Qazir bizde az-maz bolsa da otarsyzdanu (dekolonizasiya) prosesi oryn ala bastady. Biz orys otarshyldyghynan qútylghanymyzben olardyng tili men shirkeui jәne әsireorysshyl jergilikti BAQ tituldy últqa qarsy «qanbaq kýsh» bolyp otyr. Otarshyldar ketkenimen olardyng mәdeniy-ghylymy әlemi ghasyrgha juyq uaqytqa deyin saqtalyp qalady. Biz búny arab pen afrika elderindegi «qanbaq kýsh» tildik jәne mәdeny jaghdaydan anghara alamyz. 

Memlekettik tilimiz bola túra, orys tildi BAQ basy býtin basymdyq berilip Ýkimet tarapynan kópshilikke kórsetip bir, el kózinen jasyryp bir qyruar qarjy bólinip jatyr. Osy uaqytqa deyin olargha bólinip kelgen qarjyny Jazushylar Odaghyna basy býtin beretin kez keldi. Orys tili basym aimaqtarda audandyq jәne oblystyq Ishki sayasat bólimine basshylyqqa birde-bir belgili qalamgerdin  otyrmauyn nemen týsindiremiz. 

Elimizde 50 myngha tarta kitaphana bolsa da, Jazushylar odaghyndaghy 700 tarta qalamgerdi kópsinip, kitaptaryn shygharudy úzynsonar kezekke túrghyzyp, taralymyn 500 ben 1000 asyrmaytyndardyng kózdegeni ne? Jәne ol shyqqan kitaptardyng baghasy sharyqtap, 1000 tengeden asyp jyghylady. Jәne aty jóni belgisiz baspadan memlekettik tapsyryspen saudagha týsirilip, eng qymbat qaghaz ben eng әshekeyli múqabamen shygharylady. Sonda Jazushylar Odaghynyng qúramyna kiretin qazaq baspalary eng arzan qaghazgha, eng júqa múqabamen 300 bettik kitapty qúny 100-150 tenge arasynda shygharyp,  100 myng taralymmen elimizdegi 50 myngha tarta kitaphanagha jetkizip bere almay ma!?

Bar gәp kitapqa salynatyn qosymsha qún salyghy men Qazposhta arqyly tasymalynyng tariyfinde bolyp otyr. Osy mәseleni ondy sheshimin tapqyzatyn birde-bir deputattyng dauysyn estuge zar boldyq!? Bir sózben aitqanda qazaq kitaby qúldyqta, qalamgerlerimiz mәdeny kisende. Qúldyqtyng joyylyp, mәdeny kisenning alynuyna biznes te, biylikte mýddeli emes. Olargha qazaq tili men mәdeniyetining gýldengeni esh kerek emes!?

Elimizde 160 tarta audan bar deyimiz solardyng qalyng oqyrmandary býgingi jas qalamgerlerdi bile bermeydi. Nege sebebi kitap qúny qoldan sharyqtatylyp otyr. Ári qazaq kitap satyp ala almaytyn últqa ainalyp barady. Kinә jazushylardyng baghasyna jetpey otyrghan biylikte. 

«Ruhany janghyru» ayasynda jýrgizilgen sharalardan әrtister, kompozitorlar, jurnalister, týrli salanyng mamandanghan audarmashylary jәne qalamgerler, yaghny barsha ziyaly qauym mýldem tys qaluda. Búnyng sebebi orys tildi biylik internet әlemindegi birtútas qazaq mәdeny kontentin jasaugha qúlyqty emes. Osy kontentti audio-beyne jәne baspa ónimi etip jasap, alash balasyna jetkizushi: әrtister, kompozitorlar, jurnalister,  týrli salanyng mamandanghan audarmashylary jәne qalamgerler jetim balanyng kýiin keshude. 

Júrttyng bәri qalamgerlerdi tek jazumen ainalysatyn shygharmashylyq adamy dep tanidy. Shynymen solay ma!? Joq, qazirgi qazaq jazushysy: kinoger, baspager, subitrli jәne jeke dauysty audarma jasaushy t.s.s. әmbebap óner iyesi.  

Osynday zor talant iyelerin jautankóz jasaushylyqqa toqtau qoyatyn kez keldi. Ol ýshin bar mәsele orys tildi BAQ men qazaq tilin oqytugha arnalghan aqshalardyng jәne mәdeniyetke bólinetin barsha qarjynyng Jazushylar odaghyna berilip, Ýkimettik emes úiymdar tarapynan ne istelip, ne qoyghanyna baqylau jasaudy jolgha qoyatyn kez keldi.   Mәdeniyet pen baspa salasynda memlekettik tapsyrys degen bәleni joiy qajet. Mәdeny kontent jasaudy әrtister, kompozitorlar, jurnalister, týrli salanyng mamandanghan audarmashylary jәne qalamgerler túratyn qoghamdyq birlestikke basy býtin bekitip bermey, qazaq órkeniyeti esh damymaydy. 

Jazushylar qashanda qoghamdy qaterli dertten aryltushy miylety shipager bolyp tabylady. Osy mәrtebeli shipagerlik qasiyetin qalamgerlerimizge qaytaryp beruge orys tildi biylik dayyn ba?

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz