e s s e

2007 jyldy YuNESKO Rumiyge  arnady. Sufiy aqyn, mistiyk, ústaz. Onyng izbasarlary qasterlep ataytyn esimi Maulana,  Moulevy - bizding myrza, qojamyz degen sóz. Kitaby sufizm filosofiyasynyng negizgi  baptarynyng beyneli týsindirmesi - «Mәsnevi» - «Barlyq tirshilikting mәn-maghynasy turaly poema» (13 gh.).

Djalaleddiyn  Rumy (1207-1273) 800 jyl búryn dindar - ghalymnyng әuletinde  Balhta tudy, Týrkiyada, Koniya qalasynda dýniyeden ozdy.

1. Núrly shyraq. Tәmsil.

Ol 40 jasqa deyin din ilimin tereng mengergen, medresede sabaq bergen, әl-auqatty, elge syily, basyna sәlde oraghan beyqam adam edi. Bala kezinde sufiy aqyn Fariduddin Attardan kóripkel bata alghan, jyr kitabyn qosa alghan Djalaleddindi Tebrizden kelgen júmbaq  dәruish ýiirip, ertip әketti. Shamseddin Tebrizi, «senim kýni» degen laqap esimdi jan oghan ýsh jyl boyy óz ilimin darytty.  Dәruish degdar sanasynda shamgha úshqan kóbelek tәrizdi. Ydyrys Shah: «Ol kýrt ózgerip, mistikalyq ilimin uaghyzday bastaghanda ózine býrkenshik at retinde Rumy degen sózdi tandap aldy, sebebi búl әripterding sandyq balamasy 256-gha ten, NÚR týbirine sәikes  keledi. Paryssha jәne arabsha búl týbir  «jaryq» (núr) maghynasyn beredi» - dep jazady «Sufizm» atty kitabynda.

e s s e

2007 jyldy YuNESKO Rumiyge  arnady. Sufiy aqyn, mistiyk, ústaz. Onyng izbasarlary qasterlep ataytyn esimi Maulana,  Moulevy - bizding myrza, qojamyz degen sóz. Kitaby sufizm filosofiyasynyng negizgi  baptarynyng beyneli týsindirmesi - «Mәsnevi» - «Barlyq tirshilikting mәn-maghynasy turaly poema» (13 gh.).

Djalaleddiyn  Rumy (1207-1273) 800 jyl búryn dindar - ghalymnyng әuletinde  Balhta tudy, Týrkiyada, Koniya qalasynda dýniyeden ozdy.

1. Núrly shyraq. Tәmsil.

Ol 40 jasqa deyin din ilimin tereng mengergen, medresede sabaq bergen, әl-auqatty, elge syily, basyna sәlde oraghan beyqam adam edi. Bala kezinde sufiy aqyn Fariduddin Attardan kóripkel bata alghan, jyr kitabyn qosa alghan Djalaleddindi Tebrizden kelgen júmbaq  dәruish ýiirip, ertip әketti. Shamseddin Tebrizi, «senim kýni» degen laqap esimdi jan oghan ýsh jyl boyy óz ilimin darytty.  Dәruish degdar sanasynda shamgha úshqan kóbelek tәrizdi. Ydyrys Shah: «Ol kýrt ózgerip, mistikalyq ilimin uaghyzday bastaghanda ózine býrkenshik at retinde Rumy degen sózdi tandap aldy, sebebi búl әripterding sandyq balamasy 256-gha ten, NÚR týbirine sәikes  keledi. Paryssha jәne arabsha búl týbir  «jaryq» (núr) maghynasyn beredi» - dep jazady «Sufizm» atty kitabynda.

Rumy Qúrandaghy 24 - Núr sýresindegi 35-36 ayattardan alynghan allegoriyany ósiyet qyldy: «Asyl tastarmen bezendirilgen sham ishinde әli janyp túrghanda, bilteni týzep, shamgha may qúydy úmytpa».

Tauratta,  Jana IYerusalimnyng qabyrghalary asyl tastarmen bezendirilgen. Ol tastar  sany júldyznama, mýshel tәrizdi 12. Diny hram qymbat qazynagha tútyp túrady. (Apokalipsiys. 21:19-20). Qos maghynaly simvol.

Baghzy qauymnyng uyz týisiginde  ómir kýshi - ot.  Paraselis adamnyng astralidy (lat. júldyz) denesi («Jalyn men ottan jaralghan», Abay) jalyn deui sonyng әserinen. Miftik kóne Persiya,  otqa tabynghan elde zoroastrizmnen keyin islamgha auysqan mazdaghan súlu simvoldar әli kýnge ystyq seziledi. Rumiyding «Mesnevi» atty poemasy «Barlyq tirshilikting mәn-maghynasy turaly dastan» dep atalady.  Shygharma sónbeytin ot-tylsym sýiispenshilikting úyasy, eng keremeti, ol aqyl-parasattan biyik ruhany ansar. Rumy jyry «núrly shyraq týrindegi» (Qúran, 33:46) payghambarlyqqa tәn ósiyet. Onyng «Ay sәulesin kenep qylyp qalay satqany turaly әngime» atty mysalynda suret salatyn kenep retinde qúr elesti joly bolghysh jylpostardyng aldap satqanyn túspaldaydy. Olar aqymaq, әumeser júrtqa aidyng shaghylghan keskinin mata tәrizdi ótirik kesip satady, tengeni kósip alady. Sol shu men әbigerge  toly bazargha biz kenep satyp alugha  keldik. Bizge jalghan jaryqpen ólsheydi, búl beker ótken jyldardyng búldyr elesi. Osy sәtke sheyin alghan zatymyz qayda,  kenep te joq, әmiyan da bosaghan, endi týk joq».

Bazargha, qarap túrsam, әrkim barar,

Izdegeni ne bolsa, sol tabylar.

«It marjandy ne qylsyn» degen  sóz bar,

Sәulesi bar jigitter bir oilanar.

Rumy men Abay eki týrli aitsa da, bir oidy megzeydi, «sәule» sózi qos tekste aiqyn aitylghan. Mynau kýizelisting yumorlyq keypin Rumiyden Hans Kristian Andersen «Korolidyng jana kamzoly» atty ertegisinde qaryzdanghan. Dýiim júrt lajsyz daghdarghan sәtte  bir jas bala ghana shyndyqty aityp, «Koroli túttay jalanash ghoy»! dep aiqay salady. Sóitip, kórsoqyr týr  tanytqan tobyrdy tәubesine týsirdi. Jalghan qúndylyqtar zamanalardy órmekshinin  torynday torlamay taghy túrmaydy.

Kisi baghyn deme baghym, óz denendi núrly qyl,

Ay syqyldy bolma jaryq, qaryzgha alyp kýn núryn.

Shәkerim «Nasihat» atty óleninde aqiqat bolmysty úlyqtaydy. Onyng «Boyauly suyr» atty mysal óleni týpnúsqasy Rumiyden audarylghan. («Qorqau boyauy bar qaugha shelekke qaytip úrynghany turaly әngime»).

Óz tobynda dәruishterding dóngelene shenber jasap, by biyleuin engizgen Rumy 800 jylda adamzat sanasyn biyleuden janylghan joq.

Ydyrys Shah: «Rumy Ezoptan 2000 jyl  keyin ómir sýrgen, ol әngime, oidan qúralsyn yaky qúralmasyn, shyndyqqa sәule týsiredi  deydi» - dep jazdy. Grek, mysal janrynyng atasy Ezoptyng tili - ghadette ezoterika (grekshe ishki) yaghny - qúpiya, jasyruly, tótenshe syryn  biletinderge ghana arnalghan (diny salt- joralar, mistikalyq oqular, magiyalyq formulalar turaly). Búl oidy isharalap, túspal arqyly, astarly sózben, býkpelep, tolyq aitpau.

Rumi  Qojanasyrmen týidey jasty, ekeuine ortaq mәtinder bar. Qoja Nasreddin (1207-1281) Týrkiyada, Aqshәhar degen qalada tuyp ósken. Ázerbayjan zertteushileri Qojanasyr dep jýrgenimiz 13 gh. ómir sýrgen belgili әzerbayjan ghalymy Hajy Nasreddin Tusy deydi. Olar ony Molda Nasyr dep ataydy, al «molda» - «movlan»degen sózding ózgergen týri. Movlan Tusidyng laqap aty bolsa kerek. («Qojanasyr hikayalarynyng qazaq tilindegi alghysózinen). Mәulen, Maulana, Mәuleviy-Rumidyng qosalqy aty. Onyng tili ezoterikanyng it túmsyghy batpas  nu ormany. «Onyng aitqysy kelgen nәrsesi poeziyadan biyik bolatyn» dep Ydyrys Shah qadap aitady.

Qojanasyr júmbaq maghynaly (Abaysha: nadandar bәhra ala almas) simvoldyq filosofiyany anqaulyqtyng tependegen kók esegine óngere saludyng qas sheberi. Kýlkining qúdireti búl hikayattardy eshqashan óltirmeydi, mynjyldyqty onay iygerip, úrpaqtan  úrpaqqa óshpey ghibrat bolyp qala beredi. Qojekenning ózi ghana emes, astyndaghy esegi de múnafiyqterding qasynda danyshpan filosoftyng róline ene beredi. («Qoja men ýsh sopy» atty hikayada).

Ózinen jýzim súrap shulaghan balalargha Qoja «Mening barlyq jýzimimning dәmi birdey, dәmin tatsandar bolady, kóp jegennin, az jegenning esh aiyrmasy joq» deydi. Rumiyde jýzim allegoriyasy  din ataulynyng ortaq tabighaty maghynasynda qoldanylady. («Jýzim ýshin tórt adamnyng qalay úrysqany turaly mysal»). Sufizmde qay din shynayy, qaysysy jalghan dep eshqashan talaspaydy. Árkim dindi óz tilinde qabyldaydy, týrik, parsy, arab, grek әrqily ataghanmen, biraq mәni bir.

«Prejde, chem v etom miyre poyavilsya sad, vinogradnaya loza y vinograd, Nashy dushy uje byly piyany ot vina bessmertiya». Rumiyding búl poetikalyq súlu metaforasyna jalang oimen qisyn aitudan  qúday saqtasyn.

Múnyng astaryn on segiz myng ghalamdy jaratqan bir Allagha  madaq desek she! Osynau bekzat ahualdy Shәkerim: Jer jaralmay túrghanynda «Mende»  «ghashyqtyng núry» bar, - dep jyrlady. Jeti qat kóktegi qús jolynday jarqyrap jatqan búl kórkemdikke basqa eshteneni telu mýmkin emes. Djalaleddin Rumiyge jiyrma tórt myng perishtening shapaghaty tiyip, Allataghalanyng raqymy jausyn! Jan tebirenetin  úlyq sózdi  shyn sýietin búl fәniyde ghaziz jýrek qana.  Metafizikalyq aqyl-oy iyirimi mistikagha beyim. Rumy «Mesnevi» poemasynda Qúrannan 760 ret  ýzindi alyp, parsy tiline audarghanyn zertteushiler rastaydy. Rasynda, kókten týsken songhy kitap bir saf ýlgi. Al Rumiyden jýz jylday búryn tughan Qoja Ahmet Iasauy «Diuany hikmetter» atty kitabyn  týrkiler ýshin jazylghan Qúran, tәpsir dep ózi jazady.  Sufizmning kórnekti zertteushisi, izbasary, asyl múrageri Ydyrys Shah Rumi  turaly bylay dep mәlimdeydi. «Onyng tegi Múhamedting joldasy Ábu Bәkirden taraydy, al әkesi Horezmshah әuletimen  tuystyghy bar bolatyn».

Ne prorok on,

a Kniga - otkrovenie u nego iymeetsya.

Jәmy Rumidyng payghambarlyqtan esh kemdigi joq jaratylysyn osylay sipattaydy. Rumy Qúran ayattaryn allegoriyalyq astarly beynede týsindire kele, hadisterge jýginip, dinning jasyryn jatqan qasiyetti mәn-maghynasyn ashty.

Qúday bergen búl dostyq - kәnning biri,

Múndasqanda qalmaydy kónil kiri.

Abay «Ókinishti kóp ómir ketken ótip» atty óleninde mýmkin ózi de anlamay sufiyding jan dýniyesindegi qúpiyany janap ótedi. Kәn (arabsha) - ken, kenish (qazyna,  asyl metall). Auyspaly týrde meyirimdilik bastauy, qayyrymdylyq, izgilik; negizgi maghynasynda Qúdaydyng epiyteti. (1 tom, 66 bet). Islam konsepsiyasyndaghy jýrekti tot  basqyzbay, ishtegi kirdi qashyru arqyly  tabighattyng bauyryna tyghylyp, jaughan kýnge elige tazaru sarynyn qazaq óleninde Abay saldy.

Adamzatty aq jolgha ong bastaytyn úly  ústazdarynyng maqsaty ortaq, dittegeni bir. Adamy izgi qasiyetterdi saqtau ar-ojdannyng mәrtebesi, imandylyq núry. Adamnyn  qúdaysyz kýni joq, biraq múny sheksiz týisingen artyq jaralghan payghambarlar, әuliyeler, ghúlamalar men úly aqyndar.

Álem halyqtarynyng ruhany túma bastauy әu basta bir. «Poetikada  Gomer, Gomerge Vergiliy ilesti, oghan Gesiod, sonan keyin Ovidiy erdi.  Antikalyq kýlli әdebiyetting mәnin Jaratylystyng qúpiya qimyl-әreketterin bilu qúraghanyn, biraq dýmshelik búl ilimdi keyin mifter men púttargha ainaldyryp jiberip, ony tolyq úghynudy qaqpaylap, boldyrmay tastady»,- dep mistisizm men  okkulittyq ghylymdardyng zertteushisi, barlyq dәuirlerding misteriyalary men allegoriya, salttyq-dәstýrlik ghúryptar men joralardyng astarynda  jasyrynghan Qúpiya ilimder interpretasiyasynyn  abyzy, simvolikalyq filosofiyanyn  qas bilgiri Menly P.Holl  qúnttap  jazdy.

«Mesnevi» janry 13 ghasyrdyng halyq auyz әdebiyetining asa qúndy jylnamalar jinaghy. Mesneviyding alghashqy ýlgileri Masudu Marzavy (9 gh.) men Rudaky (10 gh.) ólenderi.

Shejirelik anyz - әngimeler naqyl, ósiyet, әngime, mysal keypinde keledi. Ásirese, tәmsil mysaldarda ghasyrlar danalyghy týiindelgen. Anyzdaghy ang men qústyn  tilin biletin Sýleymen patsha «Úlym menin» dep arnau arqyly úrpaqqa, halqyna aqylghoy sózin aitady. Kóne evreyler Moiysey - Músa payghambardan  bastalatyn  tarihyn últ bolyp úiysugha baghyshtaydy. Sýleymen patshanyng kitaptary. Tәmsil әngimeler.  Ekklesiast - taza ósiyet janryna jatady. Sýleymen patsha sózding asylyn terip sóileui qazaqtyng termesine úqsas. Mysaly, adal әiel alghan adam Qúdaydan yrys pen raqym tapty deydi ol. Ómir men ólim tilding yrqynda, ony sýigender jemisin tatady. Tereng aforizmder. Sóitip adamnyng minez-qúlqy, peyil-pighylyna erekshe mәn berilip, izgilik pen zúlymdyq osy túrghydan baghalanady.

Iisus Hristos ta tәmsil (pritcha) aita beredi, sonyng biri hristiandyq anyz-adasqan úldyng oraluy, t.b.

Rumidyng izasharlary ibn Adam Sanay (1070-shamasy 1140, Gazna) didaktikalyq diny dastannyng negizin salushy, múnda din qaghidasy, bayandau ýrdisinde pritchalar, tarihy nemese túrmystyq kýlkili anekdottar  qosa beriledi. Sonday-aq F.Attar (1119 j. shamasynda tughan - ólgen jyly beymәlim) ólenderinde dәruish teosofiyasynyng múrattaryn bekitti. Tereng bilimdi Attar shyghys foliklorynan  alynghan kóptegen qyzghylyqty shygharmalardy óz tuyndylarynda jinaqtady. Onyng aqyndyq múrasynyng manyzdylyghy osymen aiqyndalady.

Pritcha janrynda eng bastysy  allegoriya, astarly sóz. Dereksiz dýniyening ózin isharamen úqtyru. Tәmsil nesimen  qúndy? Shyghystyng jaryq júldyzdarynyng bәri nege sýigen? «Ol Qúran býkil әlemge tәn ýgit» (12:104). «Áriyne payghambarlardyng qissalarynda aqyl iyeleri ýshin ónege bar» (12:111).

Ýgit-nasihat, uaghyzdaumen dúrys tәrbiyeleu payghambarlyqtyng paryzy.

Ejelgi orys әdebiyeti sózdiginde pritcha - oqigha, maqal, mәtel, astarly sóz. Negizgi salmaq túspal, allegoriyagha týsedi. Janry boyynsha tәmsil әngimeler  jer betindegi fәniylik jәne «keremet» ghajayyp, yaghni, baqilyq әngimelerdin  aralyghyn qamtidy. Ghalym N.IY.Prokopievtyng aituynsha, «pritcha» termiyni ejelgi orys  әdebiyetinde maqal-mәtelderge sinonim bolyp keledi, negizinde ol Vizantiyadan auysqan janr.

Tipti 19 gh. basynda  I.A.Krylovtyng mysaldary payda bolghanda, keybir jazushylar ony dәstýr boyynsha pritcha dep ataghanyn F.IY.Buslaev jazghan.

Azat basyng bolsyn qúl,

Qoldan kelmes iske úmtyl!

Abay Krylovtyng «Qargha men býrkit» atty mysal óleni  týiinin qarghystyng auyry qylyp audardy.

Ejelgi orys pritchalarynda, «Qústyng tili turaly» әngimede eki japalaqtyn  qúdandasu arqyly órbiytin ózara әngimesi patshanyng qatigezdigin núqyp aityp,  әmirshini jónge salady. Búl mysal kóshpeli sujet, Nizamiyden Nauaiyge  auysty. Eng keremeti, danyshpan keyipkerding esimi - Altyn Zolotoe Slovo.  Onyng bir oqighasynda qazaqtyng frazelogiyalyq som tirkesi aina-qatesiz beyneli surettelgen: «Myltyqtyng basuyna qúlannyng qasuy». Sәl ózgesheleu, búghynyng (eleni) qasynuy delinedi. Tatar ordasynda deydi, demek Altyn Orda dәuirindegi  slavyandarmen aralasqan  týrkilik sintez әdebiyet.

Mysal danalyqtyng mәiegin tandaydy. Rumy danalyq pen nadandyqtyng ara salmaghyn  dәl tanidy. Búl ekeui kýn men týndey almasyp, et pen sýiektey bir-birin tolyqtyrugha jaralghan, bir-birinsiz kýni joq. Adam nadandyqtan mýldem arylsa, danalyq ýstem bolsa, búl ony kýireter edi.  Nadandyq tirshilikting ýzilmey údayy jalghasyp túruyn qamtamasyz etedi. Sonyng ýshin mysalda qisapsyz qazyna jasyrylghan. Ol tandaulylargha búiyrady. Rumiyding myna sózi soghan kuә:

«Sen jaryq  dýniyedegi barshasyn úmyta alasyn, nege tughanyndy úmytudan ózgesin. Ózindi arzan satushy bolma, óitkeni sening qúnyna bagha jetpeydi. Sen eki dýniyege - kók jәne jer dýniyesine tatisyn. Al eger sen óz qúnyndy bilmesen, ne istersin?»

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»