Armeniya men Qyrghyzstannan kólik alghan jýrgizushiler ózderin mәjilis tóraghasy Nyghmatullin jaqtap otyrghanyn aityp, mәseleni sol sheshe alar dep ýmittenedi. Hatqa qol qoyghan ondaghan adam sheteldik kólik iyelerine salmaq salmaudy, bәrine birdey amnistiya jariyalaudy súrady.
- Ákelingen mashinalardyng qúnynan kóp milliondaghan tólemderdi kim oilap shyghardy? Ol esepter qaydan alynghan? Halyqtyng ony tóleuge shamasy joq. Aylyq kólemi beriletin statistikagha mýldem say kelmeydi. Halyq talabasy osynday - osy jyldyng 1 aqpanyna deyin әkilingen barlyq kólikterdi legalizasiyalau arqyly tolyq qazaqstandyq tirkeuge tegin qoi, - dedi jinalghandardyng biri Talghat Tileubekov.
Jýrgizushiler biylikting uaqytsha tirkeu sharasy men shetelik kólikterge sary nómir beruge qarsy. Jinalghandardy polisiya men әkimdik ókilderi baqylap túrdy. Ákimdik aksiyanyng zansyz ekenin aityp, júrtty taraugha shaqyrdy.
Ishki ister ministrligi biyl qantarda "Qazaqstan aumaghyna kirgen Armeniya, Qyrghyzstan men Reseyding tirkeu nómiri bar kólikterdi zangha say tirkeu keregin" mәlimdedi. Ministrlik shetelden kólik alghandargha bastapqy alymdy, utilizasiya alymyn jәne baj salyghyn tólep, avtomashinalaryn tirkeudi úsyndy. Ýkimet sheteldik kóligin tirkegisi kelmegenderge avtomashinasyn Qazaqstannan otyz kýnge shygharyp, keyin elge qayta kirgizudi nemese shetelden alghan kólikti shetke qayta aparyp satudy úsynady.
Búl Armeniya, Qyrghyzstan men Reseyden kólik alghandardyng jappay narazylyghyna týrtki boldy. Qantar aiynyng ortasynan bastap Aqtau, Aqtóbe, Almaty, Atyrau, Janaózen, Oral, Petropavl jәne Semey qalalarynda avtojýrgizushiler jinalyp, kólikti tirkeuding shyghyny tym kóp ekenin aityp, ýkimetten avtomashinalaryn jenildikpen әri arzan jolmen tirkeuge mýmkindik berudi talap etti. Olar túraqty tirkeu qúny kólik baghasynan asyp ketetinin aityp, tirkeudi jenildetudi súrap keledi.
Biylik Qazaqstanda tirkelmegen sheteldik kólikter zang búzsa, jazadan qútylyp ketedi dep sanaydy.
Jýrgizushiler narazylyghynan song Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev sheteldik nómiri bar kólikterdi 2021 jyldyng nauryzyna deyin uaqytsha tirkeuge qoydy tapsyrdy. Uaqytsha tirkelgen kólikterge sary týsti nómir beriledi. Biraq shetelden avtomobili әkelgender 2021 jyldyng nauryzyna deyin bastapqy alymdy, utilizasiya alymyn (utilizasiya – kólik eskirgende iyesinen alyp, joiy) tólep, kóligin túraqty tirkeuge qoiyy tiyis. Jýrgizushiler utilizasiya alymy tym qymbat deydi. Ekologiya zanyna sәikes, utilizasiya alymy jenil kólikterge 900 myng tengeden 3 million tengege deyin, al jýk kólikterine 20 million tengege deyin jetedi.
Mәjilis tóraghasy Núrlan Nyghmatullin aqpannyng basynda mәjilis otyrysynda "ýkimet sheteldik kólikterge qatysty dúrys júmys istemedi, sonyng saldarynan halyq zardap shegip jatyr. Júmys istey almaytyndar ornyn bosatsyn" dep synaghan.
Abai.kz
