Qordaydaghy jaghday býtkil eldi eleng etkizip, eshkimdi bey-jay qaldyrmady. Memleket tarapynan tiyisti is-sharalar dereu qabyldanuda - oqigha saldaryn joi maqsatynda Ýkimettik komissiya qúrylyp, zardap shekkenderge tiyisti kómek kórsetilip, osy jaghdaygha jol bergen jauapty qyzmetkerler ornynan bosatyldy. Biraq, әdettegidey, әleumettik jelidegi dau-damay, sóz tartys toqtaytyn emes.

Býginde sol әleumettik jelide daulasyp jatqan azamattardy shartty týrde birneshe topqa bóluge bolady:.

1. Últshyldar. Oryn alghan janjaldarda tek qazaqty aiyptau qatelik. Ózge últtar qazaqtyng mýddesimen sanasuy qajet. Bolghan jaghdaydyng sebebi – ózge últ ókilderining qazaq tili, dәstýrin syilamauy. Kópúltty sayasat ústanymynan bas tartu kerek.

2. Liyberaldar. Qazaqtar jәne ózgeler dep bólinu dúrys emes, barlyghymyz, eng aldymen Qazaqstan azamattarymyz. Zang bәrine birdey ortaq. Qazaqstan kópúltty sayasattan bas tartpauy qajet. Bәrine kinәli biylik. Sayasy reformalar kerek, mysaly әkimder saylanuy qajet.

3. Birlikke shaqyrghandar. Birlik pen túraqtylyq basty qúndylyghymyz. Últaralyq kelisimdi saqtau qajet. Qazaqtar memleket qúraushy últ retinde ózining jauapkershiligin sezinui tiyis. Bәrine kinәli – arandatushylar.

4. Dinshilder. Últqa bólinu dúrys emes. Últshyldyq – qauipti. Eng aldymen, barlyghymyz músylman bauyrlarmyz. Músylman músylmangha qol kótermeydi. Birlikti saqtauymyz qajet.

Búl tek shartty týrde atap otyrghan negizgi toptar. Odan basqa da týrli pikirler men pozisiyalar jetkilikti. Osydan, aitalyq, on jyl búryn qoghamdyq pikirtalasta múnshama taraptar bolmaushy edi, ary ketse biylik jaghyndaghy jәne biylikke qarsy bolyp bólinetin. Biraq songhy jyldary sayasiy-qoghamdyq ómirding sonshalyq kýrdelengeni, endi pikirtalas alany da keneye týsti. Jәne búryn liyberaldy toptardyng ózderi negizinen orys tildi azamattardan túratyn bolsa, qazir liyberaldy alanda birshama qazaq tildi spiykerler payda boldy. Yaghni, qazaq qoghamy ózgeris ýstinde, jana toptar, jana mýddeler, jana talaptar payda boluda. Búl songhy prosessterding ondy túsy. Al, qauiptiligi ol jalpy radikaldy pikirlerding payda boluy.

Dinshildik qauipti emes, biraq әsire dinshildik qauipti. Jәne de, tek músylman músylmangha emes, jalpy adam balasy basqa adamgha, qanday din ústansa da, qol kóterui qylmys.

Últshyldyq ta qauipti emes, biraq әsire últshyldyqtan saqtanu kerek, әitpese, odan basqa qiyn jaghdaygha úrynyp qalamyz. Liyberaldy ústanym qajet, biraq biylikti synaymyz dep, memleketti tipten joqqa shygharu qatelik.

Birlikke, yntymaqqa shaqyrghannyng bәrin biylikting sózin sóilep otyr dep aiyptau dúrys emes, búlar shynymen de qajet qúndylyqtar, biraq bar kemshilikterdi de moyyndauymyz tiyis. Yaghni, ainalada bolyp jatqan kez kelgen oqighagha bayyppen, salmaqty qaraugha úmtylghanymyz jón.

Diskussiya kerek qoy, biraq qyzyl kenirdek bolyp aitysyp jatqanda, óshpendiliksiz, agressiyasyz, tek meniki ghana dúrys dep, ózge pikir ústanghannyng bәri satqyn, opasyz, jau dep kórmey talqylauymyz qajet. Bolghan oqighalar, búl memleketimizding damu tarihyndaghy qayghyly bir sәti, auyr kezeni, biraq búl synnan da ótuimiz qajet, Qúday qalasa, ótemiz degen ústanymmen qaraghan abzal. Tek ashyq, býkpesiz әngime, biraq tereng salmaqty talqylaular arqyly ghana biz sol әleumettik keselderden arylamyz.

Erlan Karinning әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz