Júma, 27 Jeltoqsan 2024
2915 3 pikir 6 Aqpan, 2020 saghat 12:02

Azat Peruashev: Offshorgha ketken aqshany qaytaru ýshin BÚÚ tobyna «Aq jol» ókilderin qosudy úsynamyn

«Aq jol» demokratiyalyq partiyasy Syrtqy ister ministrligine sybaylas jemqorlyqpen ainalysqan sheneunikterding offshorgha ketken aqshasyn qaytaru ýshin Birikken Últtar Úiymynyng arnayy tobyna «Aq jol» partiyasynyng ókilderin jiberudi úsynady. «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashev ministr Múhtar Tileuberdige osynday ótinish jasady.

«Sybaylas jemqorlyq arqyly halyqtan úrlanghan milliardtaghan qarjy qarajatyn elge qaytaru - «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng basym baghyttarynyng biri. Biz búl mәselege oray 2012 jyldan beri onnan asa deputattyq sual joldadyq. «Aq jol» fraksiyasynyng ótinishteri qazaqstandyq kapitaldy Kiprden (2013 j.), Shveysariyadan (2015 j.), «Panama tizimine» (2016 j.) jәne «Rayskoe dosie» (2017 j.) baylanysty mәselelerdi kóterdi»,- dedi deputat.

Sonymen qatar, Peruashev «Aq jol» partiyasynyng deputattary offshorizasiya mәselesin tek Qazaqstannyng memlekettik organdarymen ghana emes, sonymen birge Brusseli, Suriyh, Pekiyn, Riga, Singapur jәne t.b. Europalyq parlament mýshelerimen jәne basqa da әriptesterimen kezdesulerde talqylaghanyn atap ótti.

Onyng aituynsha, «Aq jol» fraksiyasynyng úsynystary әrdayym týsinikti bola bermeydi. Mysaly, memlekettik organdar men kvaziymemlekettik kәsiporyndar basshylarynyng sheteldik shottaryna banktik qúpiyany joi siyaqty. Sonday-aq, Europalyq Parlamentting Ortalyq Aziya boyynsha Komiytetine 2015 jәne 2018 jyldary eki ret parlamentaralyq top otyrystarynda resmy týrde zansyz offshorlyq shottardan qarajattyng Qazaqstangha qaytaryluy boyynsha birlesken júmys tobyn qúru turaly úsynysy jauapsyz qaldy.

«Osyghan qaramastan, biz (sonyng ishinde bizding yqpalymyzben) últtyq zannamagha ong ózgerister engizilip jatqanyn, qarjylyq ashyqtyqty qamtamasyz etu jәne zansyz jolmen alynghan aqshany jylystatumen kýresu ýshin FATF qaghidattary engizilip jatqanyn kóremiz. Alayda, qogham offshordan qarajatty qaytarudyng negizgi nәtiyjeleri turaly әli kýnge deyin eshtene bilmeydi», - dedi Peruashev.

Sonymen birge, Global Financial Integrity halyqaralyq sarapshylary 167 milliard dollargha baghalaghan offshorlyq kompaniyalargha zansyz alynghan qarajat turaly songhy mәlimetter respublikanyng syrtqy qaryzymen (158 milliard dollar) nemese jyldyq IJÓ-men (shamamen 170 milliard dollar) salystyrylady. Basqasha aitqanda, sybaylas jemqorlyqpen ainalysatyn sheneunikter elden barlyq syrtqy qaryzdyng nemese býkil Qazaqstannyng jyldyq ainalymynyng somasyn qoldy etken. .

Áriyne, múnday astronomiyalyq somalar dәleldengen faktilerden góri saraptamalyq baghalaugha jatady. Biraq, Últtyq bankting búrynghy tóraghalarynyng biri 100 milliard dollardan asatyn qarajattyng elden shygharylghanyn aitty.

«Sybaylas jemqorlyq - jahandyq qúbylys. Alayda, otandyq jemqor sheneunikterding shenberin kórmeu mýmkin emes. Sybaylas jemqorlyqty qabyldau reytingisindegi keybir jaqsartu qoghamdy jәne uәkiletti organdardy adastyrmauy kerek», - dedi fraksiya tóraghasy.

Jaqynda Birikken Últtar Úiymy jemqor sheneunikter alghan aqshany offshorgha qaytaru ýshin arnayy top qúrghany turaly jariyalady.

Sonymen birge, Birikken Últtar Úiymy jeke adamdargha, memleketterge jәne halyqtargha zansyz qarym-qatynas jasau nәtiyjesinde damu mýmkindikterin joghaltady, baylar men kedeyler arasyndaghy alshaqtyq keneyip jatqanyn moyyndady. Qúqyq qorghau organdary úrlanghan aktivterdi tapqan kýnde de, olar әrdayym qaytara bermeydi.

Osyghan baylanysty, «Aq jol» deputattyq fraksiyasy Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligin BÚÚ-nyng qúrylatyn arnayy tobynyng әleuetin barynsha arttyrugha, ony qúrugha belsendi qatysugha, sonymen qatar parlament deputattaryn, onyng ishinde «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng ókilderin tartudy úsyndy.

«Aq jol» partiyasy jәne onyng parlamenttik fraksiyasy saylaualdy baghdarlamasyn jýzege asyru júmystaryn jalghastyruda.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1674
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2053