Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 4045 3 pikir 20 Aqpan, 2020 saghat 11:55

Jýzdegen adamdy júmyspen qamtyp otyrghan kәsipkerlerdi qudalau kimge kerek?

QR Premier-Ministrinin

birinshi orynbasary

A.A.Smailovtyn,

QR Bas Prokurory

Gh.D.Núrdәuletovting nazaryna!

 

Qúrmetti Álihan Ashanúly!

Qúrmetti Gizat Dәurenbekúly!

Kýn sayyn «Aq jol» demokratiyalyq partiyasyna respublikanyng әrtýrli aimaqtaryndaghy mәmilelerdi jaramsyz dep tanu boyynsha negizsiz sanksiyalargha úshyraghan kóptegen kәsipkerler jýginude. Qosymsha tólemder somasy birneshe millionnan birneshe milliard tengege deyin jetip, búl kәsiporyndardyng qyzmetine núqsan keltirip qana qoymay, olardyng tolyq bankrotqa úshyrauyna әkep soghuda.

Osyghan oray, aghymdaghy jyldyng 12 aqpanynda Jogharghy Sottyn, Bas prokuraturanyn, Últtyq ekonomika ministrliginin, Memlekettik kirister komiytetinin, ÚKP-nyng jәne 100-den astam kәsipkerler qatysuymen «Aq jol» partiyasynyng keneytilgen otyrysy ótti. Sonday-aq, otyrys Qostanay, Aqtau, Almaty, Petropavlovsk, Qaraghandy, Shymkent jәne basqa qalalarmen beynekonferensiya jýiesinde jýrgizildi.

Ónirlerden alynghan mәlimetterge sәikes, songhy ýsh jylda salyq organdarynyng tranzaksiyalardy jaramsyz dep tanu turaly bergen sot isterining sany 9 ese (!) ósti jәne qazirgi tanda da olardyng sany artuda.

Sonymen qatar, osynday daular boyynsha kәsipkerlerding paydasyna sheshiletin sottar sany 1 payyzdan da tómen. Salystyru ýshin aitar bolsaq, Qarjy ministrligining ózi daulargha jýgingen kezde, әrbir ýshinshi jaghdayda ol biznesti qoldaydy (32%) (https://time.kz/news/economics/2020/01/16/minfin-otmenil-v-2019- godu-rezultaty-treti-obzhalovannyh-kompaniyami-proverok-na-41-mlrd-tenge).

Talqylau salyq organdarynda tranzaksiyalardyng jalghan sipatyn anyqtaudyng naqty әdistemesi joq ekenin kórsetti. Múnyng ornyna olar kәsipkerding kelisimshartty oryndau ýshin aktivteri nemese júmysshylary jetispeytin jaghdaylardy izdeydi jәne ózderining bay kontragentterine salyqtardy qayta óndiredi.

Belgili bolghanday, múnday tәsilder Salyq kodeksinde de belgilenbegen. Biraq 2017 jyly qabyldanghan Jogharghy Sottyng normativtik qaulysynda budjetti toltyru maqsatynda salyq qyzmetkerlerine mәmilelerdi jaramsyz dep tanu qúqyghyn óz qalauy boyynsha «aktivterding jetkiliksizdigi» nemese kәsiporyn júmysshylarynyng sany dep kórsetken.

Tipti kәsipker salynghan ghimarattar men joldar, jetkizilgen tauarlar turaly dәleldemeler úsynghan kezde de, salyq organdary olardy elemeydi.

Biraq múnday tәsil qazirgi jaghdayda shyghyndardy qysqartugha, autsorsingti qoldanugha jәne belgili bir mindetterdi oryndau ýshin jabdyqtar men júmysshylardy tartugha mәjbýr bolghan shaghyn jәne orta bizneske baghyttalghan.

Onyng ýstine búl qúral biznesti bopsalaudyng ynghayly tәsili boldy.

Biz memlekettik organdardyng qylmystyq josparlardy toqtatyp, alayaqtardy jazalaudy qalaytynyn týsinemiz. Biraq biz sonymen qatar, adal biznesti qorghau, Jogharghy Sottyng normativtik qaulysymen anyqtalghan olardyng syrtqy belgilerin ghana emes, Qarjy ministrligining apellyasiyalyq komissiyasy jasaghan barlyq osynday talaptardyng ekonomikalyq sipatyn qaraudy qamtamasyz etu qajet dep sanaymyz.

Bir kýndik firmalar, әdette, aqshany zansyz alumen ainalysady. Alayda, býginde qosarlanghan salyq salu qysymymen kóptegen jyldar boyy tabysty júmys istegen, qosymsha qún men júmys oryndaryn qúrghan, budjetke ýnemi milliondaghan salyq tólegen kәsiporyndar qúlap jatyr. Múnda birneshe mysaldar keltirilgen:

- «Frak Djet» JShS-i (Qyzylorda) - 15 jyl boyy júmys isteude, 250 adamgha deyin júmyspen qamtamasyz etip otyr. Jyl sayyn 650 million tengege deyin salyq tóleydi. Sot odan 48 million tenge kóleminde qosymsha aqy talap etedi.

- «Aqtau Sentr Stroy» JShS (Manghystau) - 11 jyl júmys istep kele jatqan, 30 qyzmetkeri bar jәne jylyna 60 million tengege deyin salyq tóleytin shaghyn kәsiporyn. Sot qosymsha kәsiporynnan 679 million tenge óndirip aludy talap etedi, búl shaghyn kәsiporynnyng kýireuimen ten.

- «Qaraghandy ​​Terminal Múnay» JShS - búl 23 jyldan beri júmys isteydi, 20 júmys orny bar jәne jyl sayyn budjetke 18 million tengege deyin tóleytin shaghyn kәsiporyn. Salyq organdary oghan qarsy sot isin prokuraturanyng sheshimderi men merzimi ótip ketken eskiru merzimine qayshy 7-shi ret sotqa berdi.

- «ABZ +» JShS (Qostanay) - 19 jyl boyy júmys isteytin, 250 qyzmetkerden túratyn orta kәsiporyn. Jylyna 900 million tengege deyin tóleydi. Sot qosymsha 3,5 milliard tengeni óndirip aludy talap etude. Búl salyq tóleushi ýshin sózsiz bankrotpen ten.

- «Aspap» ÓK (Qaraghandy) - 30 jyldan astam uaqyt júmys isteydi, 500-den astam qyzmetker jylyna 100 mln. tenge salyq tóleydi. Qosymsha tólem 94 million tenge.

- «Grand Smithy works» JShS (Qaraghandy) - naryqta 9 jyl, 115 júmysker, jyl sayyn 160 million tenge salyq tóleydi. Qosymsha tólem 311 million tenge.

- Qaraghandy ​​qalasy әkimdigining «Mәdeniyet sayabaqtary men alandary basqarmasy» KMQK. 300-den astam qyzmetker jylyna 200 million tenge salyq tóleydi. Qosymsha  22 million tenge tóleui tiyis.

Múnday mysaldar jetkilikti. Mәmilelerdi jaramsyz dep tanu jaghdayy eldegi әrbir ekinshi kәsiporyngha әser etken. «Jalghan kәsipkerlik» turaly zannyng antikorrupsiyalyq núsqasyn zandy túlgha týrinde qaytalaugha qauip tóndiredi.

Biraq memleket ýshin jýzdegen adamdardy júmyspen qamtamasyz etip, qazynagha milliondap tóleytin adamdardy maqsatty týrde qúrtyp jiberuding paydasy bar ma? Kәsipkerlikti qoldau memlekettik sayasattyng basym baghyttarynyng biri bolyp sanalady.

Osyghan baylanysty Qazaqstannyng «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasy kelesi shúghyl sharalardy qabyldau mýmkindigin qarastyrudy súraydy:

1. Qazaqstan Respublikasy Qarjy ministrligining Memlekettik kirister komiytetine jәne onyng qúrylymdyq bólimshelerine jergilikti jerde mәmilelerding jalghan sipatynyng obektivti kriyteriylerin әzirleu, әdilet organdaryna múnday shaghymdardyng beriluin toqtata túru nemese olardy Qarjy ministrligining apellyasiyalyq komissiyasynyng qarauyna tapsyru;

2. Biz Bas prokuraturadan kәsipkerlerdi qorghauda narazylyq bildiru, sot sheshimderin qadaghalau tәrtibimen, daulanghan mәmileler men qosymsha salyqtardyng ekonomikalyq mazmúnyn týbegeyli zerdeleu ýshin zertteu mýmkindigin súraymyz.

Sonday-aq, biz Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Sotynyng Tóraghasynan mәmilelerdi jaramsyz dep tanu tәrtibin naqtylau bóliginde «Salyq zannamasyn qoldanudyng sot praktikasy turaly» 2017 jylghy 29 mausymdaghy № 4 normativtik qaulysyna qajetti ózgeristerdi talqylaudy qosa alghanda, osy mәsele boyynsha júmys tobynyng júmysyn jandandyrudy súraymyz.

Qúrmetpen,

«Aq jol» fraksiyasynyng deputattary.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5450