Abay shygharmashylyghy otarshyldyq jaghdayyndaghy qazaqtyng últ-azattyq múraty men filosofiyalyq aqyl-oyynyn, óz dәuirining kókeykesti mәselelerine degen shiryqqan sezimining jiyntyghy. Ol kezde qazaq bodan edi. Otarshyldyqtyng temir qúrsauy Qazaq dalasyn barghan sayyn  qysyp, kózi ashyq, kókiregi oyau jandardyng bәrin bebeu qaqtyrdy. Baqsaq, Abay sol kezding ózinde taghylymy mol qarasózderi arqyly tughan halqynyn, tútas qazaq qoghamynyng kinәratyn, únamsyz jaqtaryn aituday-aq aitqan eken. Alayda, arada bir ghasyrdan astam uaqyt ótip, qazaq óz aldyna tәuelsiz el bolsa da, sol Abay aitqan kinәrattar qazaqtyng boyynan әli aryla qoymaghany oilandyrady.

Endeshe, Abaydyng 175 jyldyq mereytoyyn atap ótu qarsanynda biz Abay taghylymyn negizge ala otyryp, óz bolmysymyzgha qaytalay bir zer salghanymyz jón sekildi. Tәuelsizdigimizding 29 jylydyghyna ayaq basqan sәtimizde, bizding qol jetken tabystarymyz da jeterlik, әriyne. Býginde biz tәuelsiz memleketti qúruyn qúrsaq ta, sol tәuelsizdikke layyq últ bolyp qalyptasa aldyq pa, qazaq halqynyng tól bolmysy qanshalyqty ózgerdi, ózgerse qay baghytqa qalay ózgerdi, nege qol jetkizdik, neden aiyryldyq? degen súraqtar jii mazalaydy. Dәl osy mәseleler, biylghy Abay toyy auqymynda qoghamda keninen talqylanuy kerek dep oilaymyn. Óitkeni, Abay sol kezdegi qazaq halqynyng últtyq bolmysynyn, mentaliytetinin, әdet-ghúrpynyn, oy órisining zamannyng ózgerisine qanshalyqty sәikes keletindigine barynsha nazar audarghan bolatyn. Olay bolsa, búl toy kileng asyr-sauyqtan, qúr dýrmekten, maqtanyp mal shashpaqtan túrmauy kerek. Bizding Abaygha degen qúrmetimiz tigilgen kiyiz ýiler men soyylghan maldyn, bәigege berilgen avtokólikting sanymen, shetelden kelgen qonaqtardyng dәrejesimen ólshenbeui kerek. Orynsyz ysyrapshylyqqa, nauqanshylyqqa jol berilmeytindigin Preziydent te ózining Qazaqstan halqyna arnalghan jana jyldyq qúttyqtauynda atap ótti. Demek, búl toy qazaq halqyn biyik intellektualdyq dengeyge kóteretin, birtútas últtyq iydeologiyagha biriktiretin, bolashaghyna senim úyalatatyn toy bolsa eken deymiz. Olay bolsa, búl toy әueli elimizding astanasynda ótkeni dúrys. Búl ‒ bir. Ekinshiden, Abay taghylymy elimizde keninen nasihattaluy, talqylanuy tiyis. Oghan qoghamnyng әr mýshesi atsalyssa qúba-qúp.

Preziydent Q.Toqaevtin  qantardyng 9-y kýni «Egemen Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan «Abay jәne HHI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty maqalasynda úly aqynnyng mereytoyyna oray, últtyq sanany saqtau jәne ony zaman talabyna beyimdeu memlekettik manyzy bar mәselege ainalyp otyrghanyn atap kórsetedi. Preziydent maqalasynyng maghan aiyryqsha әser etken túsy – Abay múrasy arqyly últty jana sapalyq dengeyge kóteru iydeyasy.

Preziydent óz maqalasynda Abay taghylymyn mysalgha ala otyryp, elimizde ghylym men bilim beru isterin damytudyn, pedagogtardyng mәrtebesin kóteruding manyzyna aiyryqsha toqtalady.

Shynymen de, býginde elimizding ghylymi-intellektualdyq әleuetin kóteru mandayaldy orynda túrghan mәsele. Sol ýshin elimizde «bolashaq» baghdarlamasy iske qosyldy. Ghylymdy damytu ýshin memlekettik granttar, jobalar jariyalanuda. Degenmen ghylymiy-pedagogikalyq salany úiymdastyruda kemshilikter de joq emes. Ásirese, otandyq ghylymiy-pedagogikalyq potensiyalgha kónil bóletin kez jetti. Múndayda Abaydyng myna sózi oigha oralady: «Ghylym baghu? Joq, ghylym baghargha da ghylym sózin sóileser adam joq. Bilgenindi kimge ýiretersin, bilmegenindi kimnen súrarsyn? ... Múndasyp sher tarqatysar kisi bolmaghan son, ghylym ózi - bir tez qartaytatúghyn kýiik (1-sóz)». IYә, ghylym, ol naq ainalysqan, sonyna týsken adam ýshin naghyz «kýiik», yaghny azaby mol kәsip. Onyng ýstine, gumanitarlyq ghylymnyng últtyq sipaty bolady. Ol qazir eskerilip otyrghan joq. Osy saladaghy intellektualdyq aqyl-oydyng bәri sheteldik basylymdar arqyly basqa elderding ghylymyna qyzmet etip jatyr. Ghylymiy-pedagogikalyq kadrlardyng jýgi auyr, ghylymmen alansyz ainalysatyn shart-jaghdayy joq. Olardyng jazghan oqulyqtary men monografiyalaryn ghylymy ainalymgha qosu, oqu prosessinde paydalanu qiynnyng qiyny. Sondyqtan, Abaydyng «bilgenindi kimge ýiretersin» degenindey jaghday. Ghylymy qauymdastyqtar, instituttar men Ghylym akademiyasy tolyqqandy júmys jasamaydy. Yaghni, «múndasyp, sher tarqatar», ghylymy ýderisti talqygha salar, ony úiymdastyrar mýmkindik joq. Ghylymiy-zertteu júmystary әkimshilik túrghydan retteledi. Ghylymdy úiymdastyru Ghylym akademiyasynyng qúzyryna berilmeydi, yaghny «ghylym sózin sóiler adam joq».

Abay óz kezinde býkil ghylym-bilim orysta dep bildi. «Orysqa aitar sóz de joq, biz qúly, kýni qúrly da joqpyz. Baghanaghy maqtan, baghanaghy quanghan, kýlgen sózderimiz qayda?»-deydi (2-sóz). Búl arada Abaydyng aityp otyrghan «orysy» býgingi tútas órkeniyetti, damyghan әlem. Olardyng «qúly», «kýni» kim? Býgingi sózben aitqanda olar damyghan elderdegi qarapayym júmysshy. Al, bizding júmysshylardyn, kóshe tazalaushylarymyz ben eden juushylarymyzdyng dengeyin olarmen salystyrugha kele me? Kelmeydi, әriyne. Olardyng júmys shart-jaghdayynan bastap, alatyn jalaqysy, qoghamdyq qamsyzdandyryluy, mәrtebesi mýlde bólek. Bizde kóshe tazalaushygha, eden juushygha degen qúrmet qanday? Bastyqtardy qoyyp, qarapayym mekeme qyzmetkerlerining ózi olargha dúrystap amandaspaydy. Demek, Abaydyng biz olardyng qúly, kýni qúrly da joqpyz dep otyrghanyn men osylay týsinemin. Yaghni, bizde qarapayym enbek adamyna degen qúrmet pen әdiletti kózqaras, qamqorlyq qalyptaspayynsha biz zayyrly, azamttyq el bola almaymyz.

Taghy bir mysal: «Qazaqtyng birining birine qaskýnem bolmaghynyn, birining tileuin biri tilespeytúghynynyn, ras sózi az bolatúghynynyn, qyzmetke talasqysh bolatúghynynyn, ózderining jalqau bolatúghynynyng sebebi ne?»-deydi Abay (3-sóz). XV ghasyrdyng orta sheninen XVIII ghasyrdyng ortasyna deyingi Qazaqtyng erlik dәuirinde últtyng birligi, eldik dәstýri men sana-sezimi myghym boldy. Erlikti tu etti, eldi tughany joq tura biyler men qayyrymdy handar basqardy. Jas úrpaq aitqanynda túra alatyn, qan maydanda eli ýshin, jeri ýshin jekpe-jekke shygha alatyn batyrlargha qarap boy týzedi. Biraq, Resey otarshyldyghy qazaqty bir-bire qarsy qoyyp, suayttyqqa, satqyndyqqa, mansapqorlyqqa, óz-ózinen jerushilikke, abyroy-ataq quugha tәrbiyeledi. Sóitip, halqymyz búrynghy bar bolmysynan aiyryla bastady. Búl arada Abay súraq qoy arqyly jauabyn tabudy oqyrmannyng ózine qaldyryp otyr. Al, biz HHI ghasyrdyng birinshi shiyreginde tәuelsiz el qúra otyryp osy jaman indetten aryldyq pa? Búl býgingi tanda jogharghy biylik dәlizinen tómendegi qarapayym halyqqa deyin jiti oilanatyn mәsele. Osyndayda úly Abaydyng «Birindi qazaq biring dos, kórmeseng isting bәri bos» degen ashy aighayy keledi qúlaqqa. Bizge bala baqsha satysynan bastap jas úrpaqqa arnalghan bauyrmaldyq tәrbiyeni qolgha alugha tiyispiz. Ol eng әueli ata-anany, birge tughan bauyrlaryn, әpke-qaryndastaryn, odan song bala baqsha men mektepti, eng sonynda tútas Otandy qadirleu, ayalau jәne sýii sezimin qalyptastyrugha baghyttaluy tiyis.

«Teginde, adam balasy adam balasynan aqyl, ghylym, ar, minez degen nәrselermen ozbaq. Onan basqa nәrsemenen ozdym ghoy demekting bәri de – aqymaqtyq» (18-sóz)-deydi Abay. Búl aradaghy «aqyl»  últtyq dәstýr men tәrbie bolsa, «ghylym» degeni qazirgi zamannyng ozyq tehnologiyasy, innovasiyasy, al «ar» men «minez» adamgha iman arqyly daryghan izgi qasiyetter.

«Ýsh-aq nәrse adamnyng qasiyeti: ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek»,-deydi. Sosyn jýrek bolyp sóileydi: «Men taza bolsam, adam balasyn alalamaymyn: jaqsylyqqa eljirep eriytúghyn - men, jamanshylyqtan jiyrenip tulap ketetúghyn - men, әdilet, nysap, úyat, raqym, meyirbanshylyq deytúghyn nәrselerding bәri menen shyghady» (17-sóz). IYә, búl sózderding astarynda iman jatyr. Bizge óz jýrek núrymyz – qazaqy imanymyz kerek. Qazaqtyng qazirgi tanda qúrmettep, ýlgi tútarlyq túlghasy bar ma degenge toqtalyp, bylay deydi: «Bolys pen biydi qúrmetteyin desen, qúdaydyng ózi bergen bolystyq pen biylik elde joq. Satyp alghan, jalynyp, bas úryp alghan bolystyq penen biylikting eshbir qasiyeti joq. Myqtyny qúrmetteyin desen, jamanshylyqqa elding bәri myqty, jaqsylyqqa myqty kisi elde joq. Esti kisini tauyp qúrmetteyin desen, әdilet, úyat, nysapqa esti kisi elde joq. Qulyq, súmdyq, aramdyq, amalgha elding bәri de esti» (22-sóz). Orys otarshyldyghy qazaqty óz bolmysynan aiyrdy, kenestik iydeologiya odan beter azdyrdy. Sol Kenes odaghy qúlaghanda Abay aitqan osy tiptegi adamdar qayta payda boldy. Ótpeli dәuirding zalym-súrqiyasy Abay dәuirindegiden de asyp ketti. Endi batpandap kirgen auyru mysqaldap shyqqansha qansha  uaqyt óteri belgisiz. Búghan memleketting tegeuirini qajet.

Osyndayda, Aybay aitqanday «Óstip, jer jýzindegi júrttyng qory bolyp, birimizdi birimiz andyp ótemiz be? Joq, qazaq ortasynda da úrlyq, ótirik, ósek, qastyq qalyp, ónerdi, maldy týzden, bóten jaqtan týzu jolmen izdep, óristerlik kýn bolar ma eken?» (24-sóz)-degen oy keledi. Búrynghynyng úrysy – qazirgining korrupsionerleri. Halyqtyng aq-alal tabysyna, memleket mýlkine qol súghatyn paraqorlar. Ókinishke oray, olardyng dәureni jýrip túr. Olar bizding memleketimizding ayaghyna týsken túsau, ózegine týsken jegi qúrt. Olarmen ymyrasyz kýreskende ghana, ónerdi, maldy «týzu jolmen izdep», «óristerlik kýn» tumaq.

«Ras, búrynghy bizding ata-babalarymyzdyng búl zamandaghylardan bilimi, kýtimi, sypayylyghy, tazalyghy tómen bolghan. Biraq búl zamandaghylardan artyq eki minezi bar eken. ...Sol eki minez joq bolghan son, әlgi ýirengen ónerimizding bәri de adamshylyqqa úqsamaydy, shaytandyqqa tartyp barady. Júrttyqtan ketip bara jatqanymyzdyng bir ýlken sebebi sol kórinedi». Abay aitqan sol eki minez qaysy deseniz, onyng biri әdil basshy, endi biri ar-namys eken. Basshysy jaqsy bolsa el azbaydy, jýrt tozbaydy. «Ony zor tútyp, әulie tútyp, onan song jaqsylary da kóp azbaydy eken. Bәri óz bauyry, bәri óz maly bolghan son, shynymenen jetesinde joq bolmasa, solardyng qamyn jemey qaytedi?». Al ekinshi minezding negizi bereke-birlik. «Jol qughan qazynagha jolyghar, dau qughan pәlege jolyghar» degendey, múnyng bәri arlylyq, namystylyq, tabandylyqtan keledi»,- deydi (39-sóz).

Abay taghy da: «Oryssha oqu kerek, hikmet te, mal da, óner de, ghylym da - bәri orysta túr. Zararynan qashyq bolu, paydasyna ortaq bolugha tilin, oquyn, ghylymyn bilmek kerek... Árbireuding tilin, ónerin bilgen kisi onymenen birdeylik daghuasyna kiredi, asa arsyzdana jalynbaydy (25-sóz)... Balang bala bolsyn deseng - oqyt, mal ayama! Áytpese, bir it qazaq bolyp qalghan son, saghan rahat kórsete me, ózi rahat kóre me, ya júrtqa rahat kórsete me? (25-sóz),-deydi. Qaytalap aitamyn, býgingi sózben aitsaq, búl tútas órkeniyetti әlem. Múnda da ol ozyq elderge qarap boy týzeudi, olardyng ghylymyn, tilin ýirenudi, biraq onda bar dýniyening bәrin kózsizdikpen qabylday bermeudi, «zararynan» aulaq boludy, «paydasyna ortaq boludy» qaytalay dәripteydi.

Bizdi Preziydentting bilim beru isine, ghylymgha degen jana kózqarastary quantady.  Jýreginde jylty, boyynda talaby  bar jastar ýshin memleket tarapynan barlyq jaghday jasalghan.  Sondyqtan, olar ózerine jýktelgen agha úrpaqtyng ýmitin jaqsy sezinedi.  Últtyng keleshegi de, elding erteni de solar. Múndayda bir ghasyrdan astam uaqyt búryn, qazaqtyng taghdyry qyl ýstinde túrghan kezde aitylghan Abay taghylymy, onyng uayymy, arman-múraty bizge oy salugha tiyis. Óz kezinde «mynmen jalghyz alysqan», ózi «júmbaq» Abaydyng jýregine tereng boylaghan sayyn, onyng aitqan ghaqyliyalarynyng býgingi kýnde de tereng manyzgha ie ekenine kóz jetkizemiz. Sonymen birge, Abay aitqanday, biz qazaq zamangha say jamandyghymyzdan aiyghyp, jaqsy jaqtarymyzdy tolyq sәulelendire aldyq pa?-degen de oy keledi. Abay taghylymyn әliptesek, biz qazirding ózinde-aq barlyq kinәrattan ada, zamanauy últ bolugha tiyistimiz. Demek, biz úly aqynnyng mereytoyyn «toy» retinde ghana qaramay, últtyng ruhany oyanuy men biriguine, janarghan, bәsekege qabiletti Qazaqstan qúrugha qyzmet etetin  manyzdy shara retinde qarastyruymyz kerek. Sonda ghana ol búdan búrynghy 150 jyldyqtan ózgeshe tarihy missiyasymen este qalmaq.

Túrsynhan Zәken, 

Tarih ghylymdarynyng doktory, L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti Shyghystanu kafedrasynyng professory.

Abai.kz