Jeltoqsannyng 31-i kýni, 14 jasqa tolyp qalghan kezim bolatyn. Ang aulap qaytyp, jana jylda dastarhangha әkep qoyghangha bir-eki qoyan atyp alghym keldi. 16-ny (kalibr) alyp aldym qolyma. Talay nәrse basynan ótken eski myltyq. Sol myltyq ózime qatty únaytyn. Ótkeni mening eng alghash ústaghan myltyghym bolatyn. Ákem ózine TOZ-12 catyp alyp, ony maghan bere salghan.
Ýiden shyqqannan keyin jaghasynda qalyng búta ósken Sarykengir ózenine qaray bet aldym. Taghy biraz jýrgennen keyin bir. jylymnan dýr etip úshqan jabayy ýirekterdi kórdim. Qystyng ortasynda búl jerde ómiri ýirek bolmaytyn. Quanyp ketip, solay qaray asyqtym. Ýirekter jýrgen kelesi jylym bir –eki shaqyrymday eken. Jaqynday bergende ýirekter meni kórip qalyp, taghy ýrkip ketti. Sóitip 5-6 ret qaytalandy.

Aqyry qoymay jýrip semiz bireuin atyp aldym. Múz bolyp qatqan sudyng betinde qalqyp qana túr eken. Álgini alamyn dep enteley bergen kezde múz oiylyp ketip, sugha kýmp ete týstim. Sonda da myltyghym su bolyp qalmasynshy dep, ony múzdyng betine qaray laqtyryp ýlgerdim. Ózim sol suda túrghan bette kiyimning bәrin sheship, múzdyng ýstine qaray laqtyrdym da, әbden jenildegennen keyin múzdyng betine qarghyp shyqtym. Kiyimderim qatyp qalypty. Bútymdaghy kalison men múzdyng betinde túrghan kerzi etigim ghana sau eken.

Auylgha deyin 18 shaqyrym bolatyn. Kýn 30 gradustay ayaz. Ne istesem eken dep birer minuttay antarylyp túrdym da, etigimdi kiyip, myltyq pen ýirekti alyp múzdyng ýstimen ýige qaray túra jýgirdim. Keshki segizge qaray, ýsh saghattan keyin ýige jettim entigip. Áke-sheshemdi shoshytpayynshy dep joldan dosymnyng ýiine soghyp, sonyng kiyimderin kiyip aldym.

Ýirek alyp kelgenimdi kórgen sheshem qatty quandy. Jana jyldy biz sol ýirekting etin asyp qarsy aldyq. Osy oqighadan ýlken sabaq alyp, keyin ony talay ret ara-arasynda esime týsirip otyrdym. Bir oqpen birden eki qoyan atyp alugha úmtylmay, bir joly bir-aq júmysty bitirip alghanyng dúrys eken. Bir uaqytta eki ýderisti jýrgizuge bolmaydy degen ereje shyghardym ózime. Eger maghan bireu sol kezde ýirekti alyp kel dep aitsa, men qazir bәrin basqasha isteytin edim. Aldymen artyq kiyimning bәrin sheship tastap, sosyn janaghy ýirekti ilip alatyn bir bútaq syndyryp alatyn edim de, sóitip ýirekti de alatyn edim, kiyimderim de qúrghaq bolyp qalatyn edi. Sodan beri men bir júmysty eki ret istemes ýshin aldymen jaqsylap oilanyp alyp, sosyn baryp qana iske kirisetin boldym!

Marghúlan Seysembaydyng әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz