Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 5488 39 pikir 11 Aqpan, 2020 saghat 13:45

Shakir Hahazov: Úyat degendi bilu kerek qoy!

Áleumettik jelide Mәjilis deputaty Shakir Hahazovtyng Qordaydaghy dýngen diasporasynyng ókilderimen kezdesu kezinde sóilegen sózderi tarap jýr. Onda Assambleya atynan Mәjiliske taghayyndalghan deputat Hahazov Masanshydaghy qaqtyghysty basqa shetin oqighalarmen salystyra otyryp bagha berip, el-halyqty, әueli óz diasporasynyng ókilderin aqylgha shaqyrypty. 8 minuttyq beyne jazbadaghy deputat Hahazovtyng óz qandastaryna qarata aitqandaryn audaryp jariyalaghandy jón kórdik.

;fbclid=IwAR3T2s-x7CAWHHsVxc6LJV0u9SQKFEqJAhAbdLoplUFw7vgCeeRbcS3veXA

Qaltalaryng aqshagha toly bolsa da, qútyrmandar, týzu jýrinder!

Shakir Hahazov, Mәjilis deputaty:

Barlyghynyz jaqsy bilesizder, әngimeni tótesinen aitayyq. IYә, biz dýngender bay túramyz (zajitochnyi), Aqsha da bar. Júmys ta istey alamyz. Bir-birimizdi qúrmettey de alamyz. Biraq, bizdi sol aqsha búza bastapty. Aynalagha ajyraya qaray bastaptyq. Ótirik emes, jolda jyldamdyqty asyryp aidaymyz. Ondan qalsa jarysamyz. Kerek deseniz, kólikti joldyng qaq ortasyna qoyyp ketemiz...Osy dúrys pa? Aytynyzdarshy...

Bizde astanada da dýngender bar. Aqshasyn berip túrsang da, saghan kerek pe, ózing al, dep túrady. Búl neghylghan qyzmet? Búl neghylghan mәdeniyet? Men qazir Qarakemerde boldym. Bәri qúrmetpen qaraydy. Qúrmettep túrady.

IYә, arandatushylyq degen bar. Biraq, biz soghan erip ketpeuimiz kerek qoy.. Men de osynyng barlyghynan óttim. 1996 jyly mening qúlaghyma oq tiydi. Jaghym syndy. Qazir sóilegende anyq sóiley almaytynym da sodan. Biz osynyng barlyghynan óttik qoy. Býkil Qazaqstan kómektesti ghoy.

Bizding útymyzgha qanshalyqty qoldau jasalyp jatyr...

Men múnda deputat retinde kep otyrghan joqpyn. Menimen sóilesip jýrgen dýngenderding barlyghy biledi. Men sharuashylyqtyng adamymyn. Qúrylysshymyn. Meni ekinshi mәrte Parlament Mәjilisine keluge kóndirdi. Men ol júmystyng qanday ekenin bilemin. Jәne búrynghy komsomol men partiyalyq qyzmetti kórgenmin. Ol jaqta júrt jaydan-jay otyr deymisizder...

Eng bastysy bizding útymyzgha qanshalyqty qoldau jasalyp jatyr. Týsinesizder me?!

Esterinizde me, Malovodnoyda ne bolghany?.. Bastaryn kesip aldy. Boldy ma? Boldy! Al býgin onday súmdyqqa eshkim barghan joq. Júmys komissiyasynyng viyse-spiykeri kelip otyr. Qanday qúrammen kelip otyr, qaranyzdar. Búl sizderge degen qúrmet.  Al biz she? Ne istep otyrmyz? Ózimizdi qay jaghymyzdan kórsetip otyrmyz? Sondyqtan dostar, oilanayyq. Mening ótinishimmen Baqytbek Smaghúl kelip otyr. Eki spiyker sóiledi. Biri – Darigha Nazarbaevanyng birinshi orynbasary. Týsinesizder me? Búl sizderge, sizderding etnosqa degen qanday qúrmet! Al sizder ózderinizdi qay jaqtarynyzdar kórsetip otyrsyzdar?

Búl sizderge, sizderding etnosqa degen qanday qúrmet!

Sizderge naqtysyn aitty. Men osy jerde bolamyn. Komissiya mýshesimin. Men osy uaqytqa deyin bergen uәdelerimdi oryndamay ketken jerim bolghan joq. 4 jyldan asa uaqyt júmys jasap kele jatyrmyn ba, bir sózimdi jerge qaldyrghan joqpyn. Ayttym ba, jasaymyn.

Sondyqtan, sizderder ótinemin. Kerek pe tizerlep otyrayyn, ózimizding birligimizdi, adamgershiligimizdi, mәdeniyetimizdi kórseteyik. Bos tyrjyn, bos sózdi dogharynyzdar! Barlyghy zanmen sheshiledi. Kimning dúrys, kimning búrys ekenin zang anyqtaydy. Zang boyynsha jauap beredi. Bәri týsinikti me?

Úyat degendi bileu kerek qoy!

Keshe qanshagha deyin jýrgenimdi barlyghynyz kórdinizder. Qanshada jattym, qanshada túrdym... Barlyq meshitterdi, shekaralardy aralap shyqtym. Batyrda da, Auhatyda da boldym, kýni boyy.

Maghan Halyqaralyq úiymnan habarlasyp jatyr. Hahazov qayda deydi? Úyat degendi bilu kerek qoy! Men ana jaqta, kedende generalmen birge júrttardy ótkizip jýrmin. Ony eshkim kórmeydi. Ósek taratudy dogharynyzdar! Men sizderge dýngen retinde aitamyn. Men de sizder sekildi dýngenmin. Mening de qanym sizderdikindey. Mening de tegim sizderdikindey. Emosiya ýshin kesherinizder. Mening de ishim órtenip jatyr.

Barlyghy neden bastaldy?

Tәrtip búzushylyq kóp. Zansyzdyq ta az emes. Ony jasyrmaymyz. Býgin komissiya mýshelerine de osyny aittym. Búl mәsele osy joly bizding basymyzgha týsti. Búl basqa jaqta da boluy msýmkin edi. Anau jol polisiyalary ózderin qalay ústaytynyn barlyghynyz jaqsy bilesizder. Olar últqa bólmeydi. Barlyghynan alady. Biraq, sizder ózderinizding qúqyqtarynyzdy, sizderdiki dúrys ekenin dәleldeuleriniz kerek edi ghoy.

Birinshiden, eshkimdi úrmay-soqpay, mýgedek etpey, basyn syndyryp, kózin shygharmay... Sosyn polisiyagha qol kótermeuleriniz kerek edi. Búl zan. Týsirip aldynyz ba, jazyp aldynyz ba, maghan beriniz. Problema bolmaydy. Nege provokasiya jasadynyzdar. Barlyghy aityp jatyr, olar provokasiya jasady, 100 myng tenge, dep. Ádeyi jasady dep jatyr. Qol kótergensizder. Búl dúrys pa? Aytynyzdarshy. Mine, barlyghy osydan bastaldy.

Múghalimderdi úru... Auhatyda betimizge basyp jatyr. Dýngender múghalimderding betine týkirip, qúrmetsizdikpen qaraydy, deydi. Jalaqysyn alyp otyrghan adam dep olardy mýlde qúrmettemeydi, deydi. Qoqystaryn ondy-soldy shashady, deydi. Sonday aqyldy bop kettik pe? Men deputatpyn. Sóite túra, ketip bara jatyp, joldaghy temeki qaldyqtaryna deyin jinap jýremin. Ómir boyy solay jasap kelemin.

Sondyqtan, aqsaqaldar, senderden súraymyn. Mening ózim 62-demin. Sonda da senderge aqsaqal dep aityp otyrmyn. Bauyrlarym, týsinindershi... Biz Qazaqstanda túramyz. Bizding basqa barar jerimiz de joq.

Ózimizding dúrys últ ekenimizdi dәleldeyik!

Bilesinder me, qanday jaghymsyz sózder aityp jatyr. Qytayda ómir sýre almay, osynda keldi. Keldi de oilaryna kelgenin jasap jatyr, deydi. Sondyqtan, barlyghymyz bir ekenimizdi, ózimizding dúrys últ ekenimizdi dәleldeyik.

Eger qanday da bir problemalaryng bolsa, artyq-auyz sózding keregi joq. Ózim de kóp sóilegendi únatpaymyn. Naqty ispen jasayyq. Osynda shtab bar. Núrlan Zayrollaúly maghan sonday mýmkindik berdi. Senderding barlyqtarynnyng problemalaryng sheshilgenshe men osynda bolamyn.

Meni bilesinder. Deputattyqqa deyin de qansha mәrte osy jaqqa kelip-ketip jýrdim. Dese de meni deputattyqqa astana úsyndy. Osynyng ózi bizding últymyzgha degen abyroy emes pe?.. IYә, bizde, astanada bar-joghy 1,5 myng dýngen bar. Sonyng barlyghy maghan dauys berdi. Ózdering kórdinder. Assambleyada dauys bergende men besinshi oryn aldym. Ádemi sóilegenim ýshin emes. Demek, meni biledi. Men maqtanyp otyrghan joqpyn. Qarapayym dýngen retinde betterinizge aityp otyrmyn. Qarapayym qúrylysshy retinde aityp otyrmyn. Týsininizder. Men sizderdi baghalaymyn, qúrmetteymin, jaqsy kórem. Sender ýshin janymdy beruge barmyn. Men ýlgermey qaldym. Áytpese, men de sonda (barrikadada) túrar em. Uayymdamanyzdar...

Kelistik pe? Barlyghymyz bir boluymyz kerek! Al kim ózderin dúrys ústamaydy, tetir qylyqtar jasaydy, men barlyghyn ornyna qoyamyn. Oghan mening kýshim jetedi. Men óz últyma qarata aityp otyrmyn.

Áleumettik jelidegi ósekti dogharynyzdar!

Áleumettik jelile әrnәrseni aita bermender. Barlyghy taralyp jatyr. Ósekti dogharyndar! Jetedi! Naqty is boyynsha aitayyq. Mynany bylay jasayyq, denizder. Kómektesemin. Blokada túr әne. Oblys әkimining arqasynda tótenshe jaghday jariyalandy. Ne ýshin? Matrezevtrer senderge tezirek jetui ýshin. Erteng aqshalaryndy sheship beru ýshin. Nege osyny aitpaysyndar. Aqsha berinder, remontty ózimiz-aq jasap alamyz desender kәne.... Osynday mәselelerdi aitu kerek. Al sender otyryp alyp, aqyl aitasyndar. Men osynsha berdim, ýittim de býittim, deysinder. Onyng ne keregi bar? Ýilerine baryndar. Tuystaryna aityndar. Balamdy, nemeremdi dúrys tәrbiyelep otyrmyn ba, dep oilanyndar. Osynday qúrmetsizdikti kórshilering túrmaq ózderine de jasaugha bolmaydy.

Kartinky po zaprosu "shakir hahazov"

(Suret sputniknews.kz saytynan alyndy)

Shakir Hahazov

Mәjilis deputaty. Qarjy jәne budjet komiytetining mýshesi. Shildede 62 jasqa tolady. Almaty oblysy Jarkent qalasynda tughan.

Áskery sheni – zapastaghy mayor.

Partiyasy – Núr Otan.

1980- jyldary Pagfilov audany apparatynda komsomol úiymdarynyng jetekshisi bolghan;

1990-jyldary Panfilov audanynda partiya komissiyasynyng tóraghasy bolghan;

2016 jyldan beri Mәjilis deputaty. Qazaqstan halqy Assambleyasynyng atynan tandalghan.

Marapattary:

«Qúrmet» ordeni,

«Dostyq» ordeni (II dәrejesi),

«QR Tәuelsizdigine 20 jyl» medali,

«Qazaqstan halqy Assambleyasyna 20 jyl» medali,

«QHA qoghamdyq «Birlik» altyn medali,

«Qazaqstan maslihattaryna 20 jyl» medali,

«Sauap» qayyrymdylyq medali,

Qazaqstan Preziydentining Alghys haty.

«Qazaqstannyng qúrmetti qúrylysshysy» ataghy,

Panfilov audanynyng qúrmetti azamaty.

Abai.kz

39 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5450