Keshe, Konstitusiya kýnine jәne el Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna oray elimizding bas qalasyndaghy «Qazaq eli» monumenti aldynda el Preziydenti - Qazaqstan Respublikasy Qaruly Kýshterining Jogharghy Bas qolbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng qatysuymen әskery sheru ótti.

Sheru bastalmas búryn sap týzegen lekter men minber aldynan synaptay syrghyghan Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik tuyn kótergen tu ústaushy top sheru basynan oryn aldy. Osy kezde Qorghanys ministri Ádilbek Jaqsy­bekov әskerlerding sheruge әzirligi tu­ra­ly general-leytenant Múrat May­keev­ting raportyn qabyldaghan son, Qa­zaq­stan Respublikasy Qaruly Kýshterining Jogharghy Bas qolbasshysy Núrsúltan Nazarbaevty Qaruly Kýshter әsker­lerining barlyq týrleri men tekterining jauyngerleri qarsy aldy. «Qazaq eli» alanynan estilgen aibyndy dauys tikeley efirmen berilgen translyasiya arqyly býkil elge tarap jatty. Osy­dan keyin Elbasy N.Nazarbaev sap týze­gen әskerlerdi aralap, alghash ret parad­ty ózi qabyldady. Odan әri Memleket basshysy ornyna kelip, әskeriyler men barsha Qazaqstan halqyn Konstitusiya kýnimen qúttyqtady.

Keshe, Konstitusiya kýnine jәne el Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna oray elimizding bas qalasyndaghy «Qazaq eli» monumenti aldynda el Preziydenti - Qazaqstan Respublikasy Qaruly Kýshterining Jogharghy Bas qolbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng qatysuymen әskery sheru ótti.

Sheru bastalmas búryn sap týzegen lekter men minber aldynan synaptay syrghyghan Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik tuyn kótergen tu ústaushy top sheru basynan oryn aldy. Osy kezde Qorghanys ministri Ádilbek Jaqsy­bekov әskerlerding sheruge әzirligi tu­ra­ly general-leytenant Múrat May­keev­ting raportyn qabyldaghan son, Qa­zaq­stan Respublikasy Qaruly Kýshterining Jogharghy Bas qolbasshysy Núrsúltan Nazarbaevty Qaruly Kýshter әsker­lerining barlyq týrleri men tekterining jauyngerleri qarsy aldy. «Qazaq eli» alanynan estilgen aibyndy dauys tikeley efirmen berilgen translyasiya arqyly býkil elge tarap jatty. Osy­dan keyin Elbasy N.Nazarbaev sap týze­gen әskerlerdi aralap, alghash ret parad­ty ózi qabyldady. Odan әri Memleket basshysy ornyna kelip, әskeriyler men barsha Qazaqstan halqyn Konstitusiya kýnimen qúttyqtady.

Konstitusiya kýnine arnalghan әs­ke­ry paradta sóilegen sózin Elbasy: «Ar­mysyzdar, әskeriyler!» dep bastady. Azattyghymyzdyng aishyqty aighaghy bolghan Ata Zang - tәuelsizdikting tendes­siz tartuy! Barshanyzdy osy úlyq merekemen - Konstitusiya kýnimen shyn jýrekten qúttyqtaymyn! Halyq - biy­lik­ting qaynar kózi, Konstitusiya - kóp­ting kiyeli sózi, dedi odan әri Memleket basshysy.

Qazaqstan halqynyng qalauymen ómirge kelgen Negizgi Zanymyz - tәuel­siz­dikpen egiz úghym! Biz kemel Konstiy­tusiyany Tәuelsizdik arqyly qabyl­dadyq. Ata Zang - bizding azattyq alghaly atqarghan barlyq isterimizding altyn tarazysy bolyp tabylady. Býginde dýnie jýzi moyyndaghan órkendi ónege­leri­miz Ata Zanymyzdyng ayasynda jýze­ge asyp keledi. Biz tәuelsizdik arqyly ghasyrlyq mәni bar orasan zor jetistikterge qol jetkizdik. Úly dalada jana túrpatty quatty memleket qúryp, úlys­ty úiystyrdyq.

Elimizding irgesin býtindep, shekara­myz­dy bekemdedik, dep jalghastyrdy odan әri óz sózin Jogharghy Bas qolbas­shy. Ekonomikalyq әleuetimiz eselep artyp, shuaqty Otanymyz bereke men birlikting kiyeli mekenine ainaldy. Ar­qa­nyng tósinde azattyghymyzdyng asqaq nyshany bolghan әsem Astanany túr­ghyz­dyq. Álem júrtshylyghy aldynda mereyimiz artyp, abyroyymyz asqaqtady. Elordada ótken ghasyr sammiyti, Aziada oiyndary, Shanhay yntymaqtastyq úiymy men Islam ýmbetining basqo­su­lary - búghan dәlel.

Biz osylaysha tәuelsizdikting 20 jy­lynda Qazaq elin dýnie jýzine pash ettik. Ata Zang arqyly asqar asulardy al­ghan biz býginde jana kezenge qadam bas­tyq. Elimiz endi innovasiyalargha negizdelgen industriyalyq damu jolyna bet aldy. Sondyqtan biz bayandy isteri­miz­ding bastauy bolghan bas qújatymyzdy ardaqtauymyz kerek!

Konstitusiya kýnin songhy jyldary ózge merekeden bólekshe atap ótuimiz be­ker emes. «Qazaq eli» alanyndaghy әskery parad memleketimizding aibynyn asyryp, quat-kýshin tanytatyn dәstýr­li sharagha ainaldy.

En dalany erkin jaylaghan elimizde ejelden erlerding enshisi Otan qorghau bolghan! Babadan qútty múra bolghan búl qasterli boryshty býginde antqa adal erler atqaruda. Óskeleng úrpaq eli ýshin qasyq qanyn qighan jaujýrek baba­la­ry­myzdyng danqty jolyn layyqty jalghastyruda, degen Preziydent - Qa­zaq­stan Respublikasy Qaruly Kýshte­ri­ning Jogharghy Bas qolbasshysy Núr­súl­tan Nazarbaev odan әri el tynysh­ty­ghyn qas qaqpay kýzetu mereyli mәr­te­be, asqaq abyroy ekendigin atap kór­setti. Bizding últtyq әskerimiz - úlys­tyng berik qorghany, tәuelsizdikting my­ghym tiregi! Memleket aibyndy armiya­myzdyng әrdayym qynaptaghy qylyshtay babynda boluyna zor mәn beredi. Bý­gingi shara - sonyng jarqyn aighaghy.

Bizding elimiz halqymyzdyng ta­rihyn­daghy orasan zor oqigha - Qazaq­stan Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna ja­qyn­dap keledi. Merekelik saltanattar sa­na­tynda Konstitusiya kýni airyqsha oryn alady. Býginde elimizding barlyq ónirlerinde patriotizm ruhymen jigerlengen merekelik sharalar ótip jatyr. Bizding azamattarymyzdy býkilhalyq­tyq merekemen shyn jýrekten qút­tyq­taymyn!

Óz sózinde Elbasy Ata Zannyng el damuyndaghy tarihy róline joghary bagha berdi. Bizding birligimizding quaty - búl bizding halqymyzdyng barlyq úrpaq­ta­ry­­nyng shynayy baylyghy. Qazaqstan aza­mattary Tәuelsizdikting ortaq tuy as­tynda dostyq pen beybitshilik ru­hyn­da ómir sýrude. Qazaqstan halqy Assambleyasynyng kýnnen-kýnge ósip kele jatqan róli, Álemdik jәne dәstýrli dinder jetekshilerining sezderi - mú­nyng bәri býkilhalyqtyq úiyghan keli­sim­ning berekeli jemisi. Konstitusiya bar­lyq qazaqstandyqtargha birdey mým­kindik berdi. Bizding Negizgi Zanymyzdyng basty qúndylyghy da osynda. Biz barlyghymyz birige otyryp, jana elding irgetasyn qaladyq. Múnda Shyghys pen Batys mәdeniyeti ortaq ýilesim tapty.

Bar bolghany 20 jyldyng ishinde biz tabysty ekonomika qúrdyq, dedi Elba­sy. Býginde Qazaqstan әlemning eng qar­qyndy damyghan 50 elining qataryna nyq qadam basty. Qazir barlyq qala­larda, audan ortalyqtarynda, auyl­dar­da jana auruhanalar, býgingi zaman­nyng mektepteri ashyluda. Tipti, ja­handyq daghda­rys jaghdayynda biz enbekaqy men zey­net­aqyny ósirudemiz. Bizding barlyq jetistikterimizge bir­lik­tin, qoghamy­myz­daghy kelisimnin, el Kons­titusiyasynyng basty qúndylyq­ta­ryn berik saqtauy­myz­dyng arqa­synda qol jetkizildi.

Keshe bizding qasiyetti jerimizdi on­da­ghan jyldar boyy qasiretke buyp kelgen Semey yadrolyq poligonyn jabu tura­ly Jarlyqqa men qol qoyghan kýnge tura 20 jyl toldy. Biz shyn mәnindegi osy tarihy qadam arqyly býkil adam­zat­tyng izgilikti damuyna ólsheusiz ýles qostyq, dedi qúttyqtau sózining sonyna qaray N.Nazarbaev. Or­taq ýiimizding ty­nysh­tyghyn kózding qa­ra­shyghynday saqtau - sizderding qasiyetti pa­ryzdarynyz! Sizder bizding tәuelsiz Ota­ny­myzdy qorghaysyzdar, Konstitusiya kýzetin­de túrsyzdar! Qazaq­stan - búl Konstitusiya kýni әskery parad ótkizetin birden-bir memleket. Búl bizding qaytalanbas dәstýri­miz. Ol memleketi­miz­ding quatyn, bizding beybit jetistikterimiz - qoghamymyzdyng birligi men tútastyghyn pash etedi. Men sizderding әr­qaysylarynyzgha, óz­derinizding joghary paryzdarynyzgha layyq bolynyzdar degim keledi! Jau­yn­gerlik ruhty nyghaytynyzdar, әskery sheberlikti arttyrynyzdar! Qazaqstan­dyq shekaralardyng qauipsizdigi men myz­ghymas beriktigi sizderding qoldary­nyz­da! Qazaqstan Qaruly Kýshteri jasasyn!

Tәuelsizdikting 20-shy jylyndaghy býgingi Konstitusiya kýnining manyzy airyqsha, dedi sózining qorytyndy­syn­da Elbasy. Býgingi mereyli mereke dý­nie jýzi músylmandarynyng úlyq mey­ramy - Oraza aitpen túspa-tús kelip otyr. Elimizdegi músylman jamaghatyn qasiyetti merekemen shyn jýrekten qúttyqtaymyn! Ata Zandy ardaq tútqan ónegeli elimiz órkendey bersin! Tәuel­siz­digimiz túghyrly, Konstitusiyamyz ghú­myrly, eldigimiz mәngi bolsyn! Últtyq armiyamyzdyng aibyny arta bersin! Otanymyz - Qazaqstan jasasyn! Mereke qútty bolsyn!

Elbasynyng sózinen keyin әskery sheru bastaldy. Jayau jәne әskery tehnikamen jyljyghan Qúrlyq әskerlerinin, Áue qorghanysy kýshteri men Áskeriy-teniz kýshterinin, Ishki әskerler men Shekara qyzmetinin, respublikalyq Úlan men Tótenshe jaghdaylar ministr­li­gi­ning eng ýzdik әskery qyzmetshileri saltanatpen sap týzep ótti.

Biylghy paradtyng bir ereksheligi - tamyz aiynyng 25-inen bastap el Preziydenti - Qazaqstan Respublikasy Qaru­ly Kýshterining Jogharghy Bas qolbas­shy­sy Núrsúltan Nazarbaevtyng Jarly­ghy­men Qaruly Kýshterimizde jana, jetildirilgen merekelik jәne kýndelikti kiyip jýretin әskery kiyim ýlgicining engizilgendigi. Keshe әskery qyzmetkerlerimiz sherude jana әskery kiyim ýlgisin tún­ghysh ret kiyip shyqty.

Ekinshisi - qazaqstandyqtardyng bú­ghan deyin búryn-sondy kórmegen ja­saq­tar men jana әskery tehnikany eli­mizding bas alanynan alghash ret ta­ma­sha­lauy boldy. Konstitusiya kýni, el Tәu­el­sizdigining 20 jyldyghy qarsanynda ótken әskery sheruge 2500 әskery qyz­metker, 130-dan astam qaru-jaraq pen әskery tehnika, sonday-aq 60-tan astam úshaq pen tikúshaq qatysty. Qazaqstan­dyq әskery qyzmetkerler qúrlyqta, әue­de kýrdeli әskery tehnikany basqa­ru­dyng joghary sheberligin tanytty.

Biylghy jyly әskery sherudi Kenes Odaghynyng Batyry, Halyq Qaharmany, armiya generaly Saghadat Núrmagham­betov atyndaghy respublikalyq «Jas úlan» mektebining jas barabanshylar ro­tasy ashty. Olardan song Qorghanys ministrligi Ortalyq apparatynyng ofiyserleri men Qazaqstan armiyasynyng basty soqqy bere alatyn Qúrlyq әs­ker­lerining ofiyserleri jýrip ótti. Búlardy ókshe­lep saltanatty sap týze­gen «Ontýstik» jәne «Shyghys» ónirlik qolbas­shy­ly­ghynyng әskery qyzmetshi­le­ri kórindi.

Sherudi raketa jәne artilleriya eseptoptary jalghastyrdy. Odan keyin minber aldynda sap týzep «Batys» ónir­lik qolbasshylyghy әskery qyzmet­ker­leri men Qúrlyq әskerlerining te­niz jayau әskeri ótti. Qazaqstandyq «qara beretter» brigadasy túraqty dayyndyqtaghy qúramalar arasynda ýzdikter sanatynda. IYgi jauyngerlik dәstýrleri men erlikke toly tarihy teniz jayau әskerining maqtanyshy. Olar­dyng úrany «Biz qayda bolsaq, jenis sonda!» Tayau arada «Batys» ónirlik qol­basshylyghynyng jeke qúramy «Orta­lyq-2011» halyqaralyq jedel-strate­giyalyq jattyghularynda taghy bir syngha týsip, sheberlikterin ortagha salady.

Odan әri alangha Qaruly Kýshter Jogharghy Bas qolbasshysynyng rezervi - Aeroútqyr әskerleri shyqty. Olardyng úrany «Bizden basqa eshkim emes!» De­santshylar ýnemi jauyngerlik әzirlikte túrady. Últtyq mýddeni kózdeytin kez kelgen tapsyrmany oryndaugha qashanda dayyn.

Áskery sheruge túnghysh ret mergender jasaghy qatysty. Salqynqandylyq, tózimdilik, qúralaydy kózge atqan dәldik - mine, búl jasaqqa qajetti qa­siyetter. Sonday-aq, sherude Qúrlyq әskerlerining tauly-atqyshtar brigada­sy­nyng әskery qyzmetshileri de alghash ret jýrip ótti. Qúrama tauly jaghdayda dúrys úrys jýrgizui ýshin barlyq qa­jetti zamanauy jabdyqtarmen qamta­masyz etilgen.

Biylghy әskery sheru qatysushy­lary­nyng әrtektiligimen erekshelendi. Áyel әskery qyzmetshilerding eki jasa­ghy kóz qyzyqtyrdy. Birinshi bolyp minber aldynan sanitarlyq núsqaushy­lar­dyng toptastyrylghan rotasy ótse, ekinshi bolyp әskery azamattarmen bir sapta qolgha qaru alyp jauyngerlik tapsyrma oryndaugha әzir әiel әskery qyzmetshilerding jasaghy kórindi. Olar jauyngerlik әzirlikti qamtamasyz etuge jәne Qaruly Kýshterding úrysqa qabilettiligin arttyrugha layyq.

Áyelderding paradtyq eseptobyn әue shebin qorghaushy - Áue qorghanysy kýsh­teri men elimizding әue kenistigining qauip­sizdigin senimdi qamtamasyz etushi әsker tegi - Áskery әue kýshteri auystyrdy.

Sherudi ofiyser kadrlaryn dayarlau­dyng ústahanasyna ainalghan Qúrlyq әskerleri Áskery institutynyn, Ra­dio­elektronika jәne baylanys әskeri-injenerlik institutynyn, eki dýrkin Kenes Odaghynyng Batyry Talghat Biygeldinov atyndaghy Áue qorghanysy kýsh­teri Áskery institutynyng kursant­tary jalghastyrdy.

Qazaqstan armiyasynyng bolashaq ofiy­serlerining leginen keyin Shoqan Uә­lihanov atyndaghy Qazaqstan Res­pub­liy­ka­sy Qorghanys ministrligining Kadet korpusy rotasy jýrip ótti.

Minber dengeyine Áskery poliy­siya­nyng toptasqan rotasy jaqyndady. Ás­kery polisiya organdarynyng maqsaty tәrtip saqtaudy qamtamasyz etu, qyl­mys pen qúqyq búzushylyqtyng aldyn alu, eskertu, anyqtau jәne ashu bolyp tabylady.

Qazaqstan Qaruly Kýshteri ókil­derinen keyin alangha Otanymyzdyng shebin qorghaushy Últtyq qauipsizdik komiyteti Shekara akademiyasynyn, Ishki ister ministrliginin, Últtyq qauipsizdik ko­miytetinin, Tótenshe jaghdaylar miy­nistr­liginin, respublikalyq Úlannyng jasaqtary sap týzedi. Sheruge qaty­sushylardyng barlyghy Ata Zanymyzda kórsetilgen bizding Otanymyz ben el Tәuelsizdigin saqtau, qazaqstandyq­tar­dyng qúqy men bostandyghyn qorghau kýzetindegiler.

Jayau jasaqtar sheruin Qazaqstan әskery qúramalary men bólimderining qa­ru-jaraghy men әskery tehnikasy jal­ghastyrdy. Minber aldynan Qaruly Kýsh­ter tekterinin, atap aitqanda, Qú­r­lyq әskerleri, Áue qorghanysy kýsh­teri jәne Áskeriy-teniz kýshterining tulary jelbiredi. Biyl búryn kór­setilip jýr­gen tehnikalarmen birge, juyrda qa­byl­danghan jana tehnikalar óz quat­taryn kórsetti.

Birinshi bolyp Qúrlyq әskerleri ózderining eng basty soqqy kýshterin úsyn­dy. Bas alannan Qaruly Kýsh­ter­ding negizgi tankisi - T-72B-ning 10 birligi jýrip ótti. Búdan song Qúrlyq әsker­leri qaruynyng jana ýlgisi, paradqa túnghysh ret qatysyp otyrghan - tankke qoldau beretin jauyngerlik mashiy­na­lary kórindi. Mashina jauyngerlik tәjiriybe negizinde jasalghan. Joghary qorghanys qabiletimen, otty quatymen jәne jenil basqaryluymen erekshelenedi.

Áskery tehnikanyng marshyn TOS-1 «Buratino» auyr ot shashatyn jýie jalghastyrdy. Ol joyqyn kýshi bar týrli oq-dәrilerdi paydalana alady, jauyngerlik jәne kóliktik-tiyegish mashinalardan túrady. Jauyngerlik mashina reaktivti snaryadtargha arnalghan 30 únghydan túratyn qondyrghy bolyp keledi. Nysanany kózdeu ghylymnyng songhy jetistikterimen jasalghan. Auyr ot shashatyn jýie kóptegen aimaqtyq qaqtyghystarda paydalanylghan.

Alanda Qúrlyq әskerlerine qarasty jayau әskerding jauyngerlik mashinasy - BMP-2. Qúrlyq әskerleri mehanika­lan­dyrylghan kolonnalarynyng sheruin «Stre­la-10M» zenitti-zymyrandy kesheni jalghas­tyrdy. Búdan song «Shturm-S» ózdiginen jýretin tankke qarsy zymy­randy ke­shenning jasaqtary shyqty. Odan keyin alangha desantty-shabuyldaushy briga­da­nyng Jauyn­ger­lik tuymen «Lend Rover» ótti. Sonynda «Hammer» avtokó­likterine mingen «Qaz­bat» qazaqstandyq bitimgershilik ba­tali­onynyng arnayy maqsattaghy rota­sy. Olardy jetildirilgen BTR-82A brondy transporterleri auystyrdy, búl da biylghy paradtyng taghy bir ja­nalyghy boldy.

Kelesi kezekte sherudi teniz jayau әskeri brigadasynyng Jauyngerlik tuyn BTR-80A bronetransporterining ýs­tinde jelbiretip «qara berettiler» jalghastyrdy. Osy kezde alanda meha­niy­kalandyrylghan raketalyq-artiyl­le­riya­lyq polktyng qúramynda 122 milliymetrlik D-30 gaubisalary kórindi. Odan әri olardy artilleriyalyq bata­reya­nyng miynótine 7 dýrkin oq atatyn 152 milliymetrlik «Msta-B» gaubisa­lary almastyrdy. Biyl paradta taghy alanda ózdiginen jýretin 240 milliymetrlik «Tifan» tralynda orna­las­ty­rylghan «Tulipan» minometi, anyzgha ainalghan «Katushanyn» jalghasy «Smerch», «Grad», «Uragan» reaktivti jýieleri, nysandardy radiolo­ka­siya­lyq barlaudan jәne aviasiyanyng soq­qy­synan saqtaytyn jyljymaly «Sikada» radio bógeushi stansalary sap týzedi.

Atalghan әskery tehnikadan keyin Áue shabuylyna qarsy qorghanys kýsh­terining aibatty qarulary kórindi. Olar zenitti-raketalyq keshen S-125; S-200 jәne S-300, búlar - úzaq qashyqtyqqa arnalghan Áue shabuylyna qarsy qor­ghanys kýshterining jýiesi jәne Áue qorghanysy kýshterining maqtanyshy.

Elimizding bas alanynda ótken әsker­lerding saltanatty sheruinen keyin kók jýzinde aviasiya qalyqtady. Áue pa­radyn Qazaqstan Respublikasy Qaruly Kýshterining tuyn jelbiretip armiyalyq aviasiyanyng Miy-17 tikúshaqtary ashty.

Sherulik sapty MIY-24 jauyngerlik tikúshaqtarynyng eki tizbegi jalghas­tyr­dy. Birinshi tizbek «peleng», al ekinshisi «syna» jauyngerlik tәrtibinde. Olar­dyng artynda «piramida» jauyngerlik tәrtibinde armiyalyq aviasiyanyng kóp nysandy Miy-17 tikúshaqtar buyny. Odan keyin әuede auyr әskeriy-kóliktik tikúshaq Miy-26 kórindi, ony kóp ny­sandy Miy-17 tikúshaqtary sýiemeldedi. Olardyng sonynan MiyG-29 joyghysh úshaqtardyng sýiemeldeuimen әskeriy-kóliktik aviasiyanyng Tu-154, Tu-134 jәne IYl-76 úshaqtary úshyp ótti.

Áuedegi sapta An-26 әskeriy-kóliktik úshaqtyng buyny. Saptan qalyspay Su-25 joyghysh úshaqtarynyng qos buyny men MiyG-29, sonynan Su-27 buyny úshyp ótti. Maydandyq shabuyldau­shy­lar «romb» jauyngerlik tәrtibi boy­yn­sha qatarlasa úshty. Maydandyq sha­buyldaushylar kýndiz-týni kez kelgen aua rayy jaghdayynda qarsylastyng jer­degi kýshin, brondy tehnikasy men zymyran keshenderin joghary dәldikpen joya alady, sonday-aq tómen biyikte úshyp bara jatqan әue nysandaryn jenil kózdey alatynyn atap ótken jón.

Astana aspanynda jana tolqyn shabuyldaushy-qaghushylardyng MiyG-31 úshaqtary ótti. Áue sheruin júrtshy­lyq­ty qaytalanbas әserge bólegen Su-27 úshaqtarymen «Jetisu súnqarlary» úshu toby ayaqtady. Olar úshudyng «Bәi­terek» atty joghary әdisin saghatyna 800 shaqyrym jyldamdyqta oryndady. «Nes­terov túzaghy» tәrizdi asa qiyn figura da kópshilikke úsynyldy. Áskery úshqyshtar óz isining maytalman maman­dary ekenin taghy bir dәleldedi. IYn­je­nerlik-shturmandyq esepteri men úsh­qysh­tyq tәjiriybelerin úshtastyra bilgen úshqyshtar tómen biyiktikte qatty jyldamdyqpen әuede әdemi úshyp ótti.

Áskerler parady әdettegidey biriktirilgen әskery orkestrding әuenderimen ayaqtaldy. Oghan Qazaqstan Respublika­sy Qorghanys ministrligi Áskeri-or­kestrlik qyzmetining bastyghy - bas әskery diriyjer, polkovnik Aleksandr Belyakov jetekshilik etti.

Áskery orkestrlerding negizgi mindeti jeke qúramdy patriottyq, әskery jәne mәdeny tәrbiyeleu, әskery qyz­met­ti nasihattau, rәsimderdi qamtamasyz etu, konserttik qyzmet, sonday-aq qo­gham­dyq manyzy bar sharalargha qatysu bolyp tabylady. Áskery sheruge ai­ryqsha renk berip, sarbazdar men sar­darlardy Qazaqstan әskerining quaty men әleuetine baylanysty maqtanysh sezimine bólegen de osy orkestr әueni boldy.