Qazaqstan Respublikasynyn

Túnghysh Preziydenti

Núrsúltan Nazarbaevqa

 

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Qazaqstan tәuelsizdik alghan sәtten beri Kóshi-qon sayasatyn Elimizding strategiyalyq basym baghyttarynyng biri retinde qarap, ony ýnemi óz baqylauynyzda ústap kelesiz. Ár jyly Ýkimet qazynasynan 20 myng otbasygha kvota bólip, sonyng arqasynda 800 mynday qandasymyz ózining tarihy Otanyna kóship kelip, qonystandy.

Qazaqstan Respublikasynyn

Túnghysh Preziydenti

Núrsúltan Nazarbaevqa

 

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Qazaqstan tәuelsizdik alghan sәtten beri Kóshi-qon sayasatyn Elimizding strategiyalyq basym baghyttarynyng biri retinde qarap, ony ýnemi óz baqylauynyzda ústap kelesiz. Ár jyly Ýkimet qazynasynan 20 myng otbasygha kvota bólip, sonyng arqasynda 800 mynday qandasymyz ózining tarihy Otanyna kóship kelip, qonystandy.

Osy salanyng júmysyn jandandyru maqsatynda 1992-jyly túnghysh «Halyqtyng Kóshi-qon» zanyn qabyldattynyz. Biyl búl «Kóshi-qon» zanyna taghy da ózgerister men tolyqtyrular engizilip, Parlamentting qos palatasynyng qarauynan ótip, Sizding qolynyz qoyyldy. Alghashqy kezende Kóshi-qondy retteytin organdy tikeley ózinizge baghynatyn «Kóshi-qon Agenttigi» etip qúrghan bolatynsyz. Ol organ eki ózgeristi bastan keship, ýstimizdegi jyldyng basynda IIM-ning qúzyryndaghy «IIM-ning Kóshi-qon Polisisiyasy komiyteti» etilip bekitildi. Qazir Kóshi-qon júmysymen osy mekeme ainalysady. Kóshi-qonmen ainalysatyn biylikting búl salasynyng qansha mәrte ózgertilip qúryluy Sizding shette jýrgen qandastarymdy qaytsem Qara shanyraqqa jetkizem degen izgi niyet, jaqsy kónilinizding belgisi ekenin biz jaqsy bilemiz. Soghan say, qazaq kóshining qarqyny men nәtiyjesi jaman bolghan joq. Dese de, Siz kózdegen mәreden kórine qoymaghany taghy belgili. Bes million qazaq әli de jat elde qalyp otyr. Onyng  ýstine songhy bes-alty jyldyng kóleminde kelushiler sayabyrlap qaldy. Qytay jaghynan keletin kósh toqtady.

Jasyratyny joq, qazir shettegi qandastarymyzgha últ retinde joyylyp ketu qaupi tóne bastady. Qytay qaramaghyndaghy qandastarymyzdyng jaghdayy tipten qiyn. Mektepteri jabylyp, jyl ótken sayyn tili men dininen aiyrylyp barady. Reseydegi qazaqtar da osy kýide.

Óziniz jolgha qoyghan búl manyzdy sayasattyng astaryn týsinip, jýrisin jedeldetuding ornyna, jauapty organdar nemqúraydylyq tanytyp, әli bir kemeldi mehaniyzim jasay almay keledi. Sondyqtan osynau «Tәuelsizdikting jiyrma jyldyghy» atty betbúrys kezende Kóshi-qon salasyna da týbegeyli ózgeris kerek sekildi.

Óz qandastaryn Otanyna shaqyryp otyrghan elding biri  - Izraili. Evreyler әlemning әr týkpirinde ghasyrlar boyy kóztýrtki bolyp jýrgen últtyq qasiretten qútylu ýshin, 19-ghasyrdyng songhy jartysynan bastap, sanaly týrde úiymdasyp, atamekeni sanalatyn Palestinagha qaytudy bastaghanyn bilesiz. Evrey últy ýshin qasiyetti sanalatyn «Zion taugha qaytu» iydeyasyn teoriyalyq túrghydan eng alghash jan-jaqtyly dәleldep, negizdep bergen Germaniyalyq filosof, evreylerding eng alghashqy kóshbasshylary Moses Hess (1812-1875) jәne kәdimgi Karl Marks bolatyn. «Zion taugha qaytu» úrany negizinde graf Ser Moses Montefiore bastaghan evreyding auqatty toby 1856 jyly túnghysh ret «Álemdegi evreylerding Kóshi-qon Qoryn» úiymdastyra bastady. Sol jyly osy Qordyng qarjysymen býgingi Izratli jerine qonystanghan evreylerding sany nebary 10029 adam bolatyn. Izraili memleketi ómirge kelgen kýni (1948-jyly, 14-mamyr) olardyng qatary alty jýz myng adamgha jetti. Býginde ayaday Izraili jerinde jeti million tórt jýz myng evrey tekti halyq baquatty ómir sýredi. Últ qamyn oilaghan evrey oqyghandary men ózining jeke baylyghyn últtyq memleket qúrugha arnaghan kәsipkerlerining әlde neshe úrpaghy Izraili memleketin qalyptastyru jolynda bir ghasyrgha juyq azapty kýrester jýrgizdi. Sonyng arqasynda evreyler joqtan bar etip, memleket qúryp shyqty. Biz jiyrma jyl boldy, Óziniz qúrghan tәuelsiz, bay, quatty memlketimiz bola túra, qazaq kóshin kólikti ete almdyq.

Al, Germaniyada ekinshi dýniyejýzilik soghysta kýirey jenilip, elining qaq bólingenine qaramastan, 1947-jyldyng ózinde-aq soghys apatynan jәne Gitler biyligining jan tózgisiz sayasy qudalauynyng kesirinen óz otanyn tastap ketuge mәjbýr bolghan nemisterdi elge qaytaru maqsatynda «Kóshi-qon Qoryn» qúrghan bolatyn. Soghystyng qan daqtaryn әli juyp, tazartyp ýlgirmey jatqan nemister sonsha nege asyqty? Jauap bireu. Quatty el bolu. Dәl osy Kóshi-qon Qorynyng quatty qarjylyq mýmkindigining arqasynda milliondaghan nemis óz Otanyna oraldy. Tipti, Berlin dualy qúlap, eki Germaniya qosylghannan keyin naryqtyq qatynastargha әli de beyimdelip ýlgirmegen, kommunisterding shekpeninen shyqqan milliondaghan Shyghys Germaniyalyq kedey-kepshik nemisterding de auzy aqqa tiyip, el qataryna qosyldy.

Biz óz qandastaryn Otanyna shaqyryp otyrghan әlemdegi osy ýsh elding birimiz. Demek, Tәuelsizdik alghan jiyrma jyldan bergi uaqyt bizding Kóshi-qon salasyna týbegeyli ózgeris engizuimiz - evreyler men nemister sekildi «Kóshi-qon qoryn» qúrudyng asa qajet ekenin kórsetti.

Qazaq Elining tarihynda Qazaqstan degen jas memleketting irgetasynyng qalanuy; shegarasynyng bekemdeui; jana astanasynyng salynuy; EQYÚ-na tóraghalyq etui; Qysqy Aziada oiyndaryn ótkizui; әlemdegi týrli din ókilderining basyn qosyp, jinalystar shaqyruy; Islam konferensiyasyna basshylyq jasauy syndy tolyp jatqan iygilikti isterding bәri Últ Kóshbasshymyz bolghan Núrsúltan Ábishúly, Sizding atynyzben tikeley baylanysty. Jogharyda aitylghan shettegi qazaqtardyng tarihy Otanyna oraluy, ornalasuy da Óziniz bastaghan iygi bastama. Onyng búdan bylayghy taghdyry da Elbasshysy - Sizding qolynyzda. Sondyqtan, búl Kóshi-qongha qatysty alghashqy «Qor» da Túnghysh Preziydentting atynda boluy kerek dep oilaymyn.

Preziydenttik «Qordy» qúru, onyng júmysyn memlekettik dengeyde jýrgizu, búl kýnde kóligi shabandap qalghan úlan-asyr kóshke serpin beretinine shýbә joq. Onyng ýstine  búl qazaq tarihynda tótenshe manyzgha iye, shynayy tәuelsizdikti aighaqtaytyn, Elimizding әlem aldyndaghy bedelin kóteretin sauapty  júmys. Jazushy Smaghúl Elubay: «Bos jatqan jer jau shaqyrady» degen bolatyn bir sózinde. Shynynda tәuelsiz Qazaq Elining bolashaghy últymyzdyng óz Otanynda úiysyp, últtyq memleketimizdi qúra aluymen baylanysty. Sizding tәuelsizdikting birinshi kýninen bastap sheteldegi óz qandastarynyzdy qara shanyraqqa shaqyra bastauynyzdyng syry osynda jatyr.

Taghy bir jaghynan, Siz ústanghan saliqaly sayasattyng arqasynda, dúrys reformalardyng nәtiyjesinde, airanday úiyghan tynyshtyqtyng ayasynda elimizding ekonomikalyq quaty aitarlyqtay kýsheydi. Halyqtyng әl-auqaty jaqsardy. Demek, búl tәuelsizdiktin, sol tәuelsiz eldi basqaryp otyrghan Sizding jetken jenisiz. Qazaq tarihynda búryn-sondy bolmaghan jaghday. Endi sol baqytqa qoly jetken qauym men újymdardyng da bir uaq óz elin, shette taryday shashyrap jýrgen qandastaryn da esine alatyn, oghan qol úshyn beretin sәt  tudy, qadirli Núragha.

Qazaq kóshin qamtamasyz etuge arnalghan «Núrly kósh» degen baghdarlamanyng bolghany shyn. Qyruar júmystar atqarghany da belgili. Biyl onyng uaqyty bitedi. Shyny kerek, búl jobanyng aty әdemi bolghanymen, salghan ýilerining baghasy tym qymbatqa týsti. Qansha tómen ósimdi nesiyemen berdik degen kýnning ózinde, alystan kelgen aghayynnyng alugha qaltasy tayazdyq etti.

Elimizding Soltýstik aimaqtaryndaghy túrghyndardyng kezinde óz Otandaryna kóship ketkenin Óziniz jaqsy bilesiz. Toqyrau kezeni bastalghanda qandastarymyz júmys izdep qalaly jerlerge aghyldy. Shalghaydaghy  auyldar bos qaldy. Bolashaghy bar dep tanylghan osy eldimekender qazir de bayaghy kýide qaghyrap túr dep aitugha bolady. «Preziydenttik Qor» alghashqy qadamda qandastarymyzdy osy auyldargha ornalastyrsa, ondaghy bos túrghan ýilerdi satyp alyp, olargha tegin berse, kóship kelgen aghayyn ýshin búdan artyq ne kerek?  Búlay bolghanda, «Núrly kóshtin» qarjysyna salynghan bir ýiding qúnyna, búl jerden keminde ýsh ne tórt otbasyna baspana әperuge әbden bolady. Sosyn olardyng ózderi de  atalmysh Qorgha, az bolsa da, qarjy qúiigha yqylas bildire bastaydy. Sosyn qajetine qaray, jana ýiler tipti auyldar saludy jalghastyrasyz.

Qadirli Núrsúltan Ábishúly!

Búl jeke mening ghana pikirim emes, әlemde bar, nәtiyjesi ónim bergen, ozyq tәjiriybe. Alysta jýrgen aghayynnyng armany men tilegi. «Álemdegi qazaqtyng jalghyz ghana Otany bar. Ol - tәuelsiz Qazaqstan!». Men solardyng talap-tilegin eskerip, búrynghy Qorlardyng jarghysy negizinde, «Kóshi-qon Qorynyn» jana jobasyn jasap shyqtym. Mine, Sizding qarauyzgha jiberdim. Shettegi tuystarynyz Sizge osynday ýlken ýmit artady әri osy ýmitining jerde qalmaytynyna senedi.

Auyt MÚQIYBEK

«Baldyrghan» jurnalynyng qyzmetkeri,

Almaty qalasy

 

Sheteldegi qandastarymyzdy Qazaqstangha qonystandyrugha arnalghan

«QÚIYLSYN KÓShIN...»

Preziydenttik qorynyn

jarghysy

2011

 

1. Jalpy erejeler

1.1. Búdan әri Qor dep atalatyn, sheteldegi qandastardy Qazaqstangha qonys-

tandyugha arnalghan «Qúiylsyn kóshin...» preziydenttik qory mýsheligi bolmaytyn, kommersiyalyq emes úiym bolyp tabylady.

1.2. Qor ózining qyzmetinde Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyn, zandaryn jәne ózge de normativtik qúqyqtyq aktilerin basshylyqqa alady.

1.3. Qor óz qyzmetin Qazaqstan Respublikasynda jәne shet elderde jýzege asyrady.

1.4. Qordyng qyzmeti eriktilik, ózin-ózi basqaru, zandylyq jәne jariyalylyq prinsipterine negizdeledi.

1.5. Qordyng tolyq atauy: «Qúiylsyn kóshing preziydenttik qory».

1.6. Qordyng zandy mekenjayy: (Qor tirkelgen kezde belgili bolady).

1.7. Qordyng qyzmet merzimi shektelmey qúrylghan, Qazaqstan Respublikasy-nyng әdilet organdarynda memlekettik tirkelgen sәtinen bastap zandy túlgha bolyp tabylady, menshiginde oqshaulanghan mýlki bolady, óz mindetteme-

leri boyynsha osy mýlikpen jauap beredi, óz atynan mýliktik jәne mýliktik emes qúqyqtargha ie boluy jәne jýzege asyruy, mindettemeni atqaruy, sotta quynushy jәne jauapker boluy mýmkin.

1.8. Qordyng derbes balansy, óz atauy jazylghan móri, mórtanbasy, blankileri men emblemasy bolady, belgilengen tәrtippen bankterde, sonyng ishinde Qazaqstan Respublikasynda da, shetelde de shetel valutasynda shottar ashugha qúqyly.

 

2. Qordyng maqsaty

2.1. Qazaqstan Respublikasynyng «Kóshi-qon Zanynyn» ayasynda taghdyrdyng jazuymen әlemning әr shalghayyna shashyrap ketken qandastarymyzdy bir shanyraq astyna jinau.

2.2. Últ kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng «2020 jylgha qaray Qazaqstan halqynyng sanyn 20 miliongha jetkizu kerek» degen jarlyghyn jýzege asyru-

gha kómektesu.

2.3. Sheteldegi qandastarymyzdyng tilin, dinin, salt-sanasyn, últtyq qúndy-

lyghyn saqtauyna qol úshyn beru.

 

3. Qor tikeley baylanysqa shyghatyn etnikalyq qazaqtar túryp jatqan memleketter

-Resey,

-Qytay,

-Týrkiya, AQSh, jәne Europa elderi,

-Mongholiya,

-Búrynghy Kenes odaghynyng qúramynan bólinip shyqqan tәuelsiz respubliy-

kalar.

 

4. Kóship kelgen etnikalyq qazaqtardy alghashqy kezekte qonystandyratyn aimaqtar

-Aqmola,

-Aqtóbe,

-Shyghys Qazaqstan,

-Batys Qazaqstan,

-Qostanay,

-Soltýstik Qazaqstan,

-Pavlodar,

-Atyrau,

-Manghystau,

-Qyzylorda,

-Qaraghandy oblystarynyng bolashaghy bar degen statusqa ie eldi mekenderi.

 

5. Qordyng qyzmetteri

5.1. Qordyng qyzmetining negizgi maqsaty Qazaqstan Respublikasyndaghy әleu-

mettik-sayasy ómirdegi әdilettilikke qol jetkizu, eldegi demokratiyany damytu jәne respublika aumaghyna qonys audarghan etnikalyq kóship kelushilerdi әleumettik, sayasy jәne qúqyqtyq jaghynan qorghau, olardyng layyqty ómir sýrui, bilim aluy men jergilikti jaghdaygha beyimdelui, sonday-aq, kәsipkerlik-sharuashylyq qyzmetpen ainalysuyna kómek kórsetu bolyp tabylady.

5.2. Qordyng maqsattaryna qyzmetterding kelesi týrleri jatady:

1) Qazaqstan Respublikasynda bolyp jatqan qoghamdyq, sayasy jәne kóshi-qon ýrdisterine saraptama jәne monitornig jýrgizu;

2) Qazaqstan Respublikasy aumaghyna qonys audarghan etnikalyq qazaqtardyng qúqyqtary men mindetterine týsinikteme beruge baghyttalghan is-sharalardy úiymdastyru jәne ótkizu;

3) Etnikalyq kóship kelushiler men shetelderdegi qazaq diasporasy turaly arnayy internet sayt qyzmetterin ashu jәne úiymdastyru;

4) Ýkimettik emes úiymdargha jәne jeke zandy túlghalargha kenes beru qyzmetin kórsetu;

5) Qoghamdyq pikir saualnamalaryn, baspasóz konferensiyalaryn, dóngelek ýstelderdi jәne pikirtalastardy jýrgizu jәne úiymdastru;

6) Etnikalyq kóship kelushiler qonystanugha qolayly aimaqtardy anyqtau, olar jii qonystanghan aumaqtardyn, ólkelerding әleumettik-ekonomikalyq damuyna baghyttalghan baghdarlamalar jasau jәne endiru;

7) Etnikalyq kóship kelushilerge qatysty zannamalardy óndeu, jetildiru jәne oryndauda memlekettik qúzyretti oryndargha yqpal etu jәne kómektesu. 5.3. Qordyng qyzmeti Qazaqstan Respublikasynyng qoldanylatyn zandarynyng aumaghynda jýzege asyrylady.

 

6. Qordyng qúqyqtary

6.1.Qor qyzmetining maqsaty men mәnin iske asyru ýshin zannamada belgilengen tәrtippen:

-shetelge shyghu tólqújaty joq etnikalyq qazaqtar túratyn elderge Qor atynan jәne zandy túlghalar kepildik bergen shaqyrtular jiberuge;

-atalghan aimaqtardaghy bolashaghy bar eldi-mekenderden túrghyn ýilerdi satyp alugha jәne ony kóship kelgen qandastargha tegin ne úzaq merzimge ósim-

siz nesiymen beruge;

-otbasy mýsheleri sanynyng az-kóptigine qaray pәter kólemin belgileuge;

-baspanagha birinshi kezekte әleumettik jaghdayy tómen, kóp balaly otbasylar-

dyng qolyn jetkizuge;

-basqada mýlikterdi satyp alugha jәne jaldaugha, zandy jәne jeke túlghalar-

men ózge de azamattyq-qúqyqtyq qatynastar jasaugha;

-jarghy shenberinde belgilengen is-sharalardy qarjylandyrugha;

-jeke jәne zandy túlghalargha granttar bóluge;

-kóshi-qongha qatysty tikeley halyqaralyq baylanystar ornatugha, sheteldik úiymdarmen kelisimder jasasugha;

-búqaralyq aqparat qúraldaryn qúrugha jәne kóshi-qon sayasatyn nasihattaugha;

-jarghylyq maqsaty shenberinde týrli konkurstar úiymdastyrugha jәne syilyqtar taghayyndaugha;

-qordyng jarghylyq qyzmetin qarjylandyru ýshin otandyq jәne sheteldik investorlardyng jәne qayyrymdylyq qorlardyng qarajatyn tartu boyynsha is-sharalar ótkizuge, sharttar jasasugha;

-qordyng jarghylyq maqsatyna say keletin kәsipkerlik qyzmetti jýzege asy-

rugha;

-qoghamdyq ómirding әr týrli mәseleleri boyynsha bastamalar kóteruge jәne Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik organdaryna tiyisti úsynystar engizuge;

-Qazaqstan Respublikasynyng zandarynda kózdelgen ózge de is-әreketterdi jýzege asyrugha qúqyghy bar.

 

7. Qordyng mýlki

7.1. Aqshalay jәne ózge de nysandarda Qordyng mýlkin qalyptastyru kózderi:

1). Qúryltayshylardan birjolghy jәne túraqty týsetin týsimder;

2). Erikti jarnalar men qayyrymdylyqtar;

3). Kәsipkerlik qyzmetten týsetin týsimder;

4). Aksiyalar, obligasiyalar, basqa da baghaly qaghazdar men salymdar boyyn-

sha alynatyn diviydendter (kirister, payyzdar);

5). Qordyng menshiginen alynatyn týsimder;

6). Zanmen tyiym salynbaytyn basqa da týsimder bolyp tabylady.

7.2. Qorgha onyng Qúryltayshysy bergen mýlik Qordyng menshigi bolyp tabyla-

dy. Qúryltayshylar Qordyng mindettemeleri boyynsha jauap bermeydi, al Qor Qúryltayshynyng mindettemeleri boyynsha jauap bermeydi.

7.3. Qordyng tapqan tabysy tek jarghylyq maqsatqa qol jetkizu ýshin ghana paydalanyluy tiyis.

7.4. Qor óz mýlkining paydalanuy turaly esepterdi jyl sayyn resmy baspa basylymdarynda jariyalap túrady.

 

8. Qordy basqaru

8.1. Qordy basqarudyng jogharghy organy Qúryltayshylar jinalysy bolyp tabylady.

8.2. Qúryltayshylar jinalysy ózining qarauyna Qor qyzmetining kez-kelgen mәselesin turaly sheshim qabyldaugha, qazaqstandyq, sheteldik jәne halyqaralyq úiymdarda Qordyng mýddelerin bildiruge qúqyly.

8.3. Qúryltayshylar jinalysynyng otyrystaryn ótkizu jylyna bir retten kem bolmauy tiyis.

8.4. Qordyng Qúryltayshysynyng erekshe qúzyretine mynaday mәselelerdi sheshu jatady:

1) Qordy qayta úiymdastyru jәne taratu;

2) Qordyng Jarghysyn bekitu, oghan tolyqtyrular men ózgerister engizu;

3) zannamada belgilengen aktiler sheginde Qordyng ózge zandy túlghalardy, sonday-aq óz filialdary men ókilettikterin qúrugha nemese olardyn  qyzmetine qatysuy turaly sheshim qabyldau.

8.5. Qúryltayshylar jinalysynyng sheshimderi jazbasha nysanda resimdele-

di, olardyng qoly qoyylyp bekitiledi jәne Qordyng mórimen kuәlandyry-

lady.

8.6. Qúryltayshylar jinalysynyng sheshimderin Qordyng barlyq basqaru organdary men qyzmetkerleri oryndaugha mindetti.

8.7. Qordy basqarudyng túraqty qyzmet etetin alqalyq organy Qordyng Qamqorshylyq kenesi bolyp tabylady. Qamqorshylyq kenesting qúramyn onyng tóraghasy qúrady jәne Qúryltayshylar jinalysy bekitedi.

8.8. Qamqorshylyq kenesting erekshe qúzyryna:

1) Qor qyzmetining basym baghyttary men aldaghy júmys josparlaryn, sonymen qatar, olardyng oryndaluy jónindegi esepterdi bekitu;

2) Qor qyzmetining onyng jarghylyq maqsattaryna sәikestigin baqylaudy jýzege asyru;

3) Qordyng úiymdyq qyzmet etu mәselelerin sheshu jәne tiyisti qújattardy bekitu jatady. Qamqorshylyq kenes óz qarauyna Qúryltayshynyng qúzyryna jatatyn mәselelerden ózge Qordyng qyzmetine baylanysty kez-kelgen mәselelerdi qabyldaugha qúqyly.

8.9. Qamqorshylyq kenesting otyrysy qajettiligine qaray ótkiziledi jәne mýshelerining kópshiligi qatysqan jaghdayda qúqyly bolyp tabylady. Qamqor-

shylyq kenesting sheshimderi otyrysqa qatysatyn mýshelerding sany boyynsha kópshilik jay dauyspen qabyldanady. Ár mýshe bir dauysqa iye. Dauystar teng bolsa Qamqorshylyq kenes tóraghasynyng dauysy sheshushi bolyp tabylady.

8.10. Qamqorshylyq kenes otyrysynyng hattamasyna Qamqorshylyq kenesting tóraghasy jәne Qamqorshylyq kenes otyrysynyng hatshysy qol qoyady.

8.11. Qamqorshylyq kenesi taghayyndaytyn diyrektor Qordyng jeke dara atqarushy organy bolyp tabylady.

8.12. Diyrektor:

1) Qordyng qyzmetine jalpy basshylyqty jýzege asyrady;

2) Qordyng qyzmetin úiymdastyrady jәne qúryltayshylar men Qamqorshy-

lyq kenesting aldynda onyng nәtiyjesi ýshin jauapkershilikte bolady;

3) Qúryltayshylar jinalysy men Qamqorshylyq kenes sheshimderi negizinde jәne olardy oryndau maqsatynda әreket etedi jәne olargha esep beredi;

4) Qor qyzmetkerlerining qyzmettik mindetterining shenberin belgileydi;

5) Qamqorshylyq kenesting sheshimderine sәikes Qordyng qarajatyna jәne ózge de mýlkine iyelik etedi;

6) Qordyng qyzmetkerlerin qyzmetke qabyldaydy jәne qyzmetinen bosatady, olardyng arasynda mindetterdi bóledi;

7) Qordyng barlyq qyzmetkerleri oryndaugha mindetti búiryqtar shygharady jәne núsqaular beredi; Qordyng atynan senimhatsyz әreket etedi, onyng mýddesin Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik organdarynda, ózge de memlekettik jәne memlekettik emes úiymdarda jәne shet elderde bildiredi;

9) Qordyng atynan mәmileler jasasady, sotta sóz sóileydi, senimhattar beredi, Qor qyzmetining mәseleleri boyynsha ózge de funksiyalardy oryn-

daydy;

10) Qúryltayshylar jinalysy jәne Qamqorshylyq kenesting tapsyrmasy  boyynsha ózge de ókilettikterdi jýzege asyrady.

8.13. Qordyng atqarushy organynyng qarjylyq qyzmetin baqylau maqsatynda ýsh jylgha reviziyalyq komissiya taghayyndalady.

 

9. Qordy qayta úiymdastyru jәne taratu

9.1. Qordy qayta úiymdastyru turaly sheshimdi Qamqorshylyq kenesting úsynysy boyynsha Qordyng Qúryltayshylyr jinalysy ne Qúryltayshynyng jeke bastamasy boyynsha qabyldauy mýmkin. Qayta úiymdastyrylghan jaghdayda, Qordyng mýlki Qazaqstan Respublikasynyng zandaryna sәikes, qaytadan payda bolghan zandy túlghalargha kóshedi.

9.2. Qor Qamqorshylyq kenesting úsynysy boyynsha Qor Qúryltayshysy jinalysynyng sheshimimen ne Qúryltayshynyng jeke bastamasy boyynsha taratyluy mýmkin. Qor taratylghan jaghdayda, kreditorlardyng talaptaryn qanaghattandyrghannan keyin qalghan mýlik Qordyng jarghylyq maqsatyna baghyttalady.

 

10. Qorytyndy erejeler

10.1. Qor Qazaqstan Respublikasynyng zandarynda belgilengen tәrtippen buhalterlik esep pen statistikalyq eseptilikti jýrgizedi, óz qyzmeti turaly salyq jәne statistika organdaryna aqparat beredi.

10.2. Qor Qazaqstan Respublikasynyng zandaryna sәikes, kedendik tólemderdi qosa alghanda, salyq jәne budjetke tólenetin basqa da mindetti tólemderdi tóleydi.

10.3. Qordyng qyzmeti osy Jarghymen rettelmegen bóliginde Qazaqstan Respublikasynyng zandarymen retteledi.

Jarghynyng alghashqy jobasyn jasaghan:

Auyt Múqiybek

Almaty qalasy