Juyrda Almatydaghy Jambyl atyndaghy Memlekettik filarmoniyasynda dәstýrli әnshi, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Núrjan Janpeyisov ózining «Ándi sýisen, menshe sýi» atty jeke shygharmashylyq keshin ótkizgeli jatqanyn estidik.

Shiyrek ghasyrdan asatyn uaqytta qazaq әnin nasihattaugha enbegin sinirgen, T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq Últtyq óner akademiyasynyng Dәstýrli muzykalyq óner kafedrasynyng ústazy Núrjan Qabimoldaúlyn az-kem әngimege tartyp, aldaghy keshting jayyn, býgingi qazaq әnining jayyn súraghan edik...

- Núrjan agha, nauryz aiynyng ortasynda Almatyda shygharmashylyq kesh bergeli jatyr ekensiz. Ángimeni әueli sodan bastaghan jón bolar...

- Jalpy, sahnada jýrgenime 25 jyldan asypty. 1992 jyldan bastasaq, 28 jyl eken... Óner adamy, shygharmashylyqtyng adamy ýnemi izdeniste boluy kerek. Arasyn úzartpay, әlsin-әlsin esep berip túru kerek. Ýnemi repertuaryn janartyp otyruy kerek.

Alghashqy konsertimdi Bayan Ólgeyde berdim

- Osyghan deyin neshe ret esep berdiniz?

- Mening eng alghashqy jeke shygharmashylyq keshim 2005 jyly Mongholiyanyng Bayan Ólgey qalasynda ótken eken. Sol jyly Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng arnayy delegasiyasymen Bayan Ólgeyge bardyq. Úshaqtan týsken jerden aghayyndar tany ketti. Ol kezde bizdegi telearnalarda últtyq ónerdi dәripteytin habarlar kóp edi. «Altybaqan», «Auyldyng alty auyzy» t.b. Biz sol baghdarlamalardyng bel ortasynda jýrdik. Ólgeydegi júrt bizdi sol baghdarlamalar arqyly tanidy eken. «Sen әlgi «Altybaqanda» әn aitatyn bala emessing be», dep birden jyly qabyldady.

Ólgeyde bir jetige juyq boldyq. Eldi týgel araladyq. «Núrjan, búl jaqqa kelgennen keyin, bir konsert bere alasyng ba» dep qolqalady. Men: «bere alasyng ba emes, beremin, estiytin qúlaq bolsa...» dedim. Sodan, bir-eki kýnning ishinde jigitter barlyghyn úiymdastyryp, alghashqy konsert sol jaqta berildi.

- Ol jaqtyng qabyldauy da erekshe ghoy...

- Ras, ol jaqtyng qabyldauy da erekshe. Qaymaghy búzylmaghan el ghoy... Dombyra tartsanyz eriksiz tyndaydy, eriksiz tartylady... Odan keyin 2009 jyly Qazaqkonsertte júmys istep jýrgenimde, jeke shygharmashylyq kesh ótkizdim. Keyin, aragha biraz uaqyt salugha tura keldi. Densaulyghyma baylanysty ýzilis aldym.

Sóitip, ýshinshi konsertimdi 2017 jyly taghy da Almatyda berdim. 2017 jyly Almatyda Uniyversiada ótti ghoy. Sonyng ayasynda Almaty qalasy әkimdigining mәdeniyet basqarmasy ózderi qoldady. «Konsertinizdi ótkizsek» dep ótinish aitty. Men kelise kettim. Dәl sol jyly «Alatau» dәstýrli óner teatry janadan ashylyp jatqan. Men eng birinshi bolyp konsert berdim. Odan beri de mine, ýsh jyl ótipti...

- Jalpy, osy 28 jylda jeke ýsh konsert berdiniz be?

- Arasynda elge de baryp, esep berdim. Ýzengiles dosym, birge jýrgen әriptesim Erkin Shýkiman ekeumiz birigip «Qos kýren» atty kesh ótkizdik. Ol Qazaqkonsertte ótti. Odan keyin, myna Almatyda dangharaday zal bolmasa da, ózinshe erekshe «Yqylas» atyndaghy zalda, «Ghalymdar ýiinin» zalynda konsertter berdik.

2016 jyly Dәnesh aghamyzdyng 90 jyldyghy keng kólemde atalyp ótildi. Sonda leksiya konsertter, ashyq sabaqtar, dóngelek ýstelder úiymdastyrudy josparlaghan em. Sóitip, «Yqylas» atyndaghy muzeyde «Áset pen Dәnesh» degen atpen leksiya konsert berdim...

Bir konsertte oryndaghan әndi ekinshi konsertte qaytalamaugha tyrysamyn

Alla qalasa nauryzdyng 11-inde ótetin konsertti Otyrar sazy orkestri ózderining josparyna engizip, alghashqy úsynysty ózderi aitqan edi. Qazir dayyndyqty bastap kettik.

- Repertuarynyz qanday? Qansha әn oryndalady? Qanday әnder? Ózinizding oryndauynyzda el qúlaghyna singen búrynghy әnder me? Jana әnder me?..  

- Jalpy, mýmkindiginshe bir konsertte oryndaghan әndi ekinshi konsertte qaytalamaugha tyrysamyn. Men ghana emes, basqalary da solay jasaytyny belgili ghoy. Aldyndaghy konsertterding repertuarlary, programmalary bar. Solarmen salystyryp otyryp, arnayy baghdarlama jasadyq. Nauryzda ótetin konsertte bas-ayaghy 14 әn oryndaymyn. Sonyng ishinde, orkestrding sýiemeldeuimen 4 әn oryndalady. Búl da konsertting bir ereksheligi bolmaq...

«Otyrar sazy» orkestri, Tilendiyev atyndaghy memlekettik akademiyalyq foliklorly-etnografiyalyq orkestri deydi... Óte bedeldi, ýlken újym. Kezinde Núraghamyz qúrghan... Ol tórt әnning ózi eshkim әli aita qoymaghan jana әnder. Jana әnder dep aitatyn sebebi de bar. Men Taldyqorghanda filarmoniyada bir jarym jyl júmys istedim.  Jamaghat Temirghaliyev degen talantty, diriyjer aghamyz bar. Qazir zeynette. Sol kisi orkestr qúrghan. Maghan: «Núrjan, sen orkestrmen әn aitsanshy», dep 4-5 әn ynghaylap bergen. Jamaghat Temirghaliyev orkestrgetýsirgen sol әnder oryndalady. Shyny kerek, búl әnder Taldyqorghanda biraz uaqyt oryndalyp jýrdi. Keyin úmytylyp qaldy. Ol әnderdi de kez-kelgen adam oryndap kete alghan joq.

Úlbiyke men Kýderining aitysyn oryndaymyz

«Qalqanyng әni», Kenen atamyzdyng «Basta óleni», Ásetting termesi, Dәnesh aghamyz jetkizgen әnder bar. Solardy orkestrge layyqtap oryndamaqshymyn.

Tarihta Úlbiyke men Kýderining aitysy degen bolghan eken. Sol aitysty kezinde Myrzatay Joldasbekov aghamyz spektakli qylyp jazypty. Ol spektakliding muzykasyn Altynbek Qorazbaev jazghan eken. Halyqaralyq bayqaulardyng laureaty, naghyz qazaqy әueni bar, mәneri bar Biybigýl Qilymhan degen qaryndasym ekeuimiz sol aitysty qaytadan orkestrge layyqtap oryndaymyz.

Onyng syrtynda, ózim jeke repertuarym bar. Dәkennen alghan, ýirengen әnderim bar... Jalpy, jeke ózim 10 әn oryndaymyn. Onyng ishinde ústazym Dәnesh aghamyzdyng aitylmay jatqan әnderi óte kóp. Sol әnderdi oryndaymyn. Dәkeng jetkizgen halyq әnderi bar. Óte siyrek oryndalady. Solardy oryndaymyn. Reperturyma qosqan әnderimning biri Núrghisa Tilendiyevting «Darigha dombyramdy bershi maghan» degen әni bar.

Dәnesh aghamyzdyng әnin aitatyn jastar da kóbeydi

- «Tanyghyng kelse Dәneshti, jantayyp jatyp әn esti» deytin sóz bar... Shynynda, sol sóz býginde «Tanyghyng kelse Dәneshti, Núrjannan baryp әn esti» deytindey-aq... Dәnesh Raqyshevty izdegende, júrt artyndaghy sizdi izdeydi... Jalpy bolashaqta Dәnesh atamyzdyng keshin ótkizu josparynyzda bar ma?

- Shirkin-ay! Onyng bәri josparda bar ghoy. Byltyr Dәnesh aghamyzgha osy Almatyda ýlken kóshe berildi. Ótkende sol kóshemen jýrip óttim. Ár ýige jeke-jeke taqtayshalaryn qoyypty. Ádemilep aishyqtap túryp jazypty. Endi, bolashaqta sol Dәkene, aqyldasyp belgi taqta qoysaq.

Osynda rejisser, derekti filim týsirip jýrgen talantty jastar bar. Solar maghan habarlasyp, Dәnesh turaly derekti filim týsiruge úsynys aityp, qazir bastap ta ketti. Sosyn, Dәnesh aghamyzdyng býkil әnderining notalyq jinaghyn qazirgi sabaqqa, әdistemelik qúral retinde әzirlesek...

Qazir Dәnesh aghamyzdyng әnin aitatyn jastar da kóbeydi. Kelip ýirenip jatqandar da, arnayy shәkirti atanyp, oqyp jatqandar da bar. Aldaghy uaqytta Dәneshting әnin aitatyn әnshilerdin, sonyng ishinde jastardyng basyn qosyp, ýlken bir kesh ótkizu josparda túr. Qazirding ózinde sol júmystardyng basy bastalyp ketti.

Ákem bizdi Abaymen tәrbiyeledi

- Keshting aty - «Ándi sýisen, menshe sýi». Biyl Abay toyy el kóleminde atalyp ótilmek. Áupismillәsi bastalyp ta ketti...

- Konsertimning atyn «Ándi sýisen, menshe sýi» dep qoydym. Ol úsynys Beksúltan aghamnan boldy.

«Basqasyn bilmeymin, biraq sening әndi qanshalyqty jaqsy kóretinindi bilemin ghoy. Biyl Abaydyng 175 jyldyghy. Sondyqtan Abaymen de baylanystyrsan... Repertuarynda Abaydan da bolu kerek qoy» dedi.

Repertuarymda bar. Biraq, Abaydyng tól, óz әni emes. Mening әkem Qabimolda degen kisi Abaydy jatqa bilgen kisi. Bizdi kishkentayymyzdan Abaymen tәrbiyeledi. Úryssa da, aqyl aitsa da Abaydy algha tartatyn. Abaydyng býkil ólenderin jatqa aitatyn. Óz janynan shygharghan eki әni bar. Sol eki әuenge salyp alyp, Abaydyng әnderin aita beretin. Sóitip qúlaghymyzgha sinirdi.

Qúdaygha shýkir, Abaydyng on shaqty әnderi halyqtyng ishine keninen taralyp, aitylyp jýr ghoy. Al әkimning әnin, Abaydyng sózin oqudyng reti de, orayy da kelip túrghan son, osy joly repertuargha qostym. Búl janasha bolady dep oilaymyn. Óz әkemning әni. Ony men oryndamaghanda, kim oryndaydy... Sondyqtan, Abaydyng ólenine jazylghan «Men bolamyn demender» degen әndi oryndamaqpyn.

Kókelerge jalynyp jatyp jasaghan kesh bәribir ótimdi bolmaydy

- Kesh ótkizgeli otyrghan filarmoniyanyng zaly kishileu emes pe? Bәlkim, әlgi «Ayta, aita Altaydy, Jamal apa qartaydynyn» sózi dersiz, biraq, nege osy bizde dәstýrli әnning keshi Respublika sarayynda, kemi Studentter sarayynda ótpeydi?

- Ol dengeyde kesh jasau ýshin әueli ýlken qarajat, ýlken demeu kerek. Shyny kerek, oghan bizding jaghdayymyz sәikes kelmeydi, birinshiden. Ekinshiden, dәstýrli muzykanyng ózining zaldary bólek bolady. IYә, anadan qaryz alyp, mynadan qaryz alyp, agha-kókelerdi salyp nemese jalynyp-jalpayyp jatyp, tyrashtanyp jasaugha bolatyn shyghar. Biraq, ol ótimdi bolmaydy. Ár muzykanyng ózining tyndaushysy bolady. Dәstýrli muzykanyng tyndarmandary ózi bólek bolady. Kerek deseniz, dәstýrli muzykanyng tyndarmandary óz ishinde bólinedi. Al endi, maghan salsanyz, maghan dangharaday zal kerek emes. Bir tyndaushynyng ózi jýzge tatityn bes adam bolsa, toqtamay 4-5 saghat әn aityp beruge bolady. Aytyp ta jýrmiz. Al, biraq, zalgha bólek qoy endi...

Tyndarmannyng dengeyi oryndaushydan joghary boluy kerek

- Demek, dәstýrli әnning auditoriyasy elektoraldy deysiz ghoy? Mysaly, estradany ekining biri tyndaydy...

- Dәstýrli әnning talghamy bólek. Bizding әnimiz de, kýiimiz de talghamdy qajet etedi. Tyndaushyny talghaydy. Tyndarmannyng dengeyi óte joghary bolu kerek. Tipti, oryndaushydan da...

Mysaly, biz Qúdaygha shýkir, osy ónerding arqasynda biraz shet elderdi araladyq qoy. Festivaliderge arnayy shaqyrtty. Ontýstik Koreyadaghy dәsýtrli muzykagha baylanysty ýlken festivalige bardym. Qytaydyng ontýstik provinsiyasyndaghy ýlken festivalige shaqyrdy. Parijde eki ret boldym... Ol jerdegi zal bizdiki siyaqty dangharaday emes. Arnayy dәstýrli muzykagha salynghan zaldar. Ózining akustikasy eseptelip salynghan zal. Tyndaushylarynyng da sany shekteuli. Ana jerde otyrsanyz, dybys kýsheytetin tehnikanyng qajeti joq. Mikrofondarynyz kerek emes. Otyrasyng da әnindi aityp, kýiindi tarta beresin. Tamasha. Bizding mynau «Yqylas» atyndaghy zaldyng auditoriyasy siyaqty.

Rasynda, ol jerde bizding әn aityp, kýy tartqanymyz tipti bólek. Dybys jinaqy, onan song tyndarmandaryng da qasynda birge otyrady. Odan alatyn әser de bólek bolady. Óitkeni, ol ótirik auyz jybyrlatyp aitatyn fonogramma emes qoy.

Sondyqtan konsert beretin zal maghan óte únaydy. Ol jerde 500-600-ge tarta adam otyrady. Bir shetinen ol organnyy zal. Onyng akustikasy da keremet. Otyrar sazy orkestrining negizgi zaly - sol. Sondyqtan, ary beri artynyp-tartynbay-aq, qoyayyq dep sol jerge josparlap ótkizip otyrmyz.

Dәstýrli ónerding nasihaty qazirgi talapqay say emes

- Ángimening basynda «Mongholiyagha barghanda júrt biletin, tele-ekrandarda nasihat bolatyn» dediniz... Qazir she? Nasihat nege joq? Bolsa, qane?

- Men ózim Almatygha 2000 jyly keldim. Almatyda ónerding qaynap túrghan kezining ýstinen týstim. Ol kezde Almatynyng bir ózinde dәstýrli muzykagha baylanysty konsertter óz aldyna, Halyqaralyq dengeyde ýlken festivalider ótetin. Telearnalardyng ózinde últtyq ónerdi nasihattaugha arnalghan habarlar jýrip jatty. «Auyldyng alty auyzy», «Altybaqan» degen tamasha baghdarlama bolatyn. Ásirese, osy dәstýrli muzykany arqalaghan ónerli jastardy kórsetetin, ónerin ortagha salatyn habarlardyng biri osy bolatyn. Odan keyin Qazaqstan arnasynda «Jetisaz», «Qazaqtyng 100 kýii», «Qazaqtyng 100 әni» degen tamasha jobalar boldy. Solardyng bәrine at salysyp, bel ortasynda jýrdik. Qazir ókinishke qaray, joqtyng qasy.

Almaty telearnasynda «Inju-marjan» degen habarymyz bar. Biraq, jýieli týrde nasihattaytyn habarlar joq. «Dombyra» telearnasy ashyldy ghoy. Sony ashqan jigitterding bәri osynda kelip, ózderi aqyldasqan bolyp, « sizder jazghan dýniyeleriniz bar ma, osyghan bir qoldau kórsetinizder» degennen keyin qoldaghy bar dýniyeni berip, kómektestik. Olar da hal-qadirinshe nasihattap jatyr. Jaqsy. Biraq, qazirgi talapqa say, qazirgi tyndaushynyng súranysyna sәikes emes.

Mysaly, shou biznestegi baghdarlamalardy týsirgende qyzyldy-jasyldy, jarqyl-júrqylymen, neshe týrli qylyp týsiredi.

Mýmkindiginshe últtyq qúndylyqty dәripteuimiz kerek

-Ol ýshin qyruar qarajat kerek shyghar?

- Kim biledi? Biraq, dәl bizding dәstýrli muzykany dәripteuge kelgende әiteuir, tartynyp qalady. Sol jaghyna kelgende qarnyng ashady. Biraq, olar sóitti eken dep, biz tynysh jata almaymyz ghoy. Ózimizding hal-qadirimizshe nasihattaugha tyrysamyz.

Qúdaygha shýkir ónerimizdi kórsetip, festivaliderde, alys-jaqyn shet elderde boldyq qoy. Ár últ óz ereksheligin kórsetuge tyrysady. Júrt sony kóruge tyrysady. Sonymen tanyghysy keledi. Ontýstik Koreyagha, festivalige jalghyz bardym. Bәrimizge uaqyt berdi. Maghan 15-20 minut... 15-20 minuttyng ishinde men ózimning býkil ónerimdi kórsettim. Ár memleketke, әr últqa uaqyt berdi. Ýsh-tórt kýn sonday festivali ótti. Al, ketetin kezde, ózderining bir-bir últtyq muzykalyq aspaptaryn bizge kótertip jiberdi. Syilyq dedi. Búl ne? Búl taratu. Ózderining últtyq qúndylyqtaryn taratu, dәripteu. Kórdiniz be? Sol siyaqty biz barghannan keyin de, ózimizding ónerimizdi, qyl-ayaghy kiyimimizge deyin, últtyq aspaptarymyzgha deyin mýmkindiginshe kórsetip, dәripteuimiz kerek qoy.

Shyny kerek bizding aspapqa tanqalady. Aynalyp kelip, «ústap kóreyikshi», «shertip kóreyikshi» dep jatady. «Eki ishekti, toghyz perneli aspaptan osynday muzyka shygha ma», «últtyq klassikalyq muzykalardy oryndaugha bolady eken ghoy» dep tanqalyp jatqandar boldy. Mýmkindik bolghan jerde bizding últtyq qúndylyqty kórsetu kerek.

Parijde eki ret boldym. Osy dәstýrli muzykagha baylanysty festivali edi. Sol kezde konsertimizge arnayy kelip túryp: «Anau kóneden kele jatqan muzykalaryndy saqtap kele jatqandaryng ýshin» dep alghystaryn aitqan. Áytpese, keybir Europa elderi ózderining týpki tamyrynda jatqan tól muzykasynan aiyrylyp qaldy ghoy...

Klassikalyq muzykany tyndaudyng ózindik shegi bar

Qúdaygha shýkir, tyndaushy bar. Onyng syrtynda sol tyndaushylardy tәrbiyeleuimiz kerek.

- Keshinizge oralayyqshy, biraz әriptesteriniz qoldaghan eken...  

- Konsertke qatysatyndar turaly aitsam, ol әueli Aqan Ábduәli. Temirbek Jýrgenov atyndaghy óner akademiyasynyng rektory. Biz birge oqydyq. ­Óner jolynda birge jýrmiz. Aqanda ýlken óner bar. Ásirese, Jetisu ónirining jyrshylyq-oryndaushylyq óneri bar. Aqan bastap, T.Jýrgenov atyndaghy óner akademiyasy qoshtap, basty qoldaushy bolyp otyr.

Konsert birynghay әn bolyp ketpeu kerek. Kýy de bolady. Ol da mening dosym, qyzmettes әriptesim Múrat Ábughazy. Búl azamat naghyz shertpe kýiding sheberi. Óner zertteushi. Ol da bizding Dәnesh aghamyzdyng múrasyn jinastyruda ózindik ýlesin qosqan azamat.

Odan keyin Biybigýl Qilymhan degen qaryndasym bar. Qazaqkonsertte birge júmys istedik. Ózindik dauys mәneri, oryndaushylyq óneri bar. Qazir sahnagha shyghyp jýrgen jastardyng ishinde tanymal.

«Otyrar sazy» orkestri, onyng dirjeri Núrghisa Tilendiyevting qyzy Dinzuhra Tilendiyeva. Ózi diriyjerlyq etedi.

Konsert bir jarym saghatqa josparlap otyrmyn. Óitkeni, bizding dәstýrli muzykalyq konsertter bir jarym saghatqa jetpeui kerek. Jetse, aspauy kerek. Búl últtyq klassikalyq muzyka ghoy. Taza akademiyalyq konsert. Klassikalyq muzykany tyndaudyng ózindik shegi bar, dengeyi bar. Odan asyp ketti me, adamdy sharshatyp alasyn. Janaghy sol uaqytqa deyin alghan rahatyn, lәzzatyn shashyp alasyn, joghaltyp alasyn.

-Keshinizge sәttilik! Oidaghyday ótuine tilektespiz...

-Sizderge de rahmet! Kelinizder, kýtemiz...

Súhbatty dayyndaghan Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz