Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
46 - sóz 3722 9 pikir 3 Aqpan, 2020 saghat 11:47

Úsaq-týiekke daulasqan qoghamdyq sanany jana satygha shygharu kerek

Saylaudan keyingi eldegi sayasy prosesterdi baqylap otyrsang kózge kórinip túrghan 3 faktordy aitugha bolady:

1. Halyq jýieden sharshaghan. Ózgeris kýtedi. Osy taqyrypta qanatty sóz aitqan kez kelgen bastamashyl topty qolday beredi. Sebebi qoghamgha únaydy múnday taqyryptar.

2. Elde negatiyvi kóp qoghamdyq kózqarastar qalyptasqan uaqytta partiya qúramyz degen úiymdar men qozghalystardyng býgingi dengeyi el basqaratyn satygha jetpegenin de kórip otyrmyz. Birlik joq, dauy kóp, sauatty kadrlary qalyptaspaghan, tәjiriybe men qarjysy da joq. Búl fakt. Qazir eldegi oppozisiyalyq baghyttaghy úiymdar men qozghalystardy bir ghana faktor biriktiredi. Ol - jýieni ketiru. Biraq erteng jýie ketse olardy biriktirushi faktor da ortadan ketedi. Sol zamanda ary qaray ne isteymiz degen zandy súraq tuady. Dәl osy nýktege kelgende memleketti basqaruda tәjiriybesi joq, ýlken qarjyny basqaryp kórmegen, halyqaralyq sayasat pen sayasy tehnologiyadan tәjiriybesi az búl toptar ózara daulasady. Birin-biri moyyndamay, demokratiya dep 15-20 partiyagha bólinip elding yrdu-dyrduyn shygharady. Dengeyimiz sol býgingi. Búl tolyqtay olardyng da kinәsi emes. Kinә 30 jylda bizde sayasy reformanyng jasalmauynda. Sabaqtastyq joq. Sayasy mәdeniyet óspey tómen dengeyde qalghan. Býgingi barymyz da, narymyz da osy dengey.

3. Tәuelsizdik alghan 30 jylda biz jana Qazaqstandyq qúndylyqtardy qalyptastyra almadyq. Halyq dinge, tilge, sayasy kózqarasyna, tipti jýz ben rugha deyin bólinetin dengeyden kete almaghan. Keybir taqyryptar tipti órship túr.

Bәrimiz ózgeristi qalaymyz. Biraq kelip tirelgen býgingi nýktemiz osy. Ary qaray ne isteu kerek?..

1. Mening oiymsha biylik sayasy kózqarasy ýshin jastardy, el azamattaryn qudalaudy qoyy qajet. Oppozisiyalyq kózqarastaghy jastarmen konstruktivti dialogqa kelui shart. Syn aitqannyng bәri jau emes. Olardyng ishinde de elge janashyr, bilimdi túlghalar jeterlik.

2. Partiya qúramyn degen úiymdar men qozghalystar da ózderining memleketti basqarugha shamasy jetpeytinin, biylikke kelse elding basyn shashyp alatynyn, tәjiriybesining joqtyghyn moyyndauy shart. Biylik úsynghan kelissóz platformalaryna qatysyp, shynayy sayasy oiyndarda, eldik mәselege qatysty súraqtardy sheshude tәjiriybe jinauy kerek. Dengeyleri kóterilui tiyis. Býgingi qozghalystardyng arasynan óz basym Tansu Chiller, Ly Kuan Yu, Margaret Tetcher men Mohathir Mohammadtardy kórip túrghanym joq.

3. Biz úsaq-týiekke daulasqan qoghamdyq sanany jana satygha shygharuymyz kerek. Sayasattanu men qoghamdyq ghylymdardy әleumetting barlyq salasy oqitynday jetildirip, damytuymyz qajet. Demokratiya atty ýlken dýniyeni ózara qyrqysqan, ortaq qúndylyghy qalyptaspaghan, sayasy tәjiriybesi joqtar partiya qúryp, biylikti alamyn deytin dengeydegi halyqtyng qolyna ústatu maymyldyng qolyna granata ústatqanmen birdey. Ózeging órtenip ketse de shyndyq osy.

Aldaghy uaqytta songhy 30 jyl jýrgen joldan kete otyryp, jana Qazaqstandyq baghytty qalyptastyruymyz kerek. Ol baghyttyng negizgi prinsipteri - sauatty diskussiya, sauatty bәseke, kózqarastar әralauandylyghy, shamagha qaray qozghalys qúryp, dengeydi kóterip partiya qúratyn, orynday almaytyn sózdi halyqqa jaghady eken dep ondy-soldy shashpaytyn, biylik pen oppozisiyanyng sauatty bәsekesine negizdelgen sayasy jýie ornatu.

Jalpy alghanda úsaq-týiek daudy aita berip, shamasy jetpeytin dýniyege uәde berip, eldi sol dengeyge ýiretip, halyqty sharshatyp almauymyz qajet. Kaspiy goldty әleumettik jelige salyp, partiya qúramyz dep elden aqsha jinaytyn dengeydi mýldem dogharu kerek. Úyat tipti. El men qogham búdan da sharshaydy bir kýni. Bәrinen kónilin qaldyryp, halyqty sayasy nigilizmge týsirmey esi dúrys, sauatty qadamdar jasau qajet.

Bauyrjan Serikbaydyng әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1514
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3285
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5836