Jalpy bizde halyqtyng manday terimen týsken aqshasyn, yaghni, budjetting qarjysyn esebi joq, týpsiz bir tausylmastay baylyq kózine balap, ony әrtýrli dengeydegi әkimderding ondy-soldy shashuy ózindik bir bәsekege ainalghan sekildi. Búl arqyly joghary jaqtyng da kózine týsip qalugha bolady, әriyne. Oghan kóp nәrsening keregi shamaly. Ishindegi óndirisi tórt ayaghynan tәltirep túrsa da syrty anadaydan kóz tartatyn ghajap ghimarat salsan, bolmasa milliardtaghan qarjyny sózge kelmesten bir kәsipkerge bere salyp, eshkimge qajeti joq, alayda kelbeti alystan kóz tartatyn asa sәuletti sport sarayyn salyp, ony jylyna aghylyp kelip jatqan san delegasiyanyng birine kórsete salsang jetip jatyr.

Sonda senen asqan isker әkim, senen asqan sport sýier basshy, senen asqan investor tartqysh jandy býkil elden taba alar ma eken... Qydyryp kelgen qay ýkimet mýshesining birining «au, osynsha adam sengisiz ghimaramattardy yldam-jyldam salularyna qaraghanda budjettering de keremet shyghar» dep, sýisine almay, qyzghanshaqtyq tanytatyndyghyng qaytersin?

Al endi ózge jaqty qaydam, bizde oblys budjetin úqypty júmsap, әrbir tiynynyng qaytarymyn oilap bas qatyryp otyrghan eshkim joq desek artyq aitqandyq bolmas. Oblys әkimi Arhiymed Múqanbetov myrzanyng onday «úsaq-týiekpen» sharuasy shamaly. Odan da qúlashty keng siltep, múrnyng barda bir sinbirip qalghandy qatty ústanatyn sekildi.

Jә, faktige jýginelik. Bizding Qotsanay oblysy elimizding basqa da kóptegen oblystary sekildi joghary jaqqa alaqan jayyp otyratyn ónirlerding biri. Onyng jalpy budjeti bir qaraghanda osal da emes. Naqtylap aitsaq, ol býgingi kýni 313,9 milliard tengeni qúraydy.

Osy oblystyng túrghyny bolghandyqtan osynshama baylyqty estigende kókiregindi erekshe quanysh biylep, tóbeng kókke bir eli jetpey qalady eken. Endi she? Oibay-au, búl degening qanshama kedey-kepshik pen jetim-jesirdin, panasyzdar men baspanasyzdardyng kóz jasyn sýrtuge ghana emes, birjolata jarylqap tastaugha da erkin jetetin soma emes pe?

Alayda biz búghan bosqa qompayyppyz. Álgi 320 milliard derlik qarjynyng tek qana 89 milliard tengesin ghana óz enbegimizben tabady ekenbiz. Bylaysha aitqanda, bizding tabysymyz respublikalyq budjetten alatyn qarjynyng ýshten birine de jetpeydi eken. Al qalghan 140 milliardy tikeley subvensiya, al 70,4 milliardy maqsatty transfert sekildi amalsyz beriletin jәrdem.

Jaraydy, biz óz kýnimizdi kóre almay, joghary jaqqa jәutenkóz bolyp otyrghan kýiimiz bar eken. Qaytemiz, anau múnayly júrt nemese Almaty men Núr-Súltan sekildi qaltaly qalalargha ilese almaspyz. Alayda, әrbir mýmkindikti qarastyryp, qanday da tabys kózin saraptap, budjetting ózimiz tabatyn bóligin barynsha kóbeytu - qashanda basty maqsatymyz bolyp qala bermey me?

Ókinishtisi, búl oy bizding basshylyqty onsha tolghandyra bermeytin sekildi. Olardyng payymdauynsha, jogharydan keletin mol baylyq esh uaqytta sarqylmay, bizge qúiyla beredi, qúiyla beredi. Endeshe tiyn sanaudyng qajeti qansha? Onyng ýstine búghan onsha kónil bólip jatqan da eshkim joq.

Sonson, әriyne, bizding oblysta elimizding esh jerinde joq, baghasy da anau-mynau emes, túp-tura 4,5 milliard tenge túratyn «Tobyl-Arena» degen keng baytaq elimizde japghyz jabyq stadiondy saldy da tastady. Onyng saltanaty ashyluyna kelgen delegasiyalaryna tanday qaghudan basqa auzyna sóz týspedi.

Endi múny da az deseniz, osynday shabytpen, dәl osynday baghagha oblys ortalyghynda keremet Múz sarayynyng qúrylysy jedel qarqynmen salynyp ketti. Tek, bir ókinishtisi, múnday ysyrap baspasóz betine shyghyp ketip, el Preziydenti Toqaevtyng qúlaghyna tiyip qalghan. Qasym-Jomart Kemelúlynyn: «Osy sizderde ózge ekonomikalyq-әleumettik mәseleler sheshilip bolyp, osynday saray salu qaldy ma?» degen súraghyna әkimimiz: «Ol qalalyq qoghamdyq keneste sheshilgen» degen jauap berdi. Alayda, sol kenesten oralghan әkimimizge jergilikti «Nasha gazeta» degen gazetting tilshisinin: «Ol mәsele qashan jәne qay uaqytta sheshilip edi?» degen súraghyn qúlaghyna da ilgen joq.

Al endi osy eki ghimarattyng oblysymyzgha qanshalyqty qajet ekendigin saralap kórelik. Birinshisi, yaghny stadiondy osyndaghy «Tobol» futbol klubyna tartylghan erekshe syy dese de bolady. Alayda oghan jyl sayyn  2 milliardtan astam qarjy bólinip, mandayyna jel tiymeytin, sóite túra jergilikti oiynshylardy tәrbiyeleuge esh kónil bólmeytin osy klubqa әlgindey stadionnyng qanshalyqty qajeti bar edi?

Tipti, aitugha da úyat, býgingi kýni múndaghy «Tobolda» jergilikti kadrdan bir ghana oiynshy - qaqpashy ghana oinaydy. Endeshe qostanaylyq qara domalaqtardyng bolashaq taghdyryna kónil bólmeytin, negizinen tek legionerlerden, yaghny kelimsekterden túratyn búl komandagha 4,5 milliardttyq, әlemdik dengeydegi stadion tym artyqtau emes pe? Olar aldymen óz ayaq dopshylarymyzdy dúrystap dayyndap alsyn da. Syi-siyapat sonyng nәtiyjesinde ghana bola jatar. Áytpese, búl halyqtyng aqshasyn ondy-soldy shashu dep týsinerimiz sózsiz.

Al endi Múz sarayyna keler bolsaq, búl tipti shekten shyqqan jaghday. Birinshiden, onda oinaytyn hokkey kluby Qostanay qalasynda atymen joq. Ózimizding ligada óner kórsetetin «Gornyak» dep atalatyn klub oblys ortalyghynan 40 shaqyrym jyraqta ornalasqan Rudnyida túryp jatyr. Sonyng namysyn jyrtady. Sonda qalay, kýni erteng saray salynghasyn olardy týgelimen osynda kóshirip әkelemiz be? Búghan qansha qarajat qajet ketetindigin kim eseptepti?

Al ózimizden jasaqtasaq, oghan da az qarjy ketpeydi. Demek, «qayda barsang da Qorqyttyng kóri» degenning keri. Al basty nәrse, shyndyghyn aitu kerek, bizding qara domalaqtar hokkey degen oiyngha onsha qúmar emes. Onda negizinen bóten últtyng ókilderi oinaydy. Mәselen, әlgi «Gornyak» klubynda jalghyz ghana qazaq familiyasyn kezdestiresiz. Sonda qalay, bizder osynshama qarjyny ózgelerding talantyn úshtaugha júmsap jatyrmyz ba? Onyng ýstine әlgindey ózge últtyng jigitteri bizde әbden ysylyp, sheberligi shyndalghan song ózderining kýnde ansary auyp túrghan Reseyge qaray shúbyryp ketse qaytemiz? Oghan ketken qarjyny kim qaytarady? Eng bastysy bizder, qazaqtar, búl iste ózgelerge kýlki bolyp jýrmesek bolghany. Bizdi oilantqan osynday jaylar edi.

Aytpaqshy, eger biz әzirge әlgi eki ghimaratty salmay ýnemdegenimizde, ol qarjy oblysymyzdyng densaulyq saqtau salasyn tolyq qamtyp, onymen qoymay oblysymyzdyng barlyq eldi-mekenderin gazdandyrugha tolyq jetpek eken.

Nemese dәl osynday aqsha әleumettik salany da molynan qarjylandary alady eken. Eshkimge alaqan jaymay-aq. Eshkimge jәutendemey-aq. Minekey, óz tabysymyzben tolatyn budjetimizding bir bóligin osylaysha molaytar edik te...

Bizshe, mәsele búl jerde osynau mol qarjyny óz qolyna ústaghan oblys әkimderining esh baqylausyz ketkendiginen dep bilemiz. Olar sol ólkede aldyna adam kele almaytyn sheksiz biylik iyesi. Olardyng biyligin shektep, halyqqa esep beretindey etetin mehanizm atymen joq. Múndaghylardyng bәri oghan baghynyshty. Joghary jaqtan baqylau tym әlsiz. Olar múnda ómir sýrip otyrghan joq. Al әkim de pende. Qatelesui de әbden ghajap emes. Al keyde qatesi júrtqa tym auyr soghuy mýmkin. Sheksiz biylik adamdy mindetti týrde qatelikke úryndyrady. Búl tarih sabaghy. Al ony týzeuge mýmkindigi de, niyeti de bola bermeydi. Mýmkin, búl olardyng kinәsi ghana emes, qasireti de shyghar. Oghan alysqa barmay-aq, ana Pavlodar oblysynyng әkimi Bolat Baqauovtyng mysaly da jetip jatyr...

Jaybergen Bolatov,

Qostanay.

Abai.kz