Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107833. Jazylghandar — 102805. Qaytys bolghandar — 1699
Ádebiyet 2950 0 pikir 26 Aqpan, 2020 saghat 12:23

Quandyq Týmenbay. Ómir ghoy

Zeynetker seruenge shyqty. Esik aldyna jaqyn sayabaqta jasyl boyauy ona bastaghan shyrsha men biyik ósken sәmbi tal, kónbis qaraghash pen tip-tik bop kók tiregen aqqayyn kózge súlu kórinip, kónil shirkindi ózine bauraydy. Biraq uaqyt-synapqa daua joq. Bәrinin mezgili jetip, qighash japyraqtar qara jerge qalyqtap týsip jatyr. Sap-sary dýniyeni tabanmen túnshyqtyryp basqyn da kelmeydi, biraq búrylyp keter jol joq. Dalanyn dәl kindigindegi sayabaqta erekshe tazalyq bolu kerek degen núsqaumen aula sypyrushylardyn da qoly bir tynbaydy. Sypyryp bolmay jatyp, sary japyraq aghash basyn alastap, taghy da sauyldap jerge týsedi. Anaday jerde «Tazalyq – densaulyq kepili» degen tórtbúrysh taqtaysha túr. Ábden kónerip, eskinin sarqytynday kózge әren kórinedi. Qara aghashtyn qatpar-qatpar dininde tórt ayaghy tyrmysyp, tiyin shoshandap jýr. «Tiri jan ghoy, ol da jýrsin, barar jerine barsyn» dep ayanyshpen kóz almay qarap qaldy. «Tiri tirshiligin istesin» dep ózin-ózi qúptap qoydy. «Qansha uaqytta bir sypyrasyndar?» – dep súraghanda, ýsti-basy kirge shylanghan qazaq jigit: «Eki saghat sayyn. Búl – qaladaghy en elitnyi rayon. Búl mangha әkimder kóp keledi. Jiyrma bes itaj gәstinisadan sheteldikter shyghyp seruendeydi. Dәl týbinde Respublika Sarayy. Ana jerde Abay túr», – dep úly aqynnyn tas mýsinin iyegimen núsqady.

Qaladaghy kózge tartar en kórikti jer bolghasyn ba, búlar núsqaudan mýlt ketpey, qara jerge qylau júqtyrmaugha shyndap kirisken siyaqty. Sózin tyndap, týyilgen qabaqtaryna qarasan, adamzattyn bilgenin istep, bilmegenin súramaytyn búra tartar qylyghyna qarny ashatyndyqtaryn da bayqatyp qalady. Búghan anau aghash týbine shaptyryp kele jatqan bireudin súlbasy kuә. Qoldan jasalghan kólshiktin ortasynda subúrqaq atqylap túr. Su betinde qalyqtap jýzgen biren-saran japyraqty taghy bir jigit ayaghyna rezenke etik kiyip ap, sudy keship jýrip, shabaq sýzgendey qalqyp alyp, syrtqa shygharyp jatyr. Ánebir jerde granit tastan jasalghan shahmat taqtasy. Keshe alabajaq taqtanyn ýstine sart ta súrt karta soqqandardy kórip edi, býgin koroli men ofiyserdin ornyna tyghyny joq qos bótelke qonjiypty. Qaz-qatar tizilgen peshkalardyn orny nannyn qiqymy men sarymsaqtyn qaldyghy. Bergi jaqtaghy tas oryndyq ta mýjilip, ornynan qozghalyp ketipti. Sayabaqta oryndyq kóp, biraq bәrine qarttardan góri jastar erkin jayghasqan. Myna bir qyz qos tizesin býgip otyrsa, jigit júmyr tizege basyn qoyyp, әkesinin ýyine kelgendey shәniyip jatyr. Qyz sýyiktisinin mandayynan iyiskep, shashyn taraqtap, ekeui de el-júrttan bólinip, basqa bir kenistiktin qyzyghyna bókken. Ánebir kәmeletke tolghan taghy bir qyz eki ókshesin oryndyqqa qoyyp ap barynsha taltayyp, qalta telefonnyn qyzyghyna kómilgen. «Qarsy aldymda adam kele jatyr-au, erkek kele jatyr-au» dep iymenbeydi, qarlyghash-lypasyn kórsetip, sayabaqty kórikke bólegennin biri sol. Zeynetker Ahmet esimdi kisinin kýnde kóretini osy. Bir ret temeki túqylyn qayta-qayta jýrginshi jolyna tastaghan balan jigitke eskertu jasap edi, «Senin júmysyn bolmasyn», – dedi jaybaraqat ghana. Búl jerdi kýzetetin qoghamdyq tәrtip saqshylary da joq, tek bir kýnderi qyzyl jagha degenin qaptap ketedi, tipti soghystaghyday bólimshe-bólimshe bop sappen jýredi. Sóytse, Respublika Sarayyna әkim kep is-shara ótkizedi eken. Kóz kórgen oqys әreketterdi aytyp edi, «Búl bizdin qúzyrymyzgha kirmeydi, biz jinalys kezinde yn-shyn bolmauyn qadaghalaymyz», – dep naqty jauabyn berdi.

Zeynetker kisinin kónili býgin kýz kýnindey salqyn. Sary japyraqtar sauyldap týsip jatyr. «Jazdyn da bitkeni me?» Jan-dýniyesin bir auyrtpalyq basqan Ahmet tas basqyshty attap joghary kóterildi. Aynaday jarqyraghan mramor eden jylan jalaghanday tap-taza, tipti, taban tiygizgin kelmeydi. Zәulim Saraydyn dәl aldynda songhy ýlgide tizilgen subúrqaqtar yshqynyp, aspangha su shashyp túr. Biraq ony qorshaghan qoghamdyq tәrtip saqshylary jaz qyzyghyn songhy ret kórip qalghysy kep úmtylghan kishkentaylardy algha jibermey әlek. Tik tartylghan subúrqaqtyn arasymen denege su tiygizbey sidandap óte shyghu olar ýshin bir arman.

– Búny nege qorshap túrsyndar? – dedi býldirshinderge bolysyp.

– Ákim ketkenshe sugha jaqyndaugha bolmaydy.

– Balalar songhy ret jaz qyzyghyn kóruge keldi ghoy, – dep kózderi dәmetip túrghan tәmpish tanaulargha qarap edi, «Núsqau solay!» – dep short kesti qyzyl jaghalylardyn dókeyi iyghyn qiqan etkizip. Ózimen birge mayor júldyzy da shalgha týyile qarady.

Sóz aytyp eshkimdi jene almasyn bilip, taghy da biyikke qaray órledi. Terrenkurmen jýrip, taudan basyn alghan ózen suymen syrlasyp, qasynan ketken balasy men kempirinin óli beynesimen su arqyly tildesip, kónilin sumen jughysy kep algha attady. Seksenin de onay emes. Kirbini bar adamnyn qimyly da bayau. Jýrek tyq-tyq soqqasyn oghan ne dersin.

* * *

Tanerten erte túryp ózen jaghalaydy. Taudan sarqyrap aqqan ózennin kilt-kilt etken tolqynyn sanap, seksenge jetkizedi. Seksennen keyin basyn búryp ap alaulap shyghyp kele jatqan Kýnge qaraydy. «Kýndi kórgenime razymyn, janym jalghyz balam men kempirimnen artyq emes». Tanghy taza auada sylq-sylq kýlgen su adamzatty mazaqtaytyn sekildi. Ómirde kórgeni men týygeni, qylqynyp galstuk taghyp, kensede otyrghanda júrtqa jasaghan jaqsylyghy men qiyanaty sumen sytylyp ketip, basy men ayaghy bar bir skelet-Adam jýrip kele jatqanday. «Qiyanatym az, jaqsylyghym kóp, – dep ózin-ózi júbata bastady. – Men onday adam emespin» dep ózine-ózi kópshik qoydy. Shalt búrylyp, kelgen izimen ayandap Abay eskertkishinin aldyna keldi. «Alyp qalanyn aybary osy ghoy. Qarashy, jaryqtyq… shapany sol iyghynan sypyrylyp týsip barady. Sol qolynda kitap, sol ókshesi sәl kóterilip túr. Jer basyp jýru onay ma, әsirese, Abayday qiyal adamyna… Óniri ashyq, algha úmsynyp túr. Tas mýsin bolsa da tiri adam siyaqty». Tomsaryp túryp qap, ilgeri attady. «Ózi 175-ke tolady deydi». Keshe estigenin býgin eske týsirip, qaltasyna salyp jýrer alaqanday tompaq radiosyn syrtynan bir sipap qoydy. «Aldyna baryp tәu etip, tughan-ólgen jylyn óz kózimmen taghy bir oqiynshy» dep, adymyn alshaq aldy. Áne, qara, eskertkishtin tas túghyrynda eki dýnie bir qadam bop bireu úyyqtap jatyr. Qayta mynau bir ózi eken, әneu- kýni qaz-qatar tizilgen ýsheu dәl әkesinin ýyindey tәtti qorylgha basyp, kósilip jatyr edi, úyqylaryn búzbayyn dep keri búrylyp ketken. Osy tas túghyrda týs aua kishkentaylar katalka-syrghymalarymen zyrghyp kep salito jasap, jarysyp jýrgenin kóresin. Kishkentay belsebed mingender de tayqardy taqymynan týrtkendey ytqytyp kep, kempirqosaqtay iyilip, eki býktetilip týsedi. Qasynda kempiri joq shal qarap túra almay auzy jybyrlaydy.

– E-ey, – dedi belsebettin tizginin shap berip ústap ap. – Mynau kim?

– Eskertkish, – dedi on eki-on ýshterdegi bala oryssha jauap berip.

– Kimdiki?

– Kosmonavtiki. Naverno Gagariyn.

– Búl – Abay. Qazaqtyn úly aqyny.

– Úlylar kóp qoy. – Bala yghar emes.

– Basqa jer tabylmady ma oynaytyn?

– Qalada salito jasaytyn oryn joq. En qolayly jer osy.

– Áke-sheshen bar ma?

– Bar.

– Menimen qalay sóyleskenindi әke-sheshene aytyp bar.

– Ladno, – dep bala kelesi jattyghugha kiristi.

Zeynetker taudan aqqan túnyq sumen kórgeni men týygenin tezirek juyp tastap, sanasyn sergitpekke terrenkur-soqpaq jolgha qaray asyghyp, shalt adymdady…

Eskertkishtin tizeden keler túghyrynyn jan-jaghyna úshyp týsken úsaq tastardyn ýgindisi jinalyp qalypty. Abay babanyn sol jaq býyirin ala arqaqapshyghyn jastanyp, qos qolyn eki búttyn arasyna tyghyp ap bireu tәtti úyqy qúshaghyna bógude. Ýsti-basy kirshen, sirә, qalada túraghy joq qanghybas sekildi. Syghalap kelgen kýz kýninin syi-siyapatyna әbden boyúsynghan synayy bar. Býrisse de, ózin-ózi bir nәrsemen jylytyp, janyn júbatyp jatyr. Kir-kir qara shashyna qolyn tiygizdi. Ol kózin ashyp, basyn iyzegende saqal-múrty ósinki ón-jýzinen bomjdyn kelbetinen basqa eshtene bilinbedi. Músylman balasy ekendigin qonqaq múrny men qysynqy kózi aytyp túr.

– Búl ne jatys? – dedi shal jәymen ghana.

– Ómir ghoy, – dedi tanghy taza auada túnyq estilgen dauys.

«Mynany sózden jene almassyn, Abaydyn túghyryn ýy qylghandargha sabaq bolsyn». Qalta telefonyn alyp, 102-ni terdi.

– Qoghamdyq tәrtipti saqtau bólimshe­sinen agha leytenant Otynshiyev tyndap túr.

– Dәl Respublika Sarayy aldyndaghy Abay eskertkishinin túghyrynda bireu úyyqtap jatyr.

– Qan bar ma? Krovi esti? – dedi orysshalap.

Búl qarap túr, anau tas túghyrdy ýy qylghan múnsyz býrisken ýstine býrisip, bәrine kóndim degendey, bir uys bop býktetilip jatyr.

– Kelgesin kóresiz.

– Qan bar ma, joq pa? Men qazaqsha aytyp túrmyn ghoy. Eger qan shyqpasa, qylmysqa jatpaydy.

– Kelgesin kóresiz. Men de qazaqsha aytyp túrmyn, – dep shal sabyr saqtady.

Bas-ayaghy on bes-jiyrma miynótte leytenant pen qatardaghy polisay jetip keldi.

– Siz be shaqyrghan? – dedi eskertkish qasynda arly-berli jýrgen shaldy tap basyp.

– Men.

– Ne boldy?

– Anau úyyqtap jatqan adamdy kórip túrsyz ba?

Ol әlginin qasyna kep, qushighan iyghyn әrli-berli qozghady da:

– Qan joq. Qúramynda qylmys joq, – dedi taqpaq aytqan baladay taq-taq etip. Ketuge ynghaylana bergende shaldyn shydamy tausylyp, syzdauyghy jaryldy.

– Sonda mynau… úyqygha bógip qala bere me?

– Endi… qalmaghanda…

– Onyn qayda jatqanyn bilip túrsyn ba?

– Eto ne iymeet znacheniye.

– Men әkimmen habarlasayyn, – dep qalta telefonyna qol sala bergende, tós qaltasynan qalam-qaghaz shygharyp: «Siz meken-jayynyzdy aytynyzshy», – dedi. – Telefonynyz osy ghoy.

Qarauyndaghy baghynyshtygha iyek qaghyp edi, anau úyqygha bókken bógdenin jeninen júlqiy tartyp, «Jýr, kettik!» – dedi búyryq raymen.

Shal taghy da kórgenin su syldyrymen juyp tastamaqqa asyghyp, ózen-soqpaqqa bet aldy. Álgini iyghynan tartyp júlqylap, sary mәshiynege salyp jatyr.

 

* * *

– Ayypker Myqtybaev Jylqybek, siz nege eskertkishtin týbine týnediniz? – dedi sot tóraghasy kirqojalaq jigitke jiyrene qarap.

Jigit ornynan túrdy. Betin búrghanda bayqady – sol atjaqty, qysyq kózdi, qonqaq múryn qazaq. Bir aptada ózgergen eshtene joq, kirshen qoyu qara shashy úypalaqtanyp, qyrylmaghan saqaly ýrpiyip, aynalasyna erkin kóz salyp túr. Boyynda bir batyldyq bar, eshkimnen yghar emes, sottan da, jasauyldan da jasqanatyn týri joq, búl ýshin bәri ýyrenshikti daghdy siyaqty.

– Men Abaydy sýyem. Kóp oqydym. Aughan jerinde soghysyp jýrgende «Qarasha­da ómir túr»-dy ishimnen aytyp jýretinmin. Kilen músylman bas qosqan bos uaqytta «Kózimnin qarasyn» dombyramen aytatyn­myn, – dep qolyn qaltasynan shygharyp, dombyra tartqan bop erbendep, ekilenip ketkende qos molaq qol sholtan-sholtan ete qaldy. Sosyn «Ómir ghoy!» – dedi kýbirlep. Jaqyn túrghan jasauyl qozghalaqtap ketti, sot tóraghasy qoyu qastary dirildep, dausy kýmiljip shyqty.

– Búnyn iske qatysy joq. Siz, iymenno, sol kýni, tap sol moment, nege Abay eskertkishinin týbine úyyqtadynyz? – dedi qazaqsha shýldirlep.

– Abaydy sýyem dedim ghoy. Onyn ýstine, 175 jyldyghy kele jatyr. Ómir ghoy.

Kuәger retinde qatysushy zeynetker ornynan atyp túrdy.

Ayypkerdin salbyrap túrghan molaq qoldary qaytadan qaltasyna sýngidi.

– Sot tóraghasy myrza, osy isti qysqartynyzshy. Menin de jalghyz balam Aughanda mert boldy. Kempirim bolsa joq. Jalghyz túram. Osyny qolyma alayyn. «Eki jarty, bir býtin» bolayyq. Qúday aqy, qysqartynyzshy! – degende, ayypker jigit taghy da «Ómir ghoy», – dep kýbir ete qaldy.

– Sizge sóz berilgen joq, sóz berilgende ghana óz oyynyzdy aytasyz, – dep sot tóraghasy tiyp tastady.

Arada on bes miynóttey mәulit ótti. Sot shyghyp ketip, qayta keldi.

– Songhy sózinizdi aytynyz, – dedi ayyptalushygha qarap.

– Aughanda kenes әskerinin qúramynda boldym. Mýgedek bop oraldym. Ýy bere­miz degen uәdeni kýtkenime shiyrek ghasyr bop qaldy. Jatar ornym joq. Bәrin qoyyp, Abay babanyn bauyryna tyghyldym. Ómir ghoy, – degende qos molaq qol tyghylghan kirshen kәstómnin jeni selten ete qaldy.

Sot ýkim shyghardy. Ýkim keshirimmen ayaqtaldy. Alty ay merzim polisay baqyla­uynda jýruge jaza kesildi. Tóragha: «Sot prosesin jabyq dep jariyalaymyn», – degende, jasauyl qasynan ketip, sottalushy jalghyz qaldy. Jaqyndap kelgen kuәger shalgha qarap, «Ómir ghoy», – dep molaq qolyn úsyndy.

qazaqadebieti.kz

Quandyq Týmenbay

Abai.kz

0 pikir