Býgin Almatydaghy «Dostyq» ýiinde BÚÚ-nyng alty tiline audarylghan eki tomdyq antologiyanyng túsaukeseri boldy. Antologiyagha qazaqtyng 60 qalamgerining shygharmalary engen. Túsaukeserge Memlekettik hatshy Qyrymbek Kósherbaev, Mәdeniyet jәne sport  ministri Aqtoty Rayymqúlova, Almaty qalasynyng әkimi Baqytjan Saghyntaev, Jazushylar odaghy basqarmasynyng tóraghasy Úlyqbek Esdәulet, «Últtyq audarma burosy qoghamdyq qorynyn» atqarushy diyrektory Rauan Kenjehanúly jәne bir qauym aqyndar men jazushylar qatysty.

«Abai.kz» aqparattyq portalynyng tilshisi Antologiyanyng túsaukeserine baylanysty jazushy, «Qazaq әdebiyeti» gazetining bas redaktory Dәuren Quattan jedel súhbat aludy jón kórdi.

Biz әlemdi, әlem bizdi oqysa deymin

- Dәuren Qasenúly, túsaukeser qalay ótti? Qazaq qalamgerlerining shygharmalaryn Batys júrty men Arab elderi qalay qabyldap jatyr eken? Osy saualdar turasynda qysqasha pikirinizdi bilgimiz keledi.

- Búl súraqty «Últtyq audarma burosy qoghamdyq qorynyn» atqarushy diyrektory Rauan Kenjehanúlyna nemese Jazushylar odaghy basqaramasynyng tóraghasy Úlyqbek Esdәuletke qoyghandaryng dúrys edi jәne olar menen góri әserli әngime aityp berer me edi, alayda, jedel súhbat bolghan song nartәuekel, shama-sharqymsha oiyma týigenderimdi ortagha salyp kóreyin.

Sonymen «túsaukeser qalay ótti?». Resmiylep aitsaq, joghary dengeyde ótti.  Lauazymdy túlghalardyng jiyngha at arytyp kelui, Antologiyanyng túsaukeserine oray jaqsy tilek aityp, qúttyqtauy, búl  – әdebiyetke memleketting bet búryp, qoldau bildiruge yqylasty ekenin anghartsa kerek. Degendey-aq, Memhatshy qazaq tilinde jazylghan kórkem tuyndylardy tәrjimalau isi atalghan eki tomdyqpen toqtap qalmaytyndyghyn mәlimdese, qala әkimi almatylyq qalamgerlerge arnalghan stiypendiya jalghasyn tabatyndyghyn aitty. Baqytjan Ábdirúly jiyngha kelip otyrghan jastardy bir serpiltip, Almaty qalasynda jas mamandargha arnalyp myng pәterli ýy salynatyndyghyn, ol pәterler jas dәrigerlerge, jas oqytushylargha, jas ghalymdargha, jas aqyn-jazushylargha tiyesili bolatyndyghyn eskertti. Megapolis basshysynyng uәdesine jastar jaghy qol soghyp jatty. Biz de quandyq. Eki tomnyng túsaukeserimen birge, biz osynday iyigilikti isterding memleket tarapynan jalghasyn tabatynyn estip marqaydyq. Aytpaqshy, aldaghy uaqytta memlekettik tapsyrys boyynsha shyghatyn әr kitaptyng baspatabaghyna 250 myng tenge bólinetin bolypty. Ony da jiyn ýstinde estidik.

«Qazaq qalamgerlerining prozalyq, poeziyalyq dýniyelerin Batys júrty qalay qabyldap jatyr» degen súraqqa kelsek, men búl arada Úlyqbek Esdәulet pen Aqberen Elgezekting sózderine sýiengendi qúp kóremin. Bizding jazushylardyng shygharmalary BÚÚ-nyng alty tiline: arab, aghylshyn, ispan, orys, fransuz, qytay tilderine audaryldy. Al búl degeniniz  – Antologiyagha engen shygharmalar arab, aghylshyn, ispan, fransuz tilderinde sóileytin, jiyny 93 memlekette taralady degen sóz. Mysyrda qos tomdyqtyng túsaukeserine qatysqan Jazushylar odaghy Basqarmasynyng tóraghasy Úlyqbek Esdәulet myrza Egiypet arabtarynyng qazaq әdebiyetine ýlken qyzyghushylyq bildirip otyrghanyn, qazaq qalamgerlerining shygharmalary olar ýshin janadan ashylghan әlem siyaqty әser etkenin әngimelep berdi. 

Batys elderinde bolghan Aqberen Elgezek te ondaghy әriptesterimizding qazaq әdebiyetining qúnarly tiline, bay mazmúnyna, qara sózining ózi óleng siyaqty jazylyp, oqylatyndyghyna qayran qalyp, «әlem әdebiyetine ghajap bir әdebiyet kelip qosyldy. Ol – qazaq әdebiyeti» dep jatqanyn Antologiya «avtorlary» men qonaqtargha jetkizdi.

Álem әdebiyetin jiti qadaghalap otyratyn, әdebiyet әlemindegi keyingi trendterdi biletin adamgha qazaq әdebiyetining ishki quat kýshi kemel, kórkemdik dengeyi joghary, eshkimge úyalmay kórsetuge bolatyn әdebiyet ekenin tәpishtep otyru artyq bolar. Áytse de, búny týsinbeytin, týsingisi kelmeytin, bar men joqty salystyra bilmeytin pendelerge ne deysin? Olar ýshin – «bizde týk joq». Sol «týk joqty» ghana biletinder alaqandaryna týkirip qoyyp, Antologiyagha bólingen aqshany sanap otyrghan shyghar. Sanay bersin. Alayda atalghan joba birer jylda ózining týpkilikti nәtiyjesin kórsetedi. Oghan kýmәning bolmasyn. Jan-jaqty oilana alatyn elderding bәri mәdeniyetke, әdebiyetke, qysqasha aitqanda tughan Otanynyng ruhany kelbetine belgili bir dengeyde qarjy júmsap, ózge elderge yqpal etip otyrady. Adamzattyng ruhany kenistiginen bólinip qalmaydy.

Byltyr biz Núr-Súltan qalasynda Aziya jazushylarynyng forumyn ótkizdik. Sol forumda basqa emes, qazaqqa bolsynshy dep jýrgen jigitter qara baqyr sanap, iygilikti isting qaraday berekesin ketirip, maqalalar jazyp jatty. Bizding forum ayaqtalghan kýnning erteninde Elordamyzda mashina-trәktir saymandaryn qúrastyrushylardyng dýniyejýzilik pe, Qúday-au, Euraziyalyq pa, bir forumy bastalyp ketti. Oghan bólingen qarjy, tipti, orasan. Traktor túrmaq arba shyghara almay otyrghan eldin, azamattary, biraq, ýnsiz qaldy. Men ónertapqysh emespin. Áytkenmen, mening boyymda ruhany dýnie jasay alatyn qabilet bar. Mening sol qabiletimdi mening jәne ózge elderding memlekettik biyligi, qayyrymdy jandar, mesenattar qoldap jatsa, onyng nesi aiyp? Bylay da әlemdik qarjy naryghy las isterge: sayasatqa, әskery kýshterding әleuetin arttyrugha, qara piargha júmsalyp jatqan joq pa?

–  Jazushylar odaghy men «Últtyq audarma burosy» Antologiyany shygharuda kóp júmystar atqarghan siyaqty. Osy jayynan birer sóz aitpas pa ekensiz?..

– Men  – «Qazaq әdebiyeti» gazetining redaktorymyn.  Gazetting júmysyn kóbirek bilemin. Alayda maqsat-mýddesi bir újym bolghandyqtan qúlaghymdy týre jýremin ghoy. IYә, Antologiyany shygharuda atalghan eki úiym tabandap otyryp is tyndyrdy. Odaqta aldymen shygharmalar irikteldi. Avtorlardyng týzimi jasaldy. Bizding aqyn-jazushylar shetinen asau túlghalar ghoy, bireui ana shygharmasyn aityp, bireui «Antologiyagha myna shygharmam ense eken» dep biraz mezi qyldy. Ony jasyryp qaytemiz?.. 

– Sóziniz auzynyzda, Qabdesh aqsaqal Júmadilov túsaukeserde «Men Antologiyagha «Ajaldan qashqan perishte» degen әngimemdi úsynyp edim, basqa әngimem audarylypty» dedi ghoy.

– IYә, dedi. Biraq Qabekeng – shygharmagha bay jazushy. Qay dýniyesin qay tilge audaram dese de, mýmkindigi jetip artylady. Sol sebepten metrding әlgi sózin әnsheyin bazyna dep týsinu kerek. Onyng ýstine post-industriya dәuirinde otyrghan Batys oqyrmandarynyng súranysyn amalsyz eskeruge tura keledi. 

Biz  – Úly dalany myng jyldar boyy mekendep kele jatqan elmiz. Orys bodandyghyna týsken song syrtqy dýniyeden baylanysymyzdy ýzip aldyq. Bizdi biletin, týsinetin júrt az. Men saghan aitayyn, shet elding jazushylary Áuezovti bilmeydi. Jay adamdar emes, jazushylary bilmeydi. Jә, ol óz aldyna bólek әngime. 

Úly dalany mekendep ýlken mәdeniyet jasaghan, salt-dәstýr qalyptastyrghan, alys-jaqyn eldermen Úly Jibek jolyndaghy baylanysta otyrghan halqymyz toqyrap-toqyrap keldi de, orys bodandyghyna týsti. Alayda ózining ghajap tilin joghaltqan emes. Qazaq aqyn-jazushysy  – sol tildi jalghastyrushy orta. Erekshe orta. Biz shygharmalarymyzda jýirik atty, qyran qústy, qúmay tazyny dәripteymiz. Tabighatty tamyljyta suretteymiz. Astarlap sóileymiz. Mәselen, bir әulet soghystan nemese kóldeneng kelgen kesapattan týgel kóz júmsa, «oty óshti», «týniligi týrilmey qaldy», «keregesi sógildi» deymiz. Endi osyny taqúl-túqyl tildegi әdeby shygharmalardy oqyp otyrghan elge týsindirip kór. Osy rette Rauan Kenjehanúlynyng «Últtyq audarma burosy» keremet júmys ýlgisin, zamanauy mendejmenttik qyzmet kórsete aldy dep ekpin týsire aitqandy jón kóremin. Rauandar Úlybritaniyada Kembridj Uniyverstiytetining Baspa isi siyaqty alpauyt ortalyqtarmen ýzbey kelissózder jasady. Qazaq jobasynyng qúnyn týsindirip baqty. Tek Britaniyada ghana emes, Ispaniyada da, Mysyrda da, t.b. osynday iskerlik júmystardy sheber úiymdastyra bildi. Audarmashylardy birneshe ret elge alyp keldi. Olar shygharma avtorlarymen jýzbe jýz kezdesip, súraqtaryn qoydy, bilmegenderin bildi. Solardyng qaysybiri qazaq halqyn jaqyn tanyp, dos bolyp ketti. Shanyraq degenning ne ekenin týsindi. Últtyq taghamdarymyzdan dәm tatty. Últtyq dýniyetanymymyzgha boylady. Sóitip qazaq ruhaniyatynyng kókjiyegin keneytuge, qazaq әdebiyetin әlem әdebiyetimen úshtastyrugha at salysty. Qúdaygha tәuba, osynday kýnge de jettik. Endi qazaq qalamgerlerining tynysy ashyla týsetin bolady.

– Siz óziniz Antalogiyagha qanday shygharmanyzdy úsyndynyz?

–  «Permedegi «Pigmalion» degen әngimemdi úsyndym.

– Audarmashylar tarapynan qandayda bir súraqtar boldy ma?

- Bolghan joq. Óitkeni men qazaq tilining qúnaryn qay әngimeme sinirip jazsam da, Shyghys pen Batysty teng oilap jazamyn. Ángimening oqighasy shiyrqqan túsynda baqsy men dertti suretshining biri bura, biri mysyq, biri qamshy, bir qalqan bolyp arbasatyn túsy bar. Magiyalyq hal. Sony tәrjimandar týsine almay ma eken dep oilagham. Joq, olay bolmapty. Qayta әngimening sol tartysty túsyn joghary baghalapty. Qazaq tilinde boyaugha, týske qatysty da sózder, teneuler kóp. Men atalghan әngimede kók týsting on-on bes týrin qoldangham. Ol týsterding balamasy, qyzyqty qaranyz, alty tilde de bar bolyp shyghypty. Biz qazir әlemdik әdebiyetting kontkesinde otyrmyz. Osyny әmse eskere jýruimiz kerek.

- Antologiyanyng túsaukeserinde әdettegidey sóz alghan ýlkender jaghy әrnening basyn shalyp, kýlkige qalyp jatty. Oghan ne deysiz?

- Ne deymin? Basy artyq әngime deymin. Sofy Symataev pen Iran-Ghayyp aghamnyng ne aitqanyn Memhatshy týgil mening ózim úqpadym. Múhtar Shahanovtyng әr jerde oqyp jýrgen ólenin qabylday almadym. Dúrysy – osy kisilerdi jiyngha shaqyrghanda bólek dastarhan jayyp, әrqaysysynyng qolyna qoydyng bir-bir basyn ústatyp, bata alyp qana qong ma dep oilaymyn. Óitkeni, biyliktegi azamattargha aiqay emes, naz, bazyna, ókpe emes, útymdy oi, elge kerek sóz aitu kerek. Olar bizding oryndy úsynys, pikirimizden qanattanady. Kýndelikti júmystaryna paydalanady. Alayda, bizde aqyldy, sabyrly qalamgerler bar. Solardyng oiynda jýrgen sózdi joghary jaqqa Jazushylar odaghynyng býgingi basshylyghy әdemi jetkizip jýr. Sondyqtan da Odaqtyng júmysy ilgerlep, ainalasyna qalamgerler jinala bastady. «Últtyq audarma burosy» da jyl ótken sayyn iygilikti júmystaryn eseley týsude. Osy jobanyng júmysy ilgerlep, biz әlemdi, әlem bizdi oqysa eken dep armandaymyn.

Súhbattasqan: Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz