Senbi, 23 Qarasha 2024
Álipby 5293 12 pikir 4 Aqpan, 2020 saghat 11:33

Qazaq elining bolashaghy latyn әlipbiyinde

Qazaq tiline negizdelgen jazudy ózgertu ótken ghasyrdyng basynan qolgha
alynyp kele jatqan mәselelerding biri bolyp tabylady. Kónetýrkilik
jazudan bastap orys jazuyna deyingi aralyqta birneshe ret әlipby ózgergeni
barshamyzgha ayan. Atalghan jazular, sonyng ishinde orys jazuy qazaq tilinin
«úly zandylyghy» – ýndestik zandylyqtaryn ótey almaghanyn tilshi-ghalymdar jaqsy biledi. Sondyqtan býgingi tanda elimizde latyn qarpine beyimdelgen jazugha kóshu kókeykesti mәselege ainalyp, jalpy kópshilik arasynda qyzu  talqylana bastady. Osy baghytta týrli kózqarastar qalyptasyp, әr aluanpikirler payda boldy. Biri latyn qarpine kóshudi qoldasa, ekinshileri (kóbinese orystildi azamattar) oghan týrli uәj aityp, qarsylyqtaryn bildirude.

Qoldaushylardyng ózderining týrli jazu týrlerin úsynyp, pikirleri
bir jerge týiispeude. Degenmen, olardyng barlyghyn bir nәrse
ortaqtastyrady. Ol – orystana bastaghan qazaq tilin saqtap qalu.
Lingvistikalyq mәselelerdi aitpaghannyng ózinde latyn әlipbiyine
kóshkende ne útamyz deytin bolsaq, aldymen, qazaq ziyaly qoghamyn
qalyptastyratyn últtyq til ynghayyndaghy jazu bolady. Sebebi qazirgi qazaq
qoghamy ýsh topqa jiktelip ketti: últtyq qúndylyqtardy moyyndaytyndar,
jatjúrttyq mәdeniyetting jetegindegiler jәne ekeuining ortasyndaghy dýbara
qazaqtar. Búl jiktelisting sebebi – zorlyqpen engen orys jazuynyng kesiri.
Sondyqtan elin, últyn oilaytyn, ziyatkerlik últty qalyptastyratyn jazu –
latyn әlipbii bolu kerek.

Ekinshiden, ózgergen jazu jalpytýrkilik ortaq mәdeniyet kenistigin
qúru ýshin qajet. Sebebi әlemde ortaq ruhany qúndylyqtary túrghysynan
Batys әlemi, Slavyan әlemi, Arab әlemi, diny túrghydan Islam әlemi, hristiay әlemi siyaqty úghymdar bar. Al Euraziyany qamtyp jatqan úlanghayyr ólkede tarihi, mәdeni, tildik qúndylyqtaryn ortaqtastatyratyn Týrki әlemi bar.

Jalpytýrkilik ortaq ruhany qúndylyqtyng basty kórsetkishi – jazu. Qazirgi
tandaghy týgeltýrki júrtyna ortaq jazu – latyn tanbaly jazu.
Ýshinshiden, qazaq tilin latyn әlipbiyine kóshiru arqyly jazudy qayta
mengeruge kirisemiz. Ózgeristegi jazu arqyly qazaq tilin bilmeytin ózge últ
bolsyn, óz últymyz bolsyn tildi ýirenuge mýmkindik alady.

Tórtinshiden, otarlyq sanadan qútylamyz, tilimizding memlekettik
mәrtebesine yqpal etedi, jalpy ruhany qúldyqtan arylamyz.
Eng bastysy latyn әlipbiyine kóshu – últtyq mýddege arnalghan әreket.
Elbasynyn: «Endi eshkim ózgerte almaytyn bir aqiqat bar. Ana tilimiz
mәngilik elmen birge, mәngilik til bolady! Ony daudyng taqyryby emes,
últtyng úitqysy ete bilgenimiz jón», – dep aitqanynday, әlipby ózgerisi
mәngilik elding mәngilik tili ýshin qajet.

Latyn әlipbiyine kóshsek, asyghymyz alshysynan týsedi dep arqany
kenge salugha bolmaydy. Onyng pozitiv jaqtary men negativ tústaryn da
bajaylaghan jón. Qazaq tilining latyn әlipbiyine kóshuge baylanysty birneshe
әlipby jobasy úsynyldy: digrafty, apostrofty jәne songhy akutty
әlipbiyler. Qoghamdyq talqygha týsti, týrli pikirler men úsynystar aityldy.

Degenmen, «Álipbiydi latyn qarpine kóshiru turaly tarihy sheshimnin
qabyldanghanyna eki jylgha juyqtady. Biraq qarpimizde әli de olqylyqtar
bar. Til mamandary jana әlipbiydi jetildirui kerek», – degen preziydent
Qasym-Jomart Toqaev tapsyrmasy jogharydaghy әlipbiylerding әli de bolsa
qazaq tili zandylyqtaryna iykemdelmegendigin kórsetedi.

Býgingi kýni latynnegizdi qazaq әlipbiyining әldeneshe núsqasy
úsynylyp, talas-tartysqa týsui – tilding (últtyn) eng basty qyzmeti qarym-
qatynastyq (kommunikativtik) qyzmetinen aiyrylghan memleket ýshin
qalypty jaghday. Latyn әlipbiyine kóshuding negizgi mindeti de memlekettik
tildi, qazaq tilin nauqasynan aiyqtyru ekenin úmytpauymyz kerek.
Eng bastysy, osy aldaghy ózgeristegi latynnegizdi jazudy nysandap,
tәuelsiz ruhtaghy, partiottyq sezimdegi qazaq jastaryn qalyptastyru kerek.
Qazaq Elining bolashaghy jastardyng qolynda. Latyn әlipbiyine kóshuding negizi
de osynda.

Quanysh Erghaliyev

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373