(«Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlama» jobasy turaly Jasaral Quanyshәlinning «Kýretamyr» QQ úiymdastyrghan dóngelek ýstelde jasaghan bayandamasy)

Juyrda Qazaqstan júrtshylyghynyng nazaryna úsynylghan «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlama» jobasymen tanysyp shyqqan song mening kókeyimde: «Al, sonda «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2001-2010 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy» qanday bolyp edi jәne ol qanday nәtiyje berip edi?» - degen zandy súraq tudy.

Sondyqtan búrynghy baghdarlamany da alyp, ony songhy baghdarlamamen salystyra qarap shyqtym. Sonyng nәtiyjesinde kózim anyq jetken aqiqat - osydan on jyl búryn qabyldanghan baghdarlama men qazirgi baghdarlama jobasy shyn mәninde eki bólek baghdarlama emes, ekeui - bir baghdarlama! Búlardyng arasyndaghy bar aiyrmashylyq - býgingi baghdarlama jobasynyng búrynghy baghdarlama negizinde biraz jetildirilip, ózgertilgendigi ghana. Yaghni, búl jobany, meninshe, JANA BAGhDARLAMA jobasy deuge kelmeydi, ol bar bolghany - aragha on jyl salyp, osy uaqyt ishinde oryndalugha tiyis bolghan, alayda, basqa jaqtarynan oryndalsa da, tek memlekettik til - qazaq tiline qatysty ghana ORYNDALMAY QALGhAN búrynghy baghdarlamanyng izimen jasalghan sol baghdarlamanyng JANA NÚSQASY ghana!

(«Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlama» jobasy turaly Jasaral Quanyshәlinning «Kýretamyr» QQ úiymdastyrghan dóngelek ýstelde jasaghan bayandamasy)

Juyrda Qazaqstan júrtshylyghynyng nazaryna úsynylghan «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlama» jobasymen tanysyp shyqqan song mening kókeyimde: «Al, sonda «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2001-2010 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy» qanday bolyp edi jәne ol qanday nәtiyje berip edi?» - degen zandy súraq tudy.

Sondyqtan búrynghy baghdarlamany da alyp, ony songhy baghdarlamamen salystyra qarap shyqtym. Sonyng nәtiyjesinde kózim anyq jetken aqiqat - osydan on jyl búryn qabyldanghan baghdarlama men qazirgi baghdarlama jobasy shyn mәninde eki bólek baghdarlama emes, ekeui - bir baghdarlama! Búlardyng arasyndaghy bar aiyrmashylyq - býgingi baghdarlama jobasynyng búrynghy baghdarlama negizinde biraz jetildirilip, ózgertilgendigi ghana. Yaghni, búl jobany, meninshe, JANA BAGhDARLAMA jobasy deuge kelmeydi, ol bar bolghany - aragha on jyl salyp, osy uaqyt ishinde oryndalugha tiyis bolghan, alayda, basqa jaqtarynan oryndalsa da, tek memlekettik til - qazaq tiline qatysty ghana ORYNDALMAY QALGhAN búrynghy baghdarlamanyng izimen jasalghan sol baghdarlamanyng JANA NÚSQASY ghana!

Mening «2001-2010 jyldargha arnalghan baghdarlama memlekettik til - qazaq tiline qatysty oryndalmay qalghan» deuime qanday jaghdaylar negiz boldy?

Oghan birinshi negiz - zang jýzinde (de-ngre) alghashqy til zany qabyldanghan 1989 jyldan beri, yaghny - 21 jyl boyy aldymen Qazaq KSR-nyn, odan song - Qazaqstan Respublikasynyng «memlekettik tili» bolyp tabylatyn, al is jýzinde (de-fakto) kýni býginge deyin, yaghni, 21 jyl ótken song da shyn mәnindegi memlekettik til dәrejesine jete almay, óz Otanynda jetim tirlik keship kele jatqan qazaq tilining barshamyzgha mәlim mýshkil hal-ahualy.

Ekinshi negiz - 2001-2010 jyldargha arnalghan baghdarlamanyng naqty mazmúny. Búdan da góri naqtylay aitar bolsaq - onyng aldyna qoyylghan negizgi maqsattar men mindetterdi jýzege asyru nәtiyjesi. Al, ol nәtiyjeni aiqyndau ýshin sol maqsattar men mindetterdi qazir qaz-qalpynda janghyrtyp, olardyng oryndalu jaghdayyn birden, maqsattar men mindetterding atalu izimen, baghalap kórelik.

_______________________________________

Qazaqstan halyqtarynyng tilderin damytudyng strategiyasy ýsh negizgi maqsatty aiqyndaydy:

memlekettik tilding әleumettik-kommunikativtik qyzmetin keneytu men nyghaytu; - Búl maqsatqa qol jetti me? Jetken joq.

orys tilining jalpy mәdeny qyzmetin saqtau; - Búl maqsatqa qol jetti me? Jetti!

etnikalyq toptardyng tilderin damytu. - Búl maqsatqa qol jetti me? Jetti.

Mindetteri

Maqsattardy iske asyru ýshin mynaday mindetterdi sheshu kózdeledi (oryssha «reshenie zadach» sóztirkesin audarghan siqy, qazaqsha dúrysy «mindetterdi sheshu» emes, «oryndau» nemese «jýzege asyru» bolsa kerek):

memlekettik tilding memlekettik basqaru tili retinde qoldanyluyn qamtamasyz etu; - Oryndaldy ma? Joq.

normativtik qúqyqtyq bazasyn jetildiru; - Oryndaldy ma? Joq.

is jýrgizudi memlekettik tilge kóshiru kestesin (naqty merzimder men is-sharalardy kórsete otyryp) belgileu arqyly barlyq memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda memlekettik tilding is jýrgizudegi negizgi til retinde qoldanyluyn qamtamasyz etu; - Oryndaldy ma? Joq.

Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 7 jәne 93-baptaryn iske asyru maqsatynda respublika kóleminde respublikalyq jәne jergilikti budjettin, úiymdardyng qarjylary, sonday-aq Qazaqstan Respublikasynyng zannamalyq aktilerimen tyiym salynbaghan basqa da kózderi esebinen azamattargha memlekettik tildi tegin oqytu kurstarynyng birynghay jýiesin qúru; - Oryndaldy ma? Joq.

Memlekettik úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda resmy qoldanylatyn til retinde orys tilining qyzmet etuin qamtamasyz etu; - Oryndaldy ma? Asyra oryndaldy.

orys tilining qoldanyluyn ghylymiy-lingvistikalyq túrghyda qamtamasyz etu; - Oryndaldy ma? Asyra oryndaldy.

etnikalyq qauymdastyqtar (diasporalar) ókilderining ana tilin oqytugha memlekettik qoldau kórsetu. - Oryndaldy ma? Oryndaldy.

memlekettik tildi nasihattaudy jәne qoghamdyq ómirding týrli salalaryna engizudi jýzege asyru. - Oryndaldy ma? Joq.

_________________________________________

Mine, osydan keyin «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2001-2010 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynyn» basqa jaqtarynan oryndalsa da, tek memlekettik til - qazaq tiline qatysty ghana ORYNDALMAY QALGhANDYGhYN rastaytyn ózge dәlelder qajet pe? Qajet emes. Basqasha aitqanda, qazaq tilining Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til retindegi jaghdayy osydan on jyl búryn qanday bolsa, qazir de, sayyp kelgende, tap sonday. «Bayaghy jartas - bir jartas».

Yaghni, býgingi tanda Qazaqstan biyligi «2011-2020 jyldargha arnap», júrtshylyq nazaryna úsynyp otyrghan «tilderdi qoldanu men damytu baghdarlamasynyn» jobasy, jogharyda aitqanymyzday, - eshqanday da «jana kezeng - 2011-2020 jyldargha arnalghan jana baghdarlama» jobasy emes, bar bolghany osydan on jyl búryn qabyldanyp, biraq oryndalmay qalghan eski baghdarlamanyng birshama «jamap-jasqap», óndelgen («restavrasiyalanghan») jәne taghy da biraz uaqytqa deyin qazaq qoghamynyng kónilin alday túrugha arnalghan JANA NÚSQASY ghana.

Endi, osydan kelip: «On jyl ótken song Qazaqstanda qazaq tilin memlekettik til retinde damytyp, nyghaytyp, týbegeyli ornyqtyrugha tiyis bolghan baghdarlama ne sebepten jýzege aspay, oryndalmay qaldy?» - degen kókeytesti súraq tuyndaydy. Jәne búl súraqtyng jauabyn tabu, meninshe, óte onay. Nege deseniz, atalmysh sebepter taghy da sol eski baghdarlamanyng ón boyynan «men múndalap», aiqaylap túr.

BÚRYNGhY BAGhDARLAMA NEGE ORYNDALMADY?

Birinshi sebep - baghdarlamanyng bastan-ayaq tek jalang úrandar men deklarasiyalargha qúrylyp, biraq olardyng ómirshendigi ýshin qajetti eshqanday jýzege asyru mehanizmimen qamtamasyz etilmeui. Yaghni, baghdarlamany jasaushylar әu bastan-aq birjaqty teoriyalyq «negizderdi» jetekshilikke alyp, shyn mәninde til mәselesin sheshuge emes, «sheship jatqanday» týr kórsetip, «esep berip», «belgi soghu» ýshin ghana oilastyrylghan búl qújatty taza formalizm qúrbandyghyna shalyp jibergen.

Ekinshi sebep - baghdarlamanyng negizgi maqsattary men mindetterining naqty Qazaqstan jaghdayyna sәikes dúrys aiqyndalmay, óreskel búrmalanyp ketui. Atap aitqanda, bizding elimizde ghasyrlar boyy jәne birinshi kezekte ózgeler emes, onyng bayyrghy túrghyndary - qazaqtar ghana maqsatty týrde Kremliding jappay otarlaushylyq-orystandyru-assimilyasiyalyq sayasatynyng obektisi bolghandyqtan, tәuelsizdik alghan son, halyqaralyq normalargha say, atalmysh sayasattyng asa auyr zardaptaryn jong maqsatynda memleket tarapynan naqty qazaqtargha qatysty ashyq, jan-jaqty ghylymy negizdelgen jәne josparly otarsyzdandyru (dekolonizasiya) sayasaty jýrgiziluge tiyis ekendigi baghdarlama avtorlarynyng oiyna da kirip-shyqpaghandyghy aiqyn kórinip túr.

Basqasha aitqanda, Qazaqstanda esh te bir basqa tildin, әsirese, múnda neshe ghasyrlyq otarlau barysynda qazaq tilin basyp-janshu arqyly tolyq ýstemdik etip kelgen jat til, onyng ýstine búrynghy metropoliya - Resey Federasiyasy tәrizdi alyp Otany bar imperiyalyq últ tili - orys tilining emes, maqsatty jәne josparly otarlaushylyq-orystandyru-assimilyasiyalyq sayasattyng qúrbany bolghan QAZAQ TILINING GhANA TAGhDYRY ShEShILETINDIGI olardyng qaperinde bolmaghan. Sonyng saldarynan olar tek zang jýzinde (de-ngre) ghana memlekettik til bolyp esepteletin, biraq, ókinishke oray, is jýzinde (de-fakto) onday mәrtebege ie emes qazaq tiline qamqor bolugha tiyis baghdarlamanyng ón boyynda oghan ýnemi Qazaqstandaghy óz ýstemdigin búrynghysynsha saqtap kele jatqan kórshi elding tili - orys tilin qosarlap, memlekettik tilge sanaly týrde tosqauyldar qoyyp tastaghan.

«Orys tilining jalpy mәdeny qyzmetin saqtau» mindetin asa manyzdy resmy qújat - memlekettik baghdarlamagha engizu neni bildiredi? Búl - Qazaq memleketi qazaq tilining memlekettik til dengeyine is jýzinde kóteriluine basty kedergi bolyp tabylatyn ORYS TILINING elimizdegi bayyrghy ÝSTEMDIGIN búdan әri qaray da SAQTAP TÚRU mindetin óz moynyna alady degen sóz! Al, jat til - orys tili Qazaqstandaghy óz ýstemdigin memleketting kómegimen saqtap túrghan kezde qazaq tili qalaysha memlekettik til bolmaq? Álbette, siz qansha tyryssanyz da, múnday jaghdayda qazaq tilin tolyqqandy memleket tiline ainaldyra almaysyz. Múny, mine, 21 jyldan beri ómirding ózi-aq aiqyn dәleldep keledi...

Ýshinshi sebep - baghdarlamada Qazaqstannyng zang jýzindegi memlekettik tili - qazaq tilining is jýzinde memleketting jalpy azamattary týgil, tipti... MEMLEKET QYZMETKERLERI ÝShIN DE MINDETTILIGI mýlde qarastyrylmaghan. Óitkeni, onday mindettilik ne Qazaqstan Konstitusiyasynda, ne tilder turaly zanda da joq! Al, eger ne zannamada, ne tilderdi qoldanu men damytudyng memlekettik baghdarlamasynda memlekettik tilding mindettiligi qarastyrylmasa, ol qalaysha memlekettik til bolmaq??? Onyng esesine, zannamada qazaq tilining memlekettik mәrtebesin is jýzinde joqqa shygharatyn orys tilining RESMY mәrtebesi, al baghdarlamada orys tilining sol mәrtebesin memleket tarapynan SAQTAU mindeti shegelep túryp bekitilgen! Endeshe, qazaq tilin memlekettik til retinde qoldanu men damytugha búdan artyq kedergi boluy mýmkin be? Álbette, mýmkin emes.

Osyghan oray mening kókeyde jýrgen birqatar oi-pikirlerim 2001 jyldyng qantar aiynda «Egemen Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen «Mindettemeytin zang - zang emes» atty kólemdi maqalamda aitylghan bolatyn. Sondyqtan, bayandamada oryn almau ýshin sol maqalamdy bólek kóbeytip, býgin sizderding nazarlarynyzgha qosymsha úsynghandy jón kórdim (bayandamagha tirkeldi).

BASQA ELDERDING TÁJIRIYBESI NE DEYDI?

Dýniyede ne de bolsa salystyru arqyly aiqyndalady. Al, eger Qazaqstannyn, qazaq halqynyng til mәselesine bas qatyrushy birinshi el, birinshi halyq emes ekendigin, búl problemanyng bizderden de búryn talay el, talay halyqty qinaghanyn eskersek, ózgelerding osy baghyttaghy útymdy tәjiriybesine nazar audarghan artyq bolmaydy. Osy túrghydan alghanda óz basym qazaq ýshin eng aldymen Izrailiding tәjiriybesi óte qúndy tәjiriybe dep esepteymin. Nege deseniz, ol tәjiriybe - kóp jaghynan taghdyry Qazaq Elining taghdyryna úqsas atalmysh elding eki myng jyldyq ýzilisten keyin derbes tәuelsiz memleket retinde qaytadan qúrylyp, ómir cýre bastaghan 1948 jyldan beri qaray basynan ótkergen asa kýrdeli, nebir dýrbelenge toly almaghayyp jaghdaylarda ózin qay jaghynan da tolyq aqtaghan tәjiriybe.

Eger sol kezde evreylerding jas memleketi әu bastan dúrys til sayasatyn ústanyp, jýzege asyrmaghanda, kim biledi, býgingi Izraili bolar ma edi, bolmas pa edi. Qazirgi izrailidik evreyler - dýnie jýzining týpkir-týpkirinde eki myng jyl boyy taryday shashyrap jýrgen, kóptegen memleketterding san-aluan tilderinde sóilegen diasporalardyng birte-birte Palestinagha kóship kelui nәtiyjesinde qúralghan halyq ekendigin eskersek, olardyng kóp úzamay, bar bolghany 20 jyl ishinde týgel derlik sol kóptildilikten arylyp, jalghyz ivrit tilinde sóileytin birtútas últqa ainalghandyghyna eriksiz tang qalasyn! Al, búl halyqtyng sol eki myng jyl barysynda negizinen tek iudaizm dinining tili retinde ghana saqtalyp, eshqanday memlekettik qoldanysta bolmaghan «óli til» - ivritti tarihy qysqa merzimde qayta «tiriltip» qana qoymay, quatty memlekettik tilge ainaldyrghandyghyn eskersek,  әlgi tandanysymyz odan beter kýsheye týsedi.

Búdan tuatyn zandy súraq - múnday ghajap nәtiyjelerge qol jetkizu ýshin evreyler ne istedi?

Olar, birinshiden, 1948 jyldyng 14-mamyrynda qabyldanghan «Izrailiding tәuelsizdik deklarasiyasynda» ony esh býkpesiz, ashyq týrde «evreylerding últtyq memleketi» dep jariyalady, ekinshiden, ózderining bayyrghy últtyq memleketin janghyrtu isin qolgha alghan boyda aldaryna meyilinshe anyq, realistik jәne tújyrymdy maqsattar men mindetter qoyyp, olardy aiqyn zang normalary týrinde bekitti jәne esh te bir kedergilerge qaramastan ýlken qajyr-qayratpen jýzege asyra bildi.

Sonyng ishinde memleket qúru isining temirqazyghy retinde negizgi eki iydeologiyany biriktirdi. Olar - «býkil әlemning evreylerin jinau» jәne «mәdeniyetterdi balqytu qazany» dep atalatyn iydeologiyalar bolatyn. Al, ol ýshin basty qúral retinde ivrit tilin әri kýndelikti sóilesu tili, әri jazba til retinde tiriltip, oghan memlekettik til mәrtebesin beru maqsaty qoyyldy. «Ivrit jәne tek qana ivriyt!» úranyn jariyalap, memleketting býkil mýmkindikterin osy úrandy jýzege asyru mindeti men maqsatyna júmyldyrdy. Sóitip, ivrit tilining jana mәrtebesi «atamekenge oralushy» barsha evreylerding mәdeniy-ruhany birligin qalyptastyru isin meyilinshe jenildetti. Sonymen qatar ivrit tili Izrailiding qasiyetti memlekettik simvoldarynyng jәne memlekettik qauipsizdigin qamtamasyz etushi negizgi kepildikterining biri bolyp esepteldi.

Sonday-aq, ivrit tilining qysqa tarihy merzimde el ómirining barlyq salalaryn qamtityn tolyqqandy memlekettik tilge ainaluyna Izraili memleketin qúrushy últ kósemderi orasan zor yqpal etti. Naqtylay aitsaq, olardyng barlyghy europalyq evreyler ortasynan shyqqandyqtan, ana tilderi nemis tiline negizdelgen idish tili bolatyn. Biraq, solay bola túra, memleket qúrylghangha deyin - últ kósemderi, memleket qúrylghan song - el basshylary tek ózderining ghana emes, sol kezderi jalpy evreylerding de basym kópshiligining ana tili bolghan idish tilinen, ivrit tiline qauip tóndirushi jat til retinde, sanaly týrde bas tartyp, oghan shyn mәninde soghys jariyalap, ivrit tiline jyghyp berdi jәne osy túrghyda býkil el azamattaryna ýlgi-ónege kórsetti.

Endi «Izrailidegi basqa tilder mәselesi qalay sheshildi?» taqyrybyna keler bolsaq, búl eldegi evrey emes halyqtar ókilderinen múnda tek arabtar ghana belgili dәrejede arnayy tildik qúqyqqa iye. Jәne búl týsinikti de, óitkeni Izraili arabtary - kelimsekter emes, olar osy jerdin, yaghny - Palestinanyng bayyrghy túrghyndary.

Kerek deseniz, 1897 jylghy sionisterding Birinshi kongresinde býkil dýnie jýzining evreylerin Palestinagha birtindep kóshirip, qonystandyra bastau jóninde sheshim qabyldanghangha deyin búl jerdi tek qana arabtar mekendep, al evreyler joqtyng qasynda bolatyn. Mәselen, atalmysh kongresten keyin 20 jyl ótkende, 1917 jyly Palestinadaghy qalyng arabtyng arasynda bar bolghany... 84 myng ghana evrey ómir sýrip jatty. Al 2010 jyly, yaghny - biyl, sodan beri ótken 93 jyl ishinde múndaghy evreylerding sany 5 million 726 myngha jetip, 68,2 esege kóbeygen. Sóitip, 7 million 587 myng Izraili halqynyng 75,5 payyzyn evreyler qúraydy. Al, arabtardyng sany  - 1 million 548 myng (20,4 payyz), basqa últtar sany - 313 myng (4,1 payyz).

Osy túrghydan alghanda, Izrailige songhy 100 jyl ishinde ghana jinalghan evreylermen salystyrghanda arabtar anaghúrlym bayyrghy túrghyndar bolsa da, búl elding zany boyynsha Izraili tek qana evreylerding últtyq memleketi bolyp, tek qana evreyler «memleket qúrushy últ» bolyp, al arabtar «últtyq azshylyq» bolyp moyyndalady. Sondyqtan, Izrailide memlekettik til ekeu bolghanymen, zang jýzinde Ivrit tili - birinshi, arab tili - ekinshi memlekettik til dep belgilenip, al is jýzinde arab tilining qoldanylu ayasy men mýmkindikteri ivrit tilining qoldanylu ayasy men mýmkindikterimen tipti salystyrugha kelmeydi. Eger ivrit tili býkil memleket shenberinde tolyq jәne jalghyz qoldanylsa, arab tili shyn mәninde tek arabtardyng ózderi ghana sóileytin til dәrejesinde saqtalghan. Onyng ýstine arabtardyng basym kópshiligi ivrit tilin biledi, al evreyler arasynda arab tilin biletinder jәne, әsirese, ony kýndelikti tirlikte qoldanatyndar neken-sayaq.

Arab tilining memlekettik til retindegi mәrtebesining is jýzinde qanshalyqty ekendigin mynaday mysaldan da angharugha bolady: Izrailide jol kórsetkishterin nemese kóshe ataularyn arab tilinde jazu ýshin Jogharghy sottyng arnayy sheshimi qajet.

Qoryta aitqanda, 1948 jyly Izraili memleketi qúrylghan kezden beri jýrgizilgen aiqyn jәne sheshimdi memlekettik sayasattyng arqasynda kóp úzamay-aq, nebәri 20 jyl ishinde, zang jýzinde de, is jýzinde de Izraili - tek evreylerding ghana últtyq memleketine, ivrit tili  - Izrailiding tolyqqandy júmys isteytin jalghyz memlekettik tiline ainaldy.

BÁRI SALYSTYRGhANDA AYQYNDALADY

Ózderiniz kórip otyrghanday, Qazaqstandaghy til sayasaty men sol sayasatqa tikeley tәueldi til jaghdayyn Izrailidegi til sayasaty men, tiyisinshe, til jaghdayymen salystyrghan kezde ekeuining arasyndaghy aiyrmashylyq jer men kóktey ekendigin angharu qyiyn emes. Naqtylay aitqanda, Izrailiding til sayasaty ә degennen-aq týgel jәne birynghay, esh qospasyz, tek qana evreylerding últtyq tili - ivrit tilin memlekettik til retinde ornyqtyryp, bekituge júmys istese, Qazaqstannyng til sayasaty әu bastan-aq «sizge de, bizge de» prinsiypine (shyn mәninde - prinsipsizdigine) negizdelip, otarshyldyq zamanda әbden ezilip-janshylyp qalghan qazaqtardyng últtyq tili - qazaq tilin búrynnan ýstemdik etushi imperiyalyq jat til - orys tiline baylap qoyyp, túnshyqtyrumen keledi deuge tolyq negiz bar.

Izrailidegi tilge qatysty zang normalary esh kýmәnsiz barshagha mindetti memlekettik til - ivrit tilin qoldanu men damytugha arnalyp, al zang normalary myqty oryndau mehanizmimen qamtamasyz etilse, Qazaqstandaghy tilge qatysty zang normalary, kerisinshe, qazaq tilin memlekettik til retinde eshkim biluge jәne qoldanugha mindetti emes әljuaz til jaghdayynda qaldyryp, onyng esesine, búrynnan is jýzinde Qazaqstannyng jalghyz memlekettik tili bolghan orys tilin oghan qosarlap qong arqyly onyng odan ary qaray da ýstemdik qúryp, qazaq tilin ezip-jansha beruine býkil jaghday jasady.

Sonday-aq, Qazaqstandaghy osynday keritartpa zang normalarynan tuyndaghan tilderdi qoldanu jәne damytu baghdarlamalary da әr on jyl sayyn birin-biri qaytalap, ýnemi qazaq tilining óz Atamekeninde baghynyshty til, al Qazaqstan ýshin jat til - orys tilining ýstem til bolyp saqtala beruine qyzmet etip keledi.

Izraili biyligi 20 jyl ishinde ivrit tilining memlekettik mәrtebesin zang jýzinde ghana emes, is jýzinde de týbegeyli ornyqtyryp jәne bekitip, búl problemany kýn tәrtibinen syzyp tastasa, Qazaqstan biyligi 20 jyl boyy qazaq tilining memlekettik mәrtebesin ornyqtyryp, bekitpek týgil, ony bitpeytin úrys-keris, aitys-tartys, dau-damay, janjaldar obektisine ainaldyryp, kókpargha salghan laqtay júlma-júlma etumen keledi.

Onyng ýstine, eger, jogharyda aitylghanday, evrey halqynyng әridegi últ kósemderi men beridegi el basshylary ózderining jәne evreylerding basym kópshiligining ana tili - idish tilinen sanaly týrde bas tartyp, memleket shenberinde tek ivrit tilining ghana ýstemdik etuine jatpay-túrmay qyzmet etip, býkil memleketti ivrit tilinde sóiletip, óz balalary men nemerelin týgel ivrit tilinde oqytyp, osy túrghyda elding qarapayym azamattaryna ghajap ýlgi-ónege kórsetse, Qazaqstanda bәri kerisinshe - bizding basshylar, jyghylghangha júdyryq degendey, otarshyldyq zamannan beri ózderining ana tili bolyp ketken imperiyalyq orys tilinen kýni býginge deyin «ajyrasa almay», sonyng saldarynan býkil memlekettik basqaru organdaryn da orys tilinde júmys istetip, balalary men nemerelerin jappay orys mektepterinde oqytyp, odan song shetelge oqugha jiberip, 20 jyl boyy qazaq tilin orys tiline jyghyp berumen keledi.

Osyghan oray Izraili Memleketining Qazaqstan Respublikasyndaghy Tótenshe jәne Ókiletti Elshisi Ran Ishaydyng mynaday pikiri ózine eriksiz nazar audarady: «Bizding tәjiriybe tildi qalpyna keltiruge bolatyndyghyn kórsetedi. Qazir Izrailide barlyghy túraqty sóileytin eng tanymal til - ol - ivriyt. Siz izrailidik ómirdi ivritsiz kóz aldynyzda esestete almaysyz. Jәne tap osynday jaghday Qazaqstanda da boluy mýmkin, qazaqtar ghana emes, últtyq azshylyqtar da qazaqsha sóiley alady. Izrailide de týrli últ azshylyqtary túrady jәne olar da ivritshe sóileydi. Sondyqtan adamdardyng qazaqsha sóileuine әldebir kedergiler bar dep oilamaymyn...» (http://www.kazakhemb.com/?CategoryID=209&ArticleID=716&Page=12).

QAZAQSTANNYNG TIL SAYaSATY QANDAY BOLUY TIYIS?

Qazaqstannyng til sayasaty ong nәtiyje berip, jalpy til problemasy obektivti sheshim tabuy ýshin, meninshe, memleket tarapynan tómendegidey sharalardy belgilep jәne bekitip, jýzege asyru qajet.

«Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlama» jobasynda onyng avtorlary: «Baghdarlamany dayarlau barysynda 30-dan astam shet elderding memlekettik til sayasatyn jýzege asyrugha baylanysty mәselelerdi qúqyqtyq retteuding tәjiriybesi zertteldi», - dey kele, 28 memleketting tilge qatysty zannamalar tizimin keltiredi. Solardyng jartysynan astamy - 15-inde, atap aitqanda - Ázirbayjan, Armeniya, Fransiya, Latviya, Malita, Polisha, Resey Federasiyasy, Singapur, Slovakiya, Tәjikistan, Týrkimenstan, Ózbekstan, Ukraina, Filippiyn, Estoniyada - zannama tek bir til, yaghny - memlekettik til jóninde. Jәne de búlardyng 9-y - búrynghy «kenestik respublikalar». Nege ekenin, Litva men Gruziya tizimge ilikpepti, al olardyng da zannamasy tek memlekettik til jóninde ekendigi belgili, demek, búrynghy 15 «bauyrlar» arasynan tek Qazaqstan, Belarusi, Qyrghyzstan men Moldova - tórteuining ghana zannamasy «tilder» jóninde.

Osydan kelip zandy súraq tuady - eger atalmysh elderding zannamalaryndaghy kózge úryp túrghan osynday erekshelikti «bayqamasa», sondyqtan ony qaperge almasa, baghdarlama avtorlary ol zannamalardy ne ýshin «zerttegen»? Álde olar imperiyalyq zamanda býkil búrynghy «odaqtas respublikalar» arasynda otarshyldyqtyng eng auyr týrine úshyrauy saldarynan memlekettik tilining jaghdayy da eng auyr, sondyqtan oghan airyqsha qamqorlyq jasaugha tiyis Qazaqstanda kýni býginge deyin memlekettik til turaly zang әli kýnge deyin qabyldanbaghandyghyn bilmeydi me eken? Federasiyalyq memleket - Reseyding ózi onsyz da býkil imperiyanyng zang jýzindegi de, is jýzindegi de jalghyz memlekettik tili - orys tili turaly arnayy zang qabyldaghanda, birtútas (unitarlyq) memleket bolyp tabylatyn Qazaqstannyng óz memlekettik tili - qazaq tili turaly zang qabyldamauyn qanday qisyngha (logikagha) syighyzugha bolady?

Búdan kelip shyghatyn BIRINShI qorytyndy jәne úsynys - Qazaqstan parlamenti kópke sozbay, Qazaqstan Respublikasynyng «Memlekettik til turaly» Zanyn qabyldap, iske qosuy kerek.

Jogharyda aitylghan әngimelerden tuatyn jәne bir súraq - san jaghynan qazaqtar kóp túratyn әlem memleketterining qaysysy óz zannamasynda nemese til qoldanu jәne damytu baghdarlamasynda qazaq tiline qatysty qanday da bolsa bir qamqorlyq nyshanyn bildiripti? Óz basym 2 million qazaq túratyn Qytayda da, 1,5 million qazaghy bar Ózbekstanda da onday fakti joq ekenin bilemin. Al, atalmysh eki memlekette tym qúryghanda azdy-kópti qazaq mektepteri júmys istese, 1 millionnan astam qazaq mekendeytin  Reseyding tek Altay ólkesindegi Qosaghashta ghana jalghyz qazaq mektebi boluyn qay qamqorlyqqa jatqyzamyz? Álde tilge qatysty Qazaqstan zannamasy men memlekettik baghdarlamany jasaushylar orys tilining elimizdegi ýstemdigin saqtau jóninde airyqsha baptar engizip, sharalar belgilegende, múny Reseyding bir million qazaqty jalghyz mekteppen qatyryp qoyyp, jappay orystandyryp jatqanydyghy ýshin jýrekjardy alghys retinde jasady ma eken?

Búdan kelip shyghatyn EKINShI qorytyndy jәne úsynys - Qazaqstan ókimeti 2011-2020 jyldargha arnap, «tilderdi» emes, «memlekettik tildi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlama» jobasyn jasap, jýzege asyruy kerek.

Al, memlekettik til turaly bolashaq zang da, baghdarlama da ózderine jýktelgen mindetter men maqsattardy oidaghyday oryndauy ýshin olarda mynaday negizgi sharalar qarastyrylyp, bekitilui shart:

1. Elimizding Konstitusiyasyna memleketimizding «Qazaqstan Respublikasy» emes, «Qazaq Respublikasy» atalatyndyghy jәne onyng «Qazaqtardyng últtyq memleketi bolyp tabylatyndyghy» jóninde ózgerister engizu.

2. Qazirgi Konstitusiya men tilder turaly zandaghy «orys tili resmy týrde qazaq tilimen qatar qoldanylady» deytin baptardy alyp tastau jәne onday bapty, әlbette, jana zangha kirgizbeu.

3. Jana zangha memlekettik tilding barsha memlekettik qyzmetkerler ýshin týgel mindettiligi jóninde bap engizu.

4. Jana zangha, býkil әlem tәjiriybesine say, memlekettik tilding barsha el azamatary ýshin de týgel mindettiligi jóninde bap engizu. Biraq búl bapyng memlekettik qyzmetkerlerge qatysty baptan aiyrmashylyghy - onyng óz kýshine týpkilikti enetin tastay merzimin belgileu qajettigi. Aytalyq, bes jyl nemese, eng kóbi, on jyl merzim, al, odan song búl túrghyda eshqanday әngime boluy tiyis emes. «Zang nashar, biraq ol - zan» qaghidasy mýltiksiz júmys isteui kerek.

5. Jana zangha onyng sapaly oryndaluyn  múqiyat qadaghalap, jýzege asyru maqsatynda naqty ókilettilikteri bar til polisiyasy (Qytaydaghyday) nemese til inspeksiyasy (Estoniyadaghyday) qúrylyp, júmys isteytindigi jóninde bap engizu.

6. Konstitusiyagha engen ózgerister men memlekettik til turaly jana zang negizinde jasalghan jana baghdarlamagha memlekettik tilding sózsiz mindettiligi men is jýzinde memleket ómirining barlyq salasynda týgel qoldanylugha qabilettiligin qamtamasyz etu maqsatynda úiymdastyrushylyq jәne materialdyq sipattaghy barsha qajetti sharalardy engizu, sonyng ishinde:

-  qazaq tilining múghalimderi men oqytushylaryn jedel jәne kәsiby dengeyde dayarlau, olargha layyqty jalaqy tóleu, sapaly, barlyq talaptargha jauap beretin oqulyqtar, kórneki qúraldar men basqa da әdebiyetterdi dayyndap, jaryqqa shygharu;

- memlekettik qyzmetkerler ýshin bólek jәne ózge azamattar ýshin bólek, qajettilikke sәikes barlyghyn týgel qamtityn mólsherde memlekettik til kurstaryn ashu jәne olardy barlyq qajettiliktermen jetkilikti dәrejede jabdyqtau;

- elimizding budjetinde memlekettik tildi qysqa merzimde ornyqtyryp, bekitu maqsatyna tolyq jetetindey kólemde qarajat qarastyru;

- barsha BAQ-tarda (әsirese, orys tilindegi) is jýzindegi tәuelsiz últtyq memleket - Qazaqstanda býkil el azamattarynyn, últyna qaramastan, qazaq tilin bilu qajettiligi men artyqshylyghyn, jalpy alghanda memlekettik til mәselelerin belsendi jәne maqsatty týrde nasihattau.

Býkil aitylghandy qoryta kele, sózding týiini retinde atap ótudi qajet etetin mәsele - memlekettik til mәselesimen memleketting ózi tikeley jәne mýddeli týrde ainalyspayynsha, elimizde qazaq tilin is jýzinde damytyp, onyng pozisiyasyn bekituge baghyttalghan osynday jәne búdan da basqa úsynystar bar bolghany iygi niyet bolyp qala beredi. Al, qazirgi Qazaqstan biyliginin, ókinishke oray, múnday sharualarmen ainalyspaytyndyghyna barshamyzdyng kózimiz әbden jetip otyr. Sondyqtan bizderdin, yaghni, Qazaqstan júrtshylyghynyng basty mindeti, meninshe, - býkil kýsh pen amaldardy qaytken kýnde de, jәne meyilinshe tezirek, múnday biylikti ózgertu maqsatyna júmyldyru...

2010 jyldyng 30-qyrkýiegi

«Abay-aqparat»