Senbi, 23 Qarasha 2024
Abay múrasy 4096 1 pikir 13 Aqpan, 2020 saghat 11:33

Abay múrasyna zamanauy kózqaras

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúlynyng «Abay jәne XXI ghasyrdaghy Qazaqstan» maqalasy kýlli adamzattyq auqymda oilau biyigine kóterilgen dana Abay ilimin býgingi Qazaqstan halqyna jana ústanymmen, búl joly ózimiz ómir sýrip otyrghan zamana talabyna barynsha beyimdep jetkizudi niyet tútqan jәne búl maqsatqa joghary dengeyde qol jetkizilgen. Negizgi baghdarlaryna qysqasha toqtalsaq:

Janghyru. Ótkennen qol ýzbey jana qúndylyqtargha úmtylu. Dey túrsaq ta, ótkenning bәri taza, kirshiksiz, airylugha qimastay ardaqty emes. Sondyqtan aldymen Abaydyng ózin ashyndyrghan, býginge deyin qyr sonymyzdan qalmay kele jatqan taptauryn, jadaghay, yaghny jaghymsyz әdetterimizden bas tartuymyzdyng qajettiligi taygha tanba basqanday aitylghan.

Maqala avtorynyng kýretamyrly tújyrymdarynyng biri – Abaydy oqu, aqyn ólenin jattau. Osy arada mynaday bir úsynys súranyp-aq túr. Qazirgidey qym-quyt zamanda siyrek adamdar bolmasa, ózinen-ózi otyryp Abay sózin júrt jappay jattay qoymaytyny jasyryn emes. Endeshe búghan yntalandyru, tipti órkeniyetti joldarmen mәjbýrleu tәsilderin qoldanu abzal. Onyng bir joly barlyq memlekettik qyzmetkerlerding júmysqa ornalasuda jәne keyinnen merzim sayyn tapsyratyn test kezindegi tom-tom zandardyng sanyn sәl azaytyp, onyng ornyna Abaydyng 4-5 ólenin, qara sózderin jatqa bilu talabyn engizu. Tәjiriybe kórsetip kele jatqanday, adam sóz ben sóilemdi, mәtindi kóshirip, eng dúrysy jattaghanda ghana onyng mәnine boylay alady. Múnday talap Preziydent maqalasynda taghdyrkeshti jayt qatarynda kóterilgen - qasiyetinnen ainalayyn qazaq tilin mengerudi orystildi bauyrlarymyzgha ghana emes, janymyzda jýrgen ózge últ ókilderining iygeruine taptyrmas qúral. Demek, Abay múrasy arqyly últtyng jana sapasy qalyptaspaq. 

Ras, tәuelsizdigimizding otyz jyldyq belesinde biz ghasyrlargha layyq belesterden óte bildik, dey túrghanmen, belgili sebepterge baylanysty negizgi kýsh-jiger ekonomikalyq, sayasy salalargha oiysyp, temirqazyghy Abay dep tanylghan ruhany qúndylyqtar ekinshi qatarda qalyp keldi. Ishki sayasatta últtyq janghyrudan búryn últaralyq kelisim joghary túrdy. Olay boluynyng da ómirshendik talaptary boldy. El túrghyndary býtindey bir kezeng óz ýkimetining óz tilinde sóilemeuine de toleranttylyq tanytyp, ýnsiz týsinistikpen tosyp keldi. Alayda qazaq qoghamynyn, sonyng ishinde qazaq tildi qalyng qauymnyng ózekjardy, tipti janayqayynyng tiyisti oryndarda qajetti dengeyde estilmey qala berui últtyq janghyrugha emes, әsirese jas buyn arasynda «qanghyrugha», yaky aldymen toryghushylyq kónil-kýige úshyrap, odan adasushylyqqa, teris әleumettik әreketterge, sonyng ishinde shet elderden kelgen jat diny aghymdar men iydeologiyagha boy úruy tәrizdi barynsha qaterli baghytqa bet búruyna әkelip soqtyruynyng aldyn aluymyz lazym. 

Býgingi Qazaqstan dýniyejýzilik qoghamdastyqtyng ajyramas mýshesi dәrejesinde, jahandyq әlemmen qabyspaytyn keybir daghdylar men әdetterden aryla otyryp, últtyng damuyna kedergi jasaytyn ótkenning kertartpa tústaryn mansúqtau arqyly silkine alady. Keregemizdi keri tarttyryp túrghan jayttardyng az emestigi ayan, olar: jeng úshynan jalghasqan jershildik, tamyr-tanystyq, ysyrapshyldyq pen astamshylyq, danghoylyq pen kerdendik, orynsyz saltanat, qanaghatsyzdyq pen ýnemsizdik. Endeshe, Memleket basshysynyng osynau doktrina dengeyindegi maqala-bayany órkeniyetilikke emes ózimshildikke, ziyalylyqqa emes ziyandyqqa, parasattylyq emes pasyqtyqqa laqtyratyn múnday «ghúryptardan» dereu qútylyp, naqty maqsatqa jetuge, bilim alugha, salauatty ómir saltyn ústanu, kәsiby ónerdi iygeru, «bes dúshpanyndy bilip, bes asyl iske kónudi» kózdeytin últtyq pragmatizmge shaqyrady.

Osy arnada memlekettigimizdi nyghaytuymyz ýshin halyq pen biylikting birin-biri estip, birtútas boluy qajettiligining jariyalanuy jýrekke sonshalyq jaghady. Al, biylikting halyq aldynda esep beruin jolgha qongdyng bastapqy, negizgi qadamy, bizding oiymyzsha, aldymen jekelegen adam aldynda esep berudi qalyptastyru der edik. Nege. Óitkeni halyq degen óte ken, jalpy úghym. Halyq «bizge esep ber» dep kýnde alangha nemese kensege jinala bermeytini týsinikti. Býginde qogham ómiri kórsetip otyrghanynday, belgili bir topty, әleumetti, yaghny halyqtyng eleuli bóligin tolghandyryp otyrghan qanday da bir problemalardy jekelegen, kózi ashyq, kókiregi oyau belsendi azamattar ortagha salyp jýredi. Demek, aldymen osynday sanattaghy azamattardyng ýnine den qongdyng resmy tetigin ornatu lazym.

Abaydyng asa teren, auqymy óte keng úlaghatynyng biri – Tolyq adam. Aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústaghan jan. Mineki, býgingi bizding qoghamda ghana emes, anyghy barsha әlemde osy úghym, osy ólshem azayyp bara jatqany belgili. Desek te, jýregi aq halqymyz zamannyng eng bir qiyn kezderinde osynau ómirlik filosofiyasynan airylmaghany quantady jәne el keleshegining kemel ekendigine qapysyz sendiredi. Múnyng jarqyn belgisi tayauda ghana júrtshylyqqa qayghy әkelgen Almatydaghy úshaq apaty kezinde qarapayym qauymnyng birauyzdylyqpen, eshkimning eshqanday núsqauyn, kenesin kýtpesten-aq polisiya jasaqtaryna, qútqarushylargha aqysyz, izgilikting biyik belgisin tanytyp ystyq as pisirip taratqanynan kórinip, kózimizge jas aldyq. Jazdaghy Arys apaty kezinde de halqymyzdyng jomart jýrektiligi men bir júdyryqtay tútastyghyna jahan kuә boldy.

Memleket basshysynyng maqalasyndaghy kelesi ózekti de ozyq pikir – Abay jyly barysynda býkil halyqtyng últ ústazy aldynda esep berui. Búl sonshalyq tereng maghynaly jayt. Rasynda, bizder osy uaqytqa deyin Abay ósiyetine qanshalyq qúlaq astyq, qay shamada oryndadyq, neni týsinip, neni týsinbedik, qay kemshiligimizdi, minimizdi, osaldyghymyzdy týzey aldyq. Mine, tura sondyqtan da últ ústazynyng aldynda esep beretin sәtimiz keldi. Ol ýshin, әlbette Abay sózin iygerip, Abay múrasyn úghynyp, abyzdyng janyn týsinbeyinshe basqa tirlikting bәri zaya boluy yqtimal.  

Múhtar Kәribay

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502