Senbi, 23 Qarasha 2024
3491 0 pikir 11 Aqpan, 2020 saghat 11:49

Jahandyq kóshi-qon mәselesi basty nazarda...

Núr-Súltan qalasynda «Qazaqstandaghy kóshi-qon: problemalar, tendensiyalar, perspektivalar» atty respublikalyq dóngelek ýstel ótti. Jinalys barysynda elimiz boyynsha ótken bir jylda shetelding 76 200 azamaty әkimshilik jauapkershilikke tartylghany aityldy. Búl turaly Qazaqstan Respublikasy Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining baspasóz qyzmeti habarlady.

Qazaqstan Respublikasy Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Birjan Núrymbetovting ózi qatysqan jinalysta talqylanghan basty mәsele ishki, syrtqy, etnikalyq jәne zansyz kóshi-qon mәseleleri boldy.

Ministr Birjan Núrymbetov óz sózinde elimizde óz azamattarymyz ben migranttardyng zandy mýddesi men qúqyghyn birdey qorghau men saqtau, kemsitushilik jasaugha mýlde jol bermeu, sonday-aq, kóshi-qon salasyndaghy arnauly zandar men halyqaralyq mindettemelerdi saqtau sayasatyn basty nazarda ústau kerek ekenin aitty.

- Ishki ister organdarynyng mәlimetinshe, biylghy 1 jeltoqsandaghy jaghday boyynsha Qazaqstangha syrttan 5,6 million adam kirip, әlemning 200 elinen kelgen 5,3 million azamat shekaradan shyqty. Ishki ister organdarynda shetelding 1,2 million azamaty, onyng ishinde TMD elderining 1,1 million, basqa elderding 95 myng azamaty tirkelgen. 2 210 júmys berushide 22 myngha juyq shetel azamaty sheteldik júmys kýshin tartu kvotasy boyynsha enbek etip jatyr, – dedi ministr B. Núrymbetov.

Núrymbetovting aituynsha, biyl Qazaqstan aumaghynda 76,2 myng shetel azamaty әkimshilik jauapkershilikke tartylghan eken. Onyng toghyz myny bir jola respublika aumaghynan shygharylghan kórinedi. Sonymen qatar, zansyz kóshi-qondy úiymdastyrghandargha baylanysty 43 qylmystyq is, al elden shygharu turaly sheshimdi uaqytynda oryndamaghandargha baylanysty 110 qylmystyq is qozghalghan eken.

Erekshe aita keterligi, ótken, 2019 jyly Qazaqstangha shetelde túratyn on ýsh myngha juyq etnikalyq qazaq kóship kelgen. Atap aitsaq, onyng 46 payyzy Ózbekstannan, 34 payyzy Qytaydan, 7 payyzy Mongholiyadan, al qalghan 7 payyzy Týrikmenstannan elimizge kóship kelgen.

- Qazaqstan – kóship-qonushylar ýshin tranziyt, migranttar baratyn jәne migranttar shyghatyn el, sondyqtan bizdi baqylausyz jahandyq kóshi-qon mәselesi alandatyp otyr. Rettelmeytin kóshi-qonnyng kólemi men qúramyn baghalau onay emes, sondyqtan halyqaralyq jәne ónirlik dengeyde derek jinau jýiesi men birynghay tәsil qalyptastyru – birinshi kezektegi mindet, – dedi Birjan Núrymbetov óz sózinde.

Ministrding aituynsha, elimiz kóshi-qon mәseleleri jónindegi halyqaralyq arnauly úiymmen jәne birikken últtar úiymy bosqyndar is jónindegi jogharghy komissarynyng jauapty basqarmasymen birge 2011 jyldan bastap «Almaty prosesi» atalatyn ónirlik dialogty jýzege asyryp keledi. Atalghan sharagha Ázirbayjan, Aughanstan, Tәjikstan, Qyrghyzstan, Týrkiya jәne Týrkimenstan qosylyp otyr. Sonymen qatar, baqylaushy retinde Iran men Pәkistan qatysady.

- Qazaqstan migranttardyng zandy qúqyqtaryn qúrmetteuge, jahandyq jәne ónirlik dengeyde ózara tiyimdi yntymaqtastyqty nyghaytugha mýddeli, sonymen birge kóshi-qon aghyndaryn retteuge ýles qosugha niyetti, – dedi ministr Núrymbetov.

Taghy bir aita keterlgi, ótken jyly jeltoqsan aiynda Marrakeshte ótken Bosqyndar mәrtebesi turaly konvensiya mindettemeleri boyynsha elimiz qauipsiz tәrtiptegi әri túraqty kóshi-qon jónindegi әlemdik kelisimge qosylghan bolatyn. Soghan say «Kóshi-qon prosesterin retteu mәseleleri boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» arnayy zang jobasy әzirlengen. Qazir búl zang jobasy Parlament Mәjilisinde qaralyp jaqanyn aita keteyik. Atalghan qújatta enbek immigranttaryn tartu mehanizmin qazirgiden de jetildire týsu, әkimshilik jauapkershilikke tartylghan keybir migranttar mәselesin ontayly sheshu, sonday-aq memlekettik zannamalargha halyqaralyq readmissiya standarttaryn paydalanu mәseleleri nazargha alynghan.

Biz sóz etip otyrghan jinalysqa Qazaqstan Respublikasy Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Birjan Núrymbetovpen qatar, kóshi-qon jónindegi halyqaralyq úiymnyng Ortalyq Aziya boyynsha ýilestirushisi, atalghan úiymnyng Qazaqstan, Týrikmenstan, Qyrghyzstan,  jәne Ózbekstandaghy missiyasynyng jauapty basshysy Zeynal Gadjiyev te qatysty. Búl jiynda talqylanghan taghy bir týiitkildi mәsele әdemdegi adam saudasy qúrbandaryna arnauly әleumettik kómek kórsetu jәne adam saudasynyng aldyn alu mәselesi boldy.

Jiynalys sonynda Qazaqstan Respublikasy Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi men Kóshi-qon jónindegi halyqaralyq úiym arnauly yntymaqtastyq turaly kelisimshart jasasty. Búl memorandum qos taraptyng әlemdik jәne elishilik kóshi-qon mәselelerindegi yntymaqtastyghyn qazirgiden de nyghaytu jәne odan әri kemeldendire týsudi basty maqsat etip otyr.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475