Bizge keregi - qazaq tilin ghylym tiline ainaldyru!
Til – qazaqtyng jany. Derbes últ ekenining belgisi. Memlekettigimizding simvoly. Tildi saqtau – әr qazaqtyng janyn saqtau. Aryn saqtau. Tilmen beriletin últtyq ereksheligimizding baryn saqtau.
Álemde 6700-den asa til bar bolsa, sonyng jartysy joghalugha tayau. 10 jyl búryn osy derekti oqyp, jýregim dir etken edi. Ár jylda aqpan aiynyng 21-de YuNESKO ayasynda «Halyqaralyq ana tili kýni» atap ótiledi. Lingvisterding boljamy ras bolsa, әr 14 kýnde bir til joyylyp ketetin kórinedi. Yaghni, YuNESKO-nyng әlgi Halyqaralyq ana tili kýnine jylyna neshe jýzdegen tilder jete almay joq bolady. Til ghana joghalmaydy, onymen birge týgel últ joghalady. Búl bos qanqu sóz emes. Qorqytu da emes. Derek. Sol til mamandarynyng deregine qaraghanda, 2100 jylgha deyin, jogharyda aitqanymyzday, әlemde 6700 til bolsa sonyng 3500-i mýlde joyylyp tynady. Búl boljam jýzege assa, dýniyejýzindegi býkil tilderding teng jartysy joq bolady. Biyl 2020 jyl. Sonda endi 80 jyldan keyin qay tilder qalady? Jalpy, tilding joyyluyna ne sebep?
Mýmkin... sol últtyng әr adamynyng óz tiline jany ashymaghany. Ózge tildi ór tútyp, óz tilin qor tútqany. Mensinbegeni. Resmy jiynyn ózge tilde ótkizgeni. Qújattaryn ózge tilde jýrgizgeni. Zanyn ózge tilde jazghany. Kýshtining tilin bilgenine ózin aqsýiek sanaghany. Jaulaushy últqa jútylyp ketkeni... Sonyng kesirinen memlekettiginen aiyrylghany. Tize bersek sebep kóp.
IYә, zaman kóz lespes jyldamdyqpen damyp jatyr. Ilese alar emespiz. Tehnika, tehnologiya tilin mengeruimiz kerek. Zaman aghymynan qalyp qoymau ýshin sol damugha qajettining bәrin mengeru mindet. Osydan kelip qazirgi zamanda «tehnikalyq til», «әlemdik til», «eng kóp qoldanylatyn til»... degen siyaqty úghym beleng aldy.
AQSh-ty alayyq. Ekonomikasy, әskery quaty liyderlik jasap túrghandyqtan, tilder arasyndaghy bәsekelestikte de aghylshyn tilining joly bolyp túr. Ózge de kóp qoldanylatyn tilder liyderlikke úmtyluda. Ár týrli jaghdaylargha baylanysty belgili aumaqta basymdyq alyp alghan tilder bar. Olar kýsheye týskisi keledi. Kýsheye beredi de. Alayda plurilingvizmning Europalyq hartiyasyna (2005) sәikes, әlemde liyder sanalatyn tilderding monopoliyasyna jol beruge bolmaydy. Hartiyagha sәikes, әr memleket ózining ana tilin ghylym tili dengeyine jetkizuge qúqyly. Yaghni, qazaq tilin óltirip almaudyng joly - ony ghylym tiline ainaldyrudy eng biyik maqsat etip qoiyda jatyr. Tilding qoldanys ainalymyna ene almay joq bolyp ketpeuining birden bir joly - qazaq tilin kumlyativtik (bilimderdi jinaqtaushy qyzmetin) funksiya atqaratyn dengeyge jetkizu. Qazirgi latyn әlipbiyine kóshuding qajettiligining bir úshy osynda jatyr. «Álemning eng damyghan 20 elining 18-i latyn әlipbiyinde. Jana tehnologiyalardyn, bilim men ghylymnyng 70 payyzdan astamy osy әlipbiyde jasalady. Álemdegi aqparattyng taralu kólemi de osynday mólsherde. Yaghny latyn әlipbii – әlemdegi әri jetekshi, әri әmbebap әlipbi. Býgingi sózben aitsaq, latyn әlipbii әlemdegi eng bәsekege qabiletti әlipbi. Endi osynday jaghdaydan keyin qazaq tilin bәsekege qabiletsiz әlipbiyden bәsekege qabiletti әlipbiyge kóshiru qajet pe degen saualdyng jauaby latyn әlipbiyining paydasyna sheshiletinine kýmәndansaq, onda aqiqatqa qayshy kelgenimiz». Osylay depti senator Múrat Baqtiyarúly keshegi «Abay» portalyna shyqqan maqalasynda.
Elbasy bastap berdi. Preziydent Qasym-Jomart Toqaev alghashqy Joldauyn jasaghanda quanghandardyng biri menmin. Onda memleket basshysy qazaq tilining qoldanys auqymyn keneytu mәselesine erekshe toqtaldy. Preziydentiting «Qazaq tilining memlekettik til retindegi róli kýsheyip, últaralyq qatynas tiline ainalatyn kezeni keledi dep esepteymin. Biraq múnday dәrejege jetu ýshin bәrimiz danghaza jasamay, júmyla júmys jýrgizuimiz kerek» ,- degen sózi Otanshyldyq sezimi bar әr qazaqstandyqtyng memleket tili – qazaq tilin qúrmetteuge, ýirenuge degen qúlshynysyn oyatty. Búdan keyin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev latyn grafikasyna negizdelgen jana qazaq tili әlipbiyin jetildirudi tapsyrdy. "Álipbiydi latyn qarpine kóshiru turaly tarihy sheshimning qabyldanghanyna eki jylgha juyqtady. Biraq qarpimizde әli de olqylyqtar bar. Til mamandary jana әlipbiydi jetildirui kerek", - dedi Preziydent.
Sodan beri ýsh aiday ótipti. Ne isteldi? Osy saual qoghamda әlsin-әlsin kóterile bastady. Tipti, «kirilisada qala bereyik te, basty qatyryp qaytemiz» degen de pikir aityla bastady. Juyrda Til sayasaty Komiytetine tóragha orynbasary bolyp keluime baylanysty latyn әlipbiyine qatysty júmystar maghan tapsyryldy. Qaynaghan qazannyng ishine top ete qalghanda bayqaghanym, ghalym degen halyq shulatpay, aighaylatyp, attandatpay tynysh ghana jýrip kóp júmys tyndyryp tastapty. Jiliktep aitsam, osy uaqyt ishinde Últtyq komissiya janyndaghy 4 júmys tobyndaghy 70-ten astam ghalym ózinin әlipbiydi jetildiruge arnalghan 3 otyrys ótkizip, onda jan-jaqty ghylymy talqylau ótkizipti. Osynday talqylaular barysynda әlipbiydegi keybir dybystardyng tanbalanuyndaghy qolaysyzdyqtardy anyqtaghan eken.
Ghalymdardyng әlipbiydi saraptap óz týiinderin aitqany dúrys, әriyne. Alayda til ghalymgha ghana emes, qarapayym halyqtyng túrmystaghy tirshiligine qoldanghanyna, tehnikany mengeruine, әrtýrli qarjy-ekonomikalyq júmystar jasaghanynda da qolayly boluy kerek qoy. Sondyqtan jetildirilgen әlipby núsqa L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetindegi studentter arasynda jәne Núr-Súltan qalasyndaghy mektepterde oqushylar arasynda synamadan ótkizilipti.
Álipbiyding halyqaralyq Unicode standartyna sәikestigin anyqtau maqsatynda tehnikalyq saraptama qorytyndysy jasalypty.
Jalpy, halyq latyn әlipbiyin taldauda óte belsendi. Óz jobalaryn qolymen әkelip jatqany, BAQ, әleumettik jeli arqyly jetkizip jatqany qanshama. Barlyq pikirdi eskeru ýshin BAQ-ta, әleumettik jelilerde әlipbiydi jetildiruge baylanysty aitylghan úsynystar men pikirlerge de monitoring jasalghan.
Osy kezenge deyin әlipbiydi jetildiruge baylanysty ghalymdardan, әrtýrli sala mamandarynan, qarapayym azamattardan 25 ten astam joba kelip týsken. Áli de kelip jatyr. Tipti sonau jerding týbinen 80-di alqymdaghan aqsaqaldyng óz jobasyn әkelip qolyma tapsyryp ketkeni janymdy tebirentti. Tilge shyn jany ashyghan adam degen osynday bolsa kerek. Atym shyqsyn, avtor bolam demeydi. «Mening kim ekenimdi aitudyng keregi joq. Tipti mening jobamdaghy tanbalar týgeldey qabyldanyp jatsa da «bәlenning jobasy ótti» degen maqtannyng keregi joq. Tek tilimiz әlemdik dengeyde qoldanyla alatyn әlipby qabyldasa eken. Soghan ýlesim tiyse bolghany. Búl - mening neshe jylghy enbegim. Ólgende qazaq tiline qatysty enbegimdi birge qoyyndar dedim balalaryma» deydi aqsaqal. Mine tilge degen qúrmet! Shynayy últ ruhy!
Álipbiydi jetildiru, halyqtan, ghalymdardan týsken әlipby jobalaryn Últtyq komissiya janyndaghy júmys toptarynda saraptau, ghylymy túrghyda talqylau, synamalar jasau әli de jalghasuda. Olar latyn grafikasyna negizdelgen jana qazaq tili әlipbiyin jetildiru barysynda onyng jazghanda, oqyghanda, tehnikalyq, qarjy, bank, IT salalarynda paydalanghanda esh olqylyghy bolmauy jaghyn basty nazargha aluda. Eng bastysy qazaqtyng óz tól әripterining dúrys tanbalanuy, jәne latyn grafikasyna negizdelgen jana qazaq tili әlipbiyindegi әr qarip barlyq talaptargha say boluy.
Áriyne, osy saraptaular turaly halyq bilip, óz pikirin ortagha salyp otyrugha tiyis. Óitkeni, ol әlipbiydi paydalatyn, qoldanatyn - halyq. Sondyqtan qolaysyz sanalghan әr qaripting úsynylghan jana núsqasynyng tiyimdi jaghy men olqylyqtary jayly ghalymdardyng pikirlerin, «Abai.kz» portalynda jәne respublikalyq, aimaqtyq BAQ, әleumettik jeli arqyly keninen tanystyryp otyratyn bolamyz. (Búl maqalalardy men de býginnen bastap ózimning feysbuk paraqshamda jariyalap otyratyn bolamyn.)
...Birde, әiel adamnyng sureti jaryq kórdi. Liv tilinde sóileytin songhy adam eken.103 jasynda qaytys bolypty. Ótken jyly kusunda tilinde sóileytin adam - Radjamama Kusunda 65 jasynda dýnie saldy. Ol da óz tilinde sóiley alatyn eng songhy adam eken. Songhy adam... netken ókinishti.
Osy qasiretten ne týnimiz kerek?
Keregi - әr qazaqqa bizding yntymaq birlikpen atqarugha tiyisti ýlken isting aldynda túrghanymyzdy týisinu.
Keregi, әr azamattyng tughan tiline jany ashyghany. Keregi, damu jolyna týsken elderding qatarynan qalmay, algha jyljyghanymyz. Keregi, qazaq tilin ghylym tiline ainaldyru. Keregi, últ tilin biletin songhy adam qasiretin bastan keshpeu. Keregi, ózimizding bay tilimizben әlemdi tәnti etu. Keregi, qazaq últynyn, onyng tilining mәngi jasaghany!
Ádilbek Qaba,
QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi,
Til sayasaty Komiyteti tóraghasynyng orynbasary.
Abai.kz