Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 6074 20 pikir 16 Qantar, 2020 saghat 15:47

Reseydegi biylik tranziyti hәm Nazarbaev joly (Sholu)

Kesheli-beri bizding әleujelidegi әlem júrt qonsylas qonystanghan Reseydegi preziydent joldauyn jerden jeti qoyan tapqanday sýiinshilep, sózin sarap qylyp, birli-jarym túsyn ózimizding Ýkimetke ýlgi etip, sóilep jatyr... Jiyrma jyldan beri Kremlide kreslo auystyryp kórmegen Vladimir Putin joldau degendi alghashqy ret aityp otyrghan joq-ty. Biraq, bizdikiler ýii bóten, kýii basqa Putinning osy jolghy degenderin erekshe talqy qyluda.

«Putin ana men bala kapitalyn arttyratyn bolypty», «Birinshi balagha 2,8 million eken, ekinshisine 3,8 million eken», «Myqty shyqty. Bizdikiler de sóitse kәne» degen gu-gu әngimeni óziniz de kóziniz shalyp qalghan bolar... Áyteuir Qazaqstannyng janalyq jasaushylary jarysa jazyp, Resey preziydentining joldauyn jaqsy-aq, jarnama qyldy.

Sodan «odaqtasyp» otyrghan el bolghan son, biz de orys basshysynyng osy jolghy joldauyn sholyp shyqtyq. El-júrtynyng aldynda senim krediyti tausylugha taqau túrghan Vladimir Putin sayasi, әleumettik hәm ekonomikalyq ahual jayly biraz aitypty. Maqúl, ol orystyng elishilik problemalary. Kózimizdi búryp, kónil audartqany – «biylik tranziyti» taqyryby boldy.

Vladimir Putin óz sózinde Reseyding Memlekettik Kenesining qúzyretin kýsheytip, onyng statusyn konstitusiyada aishyqtap kórsetu kerektigin aitqan eken. Sonday-aq, el preziydenttigine ýmitker bolu shartyn ózgertip, búrynghyday kemi 10 jyl emes, Reseyde tughan, 25 jyldan beri Reseyde túratyn adam boluy kerek, dep sóilegen. Oghan qosa, preziydenttikten merzim ayaqtalmay-aq ketuge bolatynyn eskertken.

Kremliding jiyrma jyldan bergi qojayynynyng búlay sóileui, búryn júrt kózinde asa bedeli joq MemKenesting mәrtebesin kóterip, qúzyretin úlghaytudy talap qyluy – «biylik tranziytinin» bastalghanyn kórsetedi deydi sarapshylar...

Kartinky po zaprosu "aleksandr baunov""

Jurnalist  Aleksandr Baunov «Feysbukte»: «Eger jeltoqsandaghy press-konferensiya jay ghana menzeu bolsa, búl joly biylik tranziytining bastalghanyn ashyq aitty. Negizgi tezister: biz kýshtimiz, biz jasay alamyz. Songhy jyldardyng eng sýiikti motivteri. Biz әlsiz emespiz nemese KSRO-men tenbiz. Biz ýlkenbiz nemese KSRO-men tenbiz. Biz qualamaymyz, biz basyp ozdyq... MemKenesting róli artpaq. Onyng rólin konstitusiyamen belgileu kerek. Óitkeni, solay isteu kerek. Dostaevskiy aitqanday, adamnyng baratyn jeri bolsa... Mysaly, preziydenttikten keyin...» depti.

Putinning tandauy - qazaqstandyq modeli!

«Tranziyt» bastalsa, onyng modeli qanday bolmaq? Biz orystildi sayasatshylar men aghylshyntildi aqparattargha az-kem sholu jasadyq. Kóp júrt Vladimir Putinning tandaghan tranzittik joly – qazaqstandyq modeli deydi.

Vera Ryklina sureti.

Jurnalist Grigoriy Golosov «Feysbukte»: «Putinning konstitusiyalyq iydeyalary «biylik tranziytinin» bazalyq modeli retinde qazaqstandyq núsqanyng qarastyrylyp jatqanyn menzeydi. Ol – resmy qújatta jalpylama aitylatyn MemKeneske (Qazaqstannan aiyrmashylyghy olarda – QauKenes) konstitusiyalyq ról berip, Putindi tóraghalyqqa taghayyndap, konstitusiyalyq zangha sәikes, MemKeneske sheksiz qúzyret beru» dep jazypty.

Evgeny Savin sureti.

Al sayasattanushy Ekaterina Shuliman «Feysbukte»: «Men búl joldauda kedeylikpen kýres, demografiya men mereytoy turaly aitylar dep oilaghan edim. Al konstitusiyalyq fan-tuning parlamenttik saylaudyng jaqyndaghanyn anghartty. Al qalghany sol bayaghy qazaqstandyq ssenariy», depti.

Publisist Ivan Davydov «Tvitterinde»: «Aytpaqshy, kósemdi búdan búlay qalay ataugha bolady? Vladimir Abiyshevich Putiyn, Núrsúltan Vladimirovich Putin әlde Vladimir Vladimirovich Nazarbaev?» depti.

Al Fransuz basylymy Le Monde: «Kópshilikke belgisiz MemKenesti kýsheytu erekshe nazar audartady jәne 2019 jyly Qazaqstandaghy, preziydenttikten otstavkagha ketse, Qauipsizdik kenesining tóraghasy lauazymynda sayasy sahnadaghy rólin saqtap qalghan Núrsúltan Nazarbaevtyng núsqasyn eske salady», dep jazady.

The New York Times basylymy: «Qazir mýmkin deytin taghy bir ssenariy Putin preziydenttikten ketip, Qazaqstandaghy sekildi jýie qúru. OA-daghy búl memlekette búrynghy preziydent Núrsúltan Nazarbaev ótken jyly óz elining memleket basshysy qyzmetinen resmy ketip, biraq biylik partiyasynyng basshylyghynda qaldy jәne jana tituldy (Elbasy) qabyldady», dep jazady.

Búl turaly Financial Times basylymy: «Teoriyalyq túrghydan Putin qaytadan premier-ministr boluy mýmkin. Sarapshylar eng ytimaldy núsqa dep onyng janartylghan MemKenesti basqaruyn aitady. Eger Putin otstavkagha ketetin bolsa, Qazaqstandy otyz jylgha juyq basqaryp, byltyr otstavkagha ketken Núrsúltan Nazarbaev sekildi «últ liyderi» atanyp, múrager tandau qúqyghyna ie bolar edi», dep jazypty.

Osylaysha Vladimir Putin «kórshi kórgenin isteydinin» kerin keltirip otyrghanyn orystyng óz sayasatshylar ashyq jazuda.

Kartinky po zaprosu "putin tranziyt""

Vladimir Putin Reseydi 2000 jyldan beri ýzdiksiz basqaryp keledi. 2008-2012 jyldar aralyghynda Resey Preziydenti qyzmetin Putinning premier-ministri Dmitriy Medvediev atqardy. Ol kezde Putin el premieri boldy. Ol ózining ómirlik premier-ministrine «premier» bolghan az jylda júrt ony – premierziydent atap ketken. Óitkeni, formaldy biylik preziydent Medvedievting emes, premier Putinning qolynda bolghan. Al Putinning preziydenttik merzimi 2024 jyly ayaqtalady.

Ayta keteyik, 15 qantarda Vladimir Putin RF Ýkimetining otstavkasyn qabyldady. Býgin Reseyding Dumasy jana Ýkimet basyna Federaldy salyq qyzmetining basshysy Mihail Mishustindi tandady. Sarapshylar otstavkagha ketken Medvediev MemKeneske orynbasar bolyp baruy mýmkin dep boljaydy.

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5529