy, Qadyr Myrzaliyevting ólenderi tilge jenil, jýrekke jyly tiyetin, tez jattalatyn, oily, maghynaly, syrly dýniyeler ghoy. Jastau kezimizde «Myng júldyzy bolsa da» deytin ólenin talay boyjetkenge oqyp berip, bermeytin shәiin iship ketetinbiz.
Myng júldyzy bolsa da, bayqamaysyng basqany,
Bir júldyzdan túrady, mahabbattyng aspany.
Sol bir júldyz janady, sol aspandy jaryq qyp,
Jaryqta da týk kórmes ghashyq bolghan jaryqtyq!
Sol júldyzsyz belgili, onyng esten tanary,
Mandayda emes, jýrekte –
Ghashyqtardyng janary...
dep, móldiretip jyr tógip túrghannan keyin, saghan qarsylasugha shamasy keletin súlular az edi. Qazirgi emes, bizding dәuirde.
Hosh, sonymen, tanerteng aitylghan uaqytta Kamenka jaqtaghy aghamyzdyng ýiining qasynda túrdym. Eki qabatty shaghyn kottedj. Úyaday. Ýiden ilese shyqqan Saltanat apamyz Qadekendi balasha mәpelep, palitosynyng týimesin salyp, mashinagha otyrghansha, qarap túrdy. Aqynnyng «Saltanat» atty poemasyndaghy basty keyipkerdi birinshi kóruim, alystan «Sәlemetsiz be?» dep, dauystay amandasyp, izet bildirdim. Ol kisi ong qolyn kóterip, basyn iyzep, sәl kýlimsiregendey boldy.
- Apalaryng nege shaygha kirmedi dep, súrap jatyr, - dedi Qadeken.
- Keshigip qalarmyz, agha. Búiyrsa, әli dәm tatarmyz.
- Ói, sen balany tanimyn ghoy, - dedi maghan qol berip jatyp. -Ózimizding qalamgerler auylynan ekensin. Bayaghyda Jeltoqsandy zerttegen komissiyada júmys isteding emes pe?
- IYә, dәl taptynyz. Ózinizben biraz uaqyt birge bolghanbyz.
Jolda kele jatyp, mening Ayagózden ekenimdi, Ghabiyden Qúlahmetovting jerles inisi ekenimdi estip, quanyp qaldy. «Óte talantty aqyn ghoy» dep, onyng poeziyasyn biletinin, әri joghary baghalaytynyn anghartty. Men de sóz arasynda Qadyr aghanyng tughan jeri Jympityda bolghanymdy, anasy Maghirash apamen jýzdeskenimdi aityp berdim.
- Solay ma? Qay jyldary?
- 1990 jyly kýzde. Taypaq audanyndaghy «Ólenti» auylynda Júban Moldaghaliyevting 70 jyldyq mereytoyy bolyp, saltanatty jiyndar birneshe audanda kezekpen ótti. Sonyng biri Jympitynyng audandyq Mәdeniyet ýiinde boldy. Almatydan ekinshi hatshy Ákim Tarazy bastap, Saghynghaly Seyitov, Túmanbay Moldaghaliyev qostap, bir top aqyn-jazushylar bardy. Óziniz bolmadynyz ghoy? Sonda Maghirash apa arnayy qatysqany, ýlkenderden ózinizdi súraghany esimde. Siz ananyzgha qatty úqsaydy ekensiz.
Qadekeng ýnsiz qaldy. Onsyz da qara tory óni tym qarauytyp ketkendey kórindi. Áldebir jýrek jarasyna tiyip kettim be eken? Joq әlde, tuyp, ósken jerinen úzap shygha almay, úlymen emen-jarqyn aralasa almay armanda ótken jalghyz-ilikti anasynyng auyr taghdyry esine týsti me eken? Sonyng aldynda ghana gazetterden Qadyr Myrzaliyev aghamyzdyng anasy dýniyeden ótkende:
«Bala bop qyzyq kóre almay,
Baladan qyzyq kóre almay,
Baydan da qyzyq kóre almay,
Qaydan da qyzyq kór¬e almay,
Dýniyeden ótti bir pende...» dep, qúlyptasqa bir shumaq kónil tamshysyn týsirgenin oqyp edim. “Nege auyr jazdynyz?” dep súraghandargha aghamyz: “Shyndyq qalsyn degenim ghoy” dep, qysqa jauap bergen eken.
Aqyn aghamyz әli ýnsiz. «Beker qozghadym-au» dep, ishtey qysylyp qaldym. Endi búl tyghyryqtan qalay shyghudyng jolyn tappay, shopyrgha til qattym. «Keshigip qalmayyq. Basqa kóshemen barugha bolmay ma?» Mashinamyz tanertengilik kóshe keptelisinen auyr jyljyp keledi. «Qazir Ál-Farabiyge týssek boldy, ary qaray zymyraymyz». Osy sәt Qadekeng serpilgendey qayta til qatty:
- Imanghaly býgin mening tughan kýnim dep shaqyryp otyr-au, ә!
- IYә, solay dep otyr.
- Olay emes. Mening tughan kýnim kýzde. Qazannyng 5-si.
Men tanyrqaghan kýii jýzine qarap edim, sәl kýlimsiregen Qadekeng jazushylar anyqtamalyghynda erterekte qate ketkenin, sol qatening jyldar boyy kitaptan kitapqa auysyp jýrgenin jaylap aityp berdi.
- Osydan shyqqannan son, Odaqqa telefon soghayyn. Taghy da esterine salyp qoyayyn...
Qadekeng әkimnen kónildi shyqty. Qolynda bir qúshaq gýl, ýlken qorap suveniyr. Bizding kabiynetke kelip, shay iship otyryp, riyasyz kýldi deysing bir.
- Áy bala, ótirik tughan kýnim bolsa da, oida jýrgen bir sharuamnyng ong bitkenine septigi tiygenin qaramaysyng ba?!
- Sózinizge qaraghanda, oljaly siyaqtysyz ghoy?
- Aytpa! Sen mynany tynda. Orta ghasyrda Niyderlandiyanyng Erazm Rotterdamskiy deytin әzilkeshi bolghan. Ózi besaspap, aghylshyn, fransuz, grek tilderinde emin-erkin jaza beretin poliglot. Kembridj uniyversiytetinde dәris bergen tanymal oqymysty. Ómir boyy sayahattap, London, Pariyj, Rim qalalarynda túrghan. Sol kisiden «Otanyng qayda?» degen súraghanda, «Moya rodina tam, gde moya biblioteka» dep jauap beredi eken.
- «Qadeke, endi qayda túratyn boldynyz? Oralda ma, Almatyda ma?» dep súraghanda, Imanghaligha men de dәl solay dep aittym. «Týsindim. Kitaptarynyzdy qongha tórt bólmeli pәter jete me?» dedi ol.
- Bylay ghoy, Imash, - dedim men onyng mәrttigine riza bop. – Maghan túratyn pәter kerek emes. Baspanam bar. Al, mening kitap qorym óte ýlken, 7 mynday. Arasynda óte siyrek kezdesetin, eshkimde joq sóz jauharlary bar. Eger, qolynnan kelse, oqyrmandar sonyng iygiligin kóretindey, emin-erkin kirip-shyghatynday ghimarat bolsa.
- O-o, Qadeke, mynau ótinishinizding salmaghy tym auyrlau eken. Oilastyrayyq.., - depti qala basshysy.
Búl әngimening basy tym tәuir bastalghanymen, sony Imanghaly Astanagha ketken son, súiylyp ketti. Bir kórgenimde, Qadekeng kóp mekemening arasynda kelisim alu ýshin jýgire-jýgire sharshaghanyn, jeke kitaphanadan kýder ýze bastaghanyn aitty. Onyng ýstine, qalalyq qúrylys basqarmasynyng bir tonmoyyn bastyghy, keyinirek jemqorlyqpen ústalghan sheneunik «Pereplanirovkanyng qarjysyn óziniz qúyasyz» dep, shash jetpeytin somany súrapty. Sonymen, alashtyng ardaqty aqyny, Qazaqstannyng halyq jazushysy, Memlekettik syilyqtyng laureaty Qadyr Ghinayatúly Myrzaliyev әldebir iyisalmastyng kesirinen әkimdikting esigin tars jauyp ketti.
Abyroy bolghanda, Qadekenning armany keshteu bolsa da, ózining tughan jerinde jýzege asty. Oral qalasynda 2015 jyly «Qadyr Myrza Áli atyndaghy mәdeniyet jәne óner ortalyghy» boy kóterip, býkil Qazaqstan boyynsha maqtanarlyqtay ruhaniyat Sarayyna ainalghanyna kuә boldyq. Sonynda qalghan bar baylyghy – bagha jetpes kitaptary sonda jetkizildi.
Búl arada, aitayyn degenim, eki nәrse.
Birinshisi, shygharmashylyq qyzmetting kózge kórinbeytin auyrlyghyn jay adamdar týsine bermeydi. Olar týpki nәtiyjesin (kitabyn, ataq, danqqa jetkenin) ghana kóredi. «Meni enbekqor etken – kedeylik» dep Qadyr aqyn jazghanday, bizding elimizde jazu-syzudan bayyp ketken eshkim joq, sondyqtan, shygharmashylyq adamynyng enbegin tiri kezinde baghalay bilgen abzal.
Ekinshiden, aidyn-kýnning amanynda keshe ghana ortamyzdan ótken arystay aghamyzdyng tughan kýninen janylysyp otyrghanymyz, bәrimizge syn. Ásirese, osyny retteytin Jazushylar Odaghyna! Búl arada Baybota Qoshym-Noghaydyng esh kinәsi joq. Men Qadekenning óz auzynan estigenimdi jazyp otyrmyn. (Osynday týsinbestik juyrda Fariza Ongharsynovanyng tughan kýnine de qatysty boldy. Bireuler apamyzdyng tughan kýni 5-jeltoqsan, endi bireuler 25-jeltoqsan desip, arty edәuir pikirtalasqa úlasty). Keyingi shyqqan anyqtamalardy, «Uikiypediya» ashyq ensiklopediyasyn ashyp qarasanyz, búl aitylghandargha op-onay kózinizdi jetkizesiz. Eshkim eshkimge ókpe artpasyn.
Sózimning sonynda: «Óte kóp oqyghannyng paydasyn, óte kóp oqyghannan keyin baryp týsinesin» dep, әzil-shyny aralas Qadyr Myrza-Ály aitqanday, Jana jylda kóp oqityn oqyrmandarymyz kóp bolsyn dep tileymin!
Qayym-Múnar Tabeev
Abai.kz