Oqu baghdarlamasyna ne ýshin reforma jasay beremiz?..
21 aqpanda «Ashyq alan» baghdarlamasynda qazaq kýresin olimpiada oiynynyng qataryna jәne orta mektepting oqu baghdarlamasyna kirgizu mәseleleri talqylandy. Oghan bes sport mamany men sayasatker Quandyq Shamahayúly qatysty.
Respublikalyq qazaq kýresi Federasiyasynyng tóraghasy Jandos Qonysbaev sporttyng últtyq týrin olimpiada oiyndaryna engizu jayly qysqasha aqparat berip, mәselening kóterilgenine alty jyl bolghanyna, әlde de biraz týiinder sheshuin taba almay kele jatqanyna toqtaldy. Spiykerding oilaryn mekemening hatshysy Baqdәulet Sәbitov, dýniyejýzilik qazaq kýresi federasiyasynyng tóraghasy Talghat Mәzbaev tolyqtyrdy.
«Qazaq kýresi» kýrdeli sóz, ony «sambo», nemese «dzudo» siyaqty qysqa terminmen almastyru qajet, «beldesu», «beldespe», «baluan kýres» dep atau jóninde ongha juyq úsynystar týskeni, tatarlar óz kýresin «beldesu» deytini aityldy.
Sport komentatory Qayyrjan Mәulen qoldanylalatyn aila tәsilder de halyqaralyq standartqa say boluy qajet, býgingi tanda orys tilinen «kalika» jasap jýrmiz, dep meni tanqaldyrdy. Sonda qalaysha últtyq oiyn týrinen jasalatyn is qimyldardyng atauy osy kýnge deyin qalyptaspaghan?
Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri Dәuren Abaev orta mektepting oqu baghdarlamasyna qazaq kýresi kiretini jayly mәlimdegeni aityldy. Negizgi pikirtalas osy mәselening ainalasynda órbidi.
Spiyker búl joba aldaghy oqu jylynan bastap «Núr–Súltan» qalasyndaghy bes mektepte synaqtan ótetinin, pәn besinshi synyptan bastap onbirinshi synypqa deytin jalghasatynyn, 102 saghat sabaq ótkiziletinin aitty. Negizgi maqsat - últtyq sporttyng búl týrining ghylymy negizderin jastargha oqytyp, teoriyalyq bilimmen qatar, patriottyq tәrbiye berip, qazaq kýresin «dzudo» dәrejesine deyin kóteru eken.
Quandyq Shamahayúly jalghyz ózi qazaq kýresi mamandaryna pikirtalasta qarsy túruyna tura keldi. Ol búl úsynysqa týbegeyli qarsy ekenin bildirip, sport mamandary jalpy jәne arnayy bilim beru talaptaryn shatystyryp otyrghanyna nazar audardy. Spiyker orta mektep oqushylaryna himiya, fizika, matematika, biologiya jәne taghy basqa pәnderden bazalyq tereng bilim beruding ornyna, әrkim oiyna kelgenin tyqqyshtap jatqanyn aityp, erteng mýmkin bireu kókpardy oqu baghdarlamasyna kirgizu kerek der, sonda ne bolmaq? Men dene tәrbiyesine, dene shynyqtyrugha qarsy emespin, ol pәn retinde búrynghysha oqytyluy kerek, qazaq kýresine kelsek, onymen arnayy mektep nemese kollejd oqushylary ainalysuy qajet, dedi.
Dýniyejýzilik qazaq kýresi federasiyasynyng ókili Talghat Mәzbaev әriptesterining úsynysymen tanys emes ekenin, býgin ghana estip otyrghanyn mәlimdedi. Osy mәsele boyynsha halyqtyng pikirin bileyik, dep baghdarlama jýrgizushisi, jas mólsheri otyz-otyzbesten aspaghan, týrlerine qaraghanda sportpen shúghyldanatyn bes-alty er adamnyng pikirin kórsetti. Bәri qyzu qoldau bildirdi. Biraq ta olardyng pikiri býkil halyqtyng pikirin bildirmeytini anyq...
Sonda aldymyzdaghy kýzden bastap Núr Súltan qalasynyng bes mektebinde synaqtan ótetin qazaq kýresi jobasy jynysy men mashyqtanuyna qaramastan oqushylar sporttyng osy týrimen ainalysu mindetti bolmaq pa? Mýmkin bireuler shahmatpen, ekinshileri koniky nemese shanghy, ýshinshisi velosport nemese gimnastikamen ainalysqysy keletin shyghar? Ne sebepti deneshynyqtyru sabaghy búrynghysha pәn retinde jýrgizip, oqushylar qalaghan sport týrimen ainalyspaydy? Qazaq kýresin orta mektepting oqu baghdarlamasyna endiru jayly úsynys Bilim jәne ghylym ministrligimen kelisildi me? Nege atalghan mekemening ókili shaqyrylmaghan? Tabysty sport týrleri tolyp jatyr. Mәselen futbol, shanghy, mәnerlep syrghanau, gimnastika jәne t.b. Ne sebepti solargha kóbirek kónil bólinbeydi?
Jaqynda Últtyq kenesting bir mýshesi birinshi synyptan bastap mektep oqushylaryna zang ýiretu kerek, kelesi otyrysta osy mәseleni talqylaudy úsynatynyn jazypty. Egemendik alghan otyz jylgha juyq uaqytta oqu baghdarlamasyna qanshama ózgerister engizdik. Sonyng kópshiligi ong nәtiyje berdi me? Osydan eki-ýsh jylday búryn ýsh tildi birden bilu kerek, jogharghy synyptarda informatika men tabighattanu pәnderin aghylshyn tilinde jýrgizu kerek, dep ústazdardy oqytu ýshin milliardtaghan qarajatty jelge úshyrdyq. Qashanghy әdistemelik túrghydan negizdelmegen, jeke adamdardyng josparyn iske asyramyz, dep oqu baghdarlamasyna reforma jasay bermekpiz?
Múrat Qoyshybaev
Abai.kz