«Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» Zannyng jobasy  Mәjilis qarauynan ótisimen keshe senatta da maqúldanyp ýlgerdi. Alayda, atalghan zang jobasy Preziydent qol qoyyp bekitkenge deyin qoghamdyq pikir talqysyna týse beretin týri bar. Tómendegi maqalada atalghan jobanyng olqy tústaryna baylanysty Abai.kz aqparattyq portalynyng túraqty avtory Dosay Kenjetav (surette) sauatty syn aitady.

....................................................................................................................................................

«Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» Zannyng jobasy  Mәjilis qarauynan ótisimen keshe senatta da maqúldanyp ýlgerdi. Alayda, atalghan zang jobasy Preziydent qol qoyyp bekitkenge deyin qoghamdyq pikir talqysyna týse beretin týri bar. Tómendegi maqalada atalghan jobanyng olqy tústaryna baylanysty Abai.kz aqparattyq portalynyng túraqty avtory Dosay Kenjetav (surette) sauatty syn aitady.

....................................................................................................................................................

Qazaq eli ondaghan ghasyr boyy islam dinin qabyldau arqyly osy órkeniyetting ajyramas bóligine ainaldy. Demek islamdy qabyldau ereksheligi bar, ózindik tarihi, tanymdyq, dәstýrli músylmandyq týsinigi qalyptasqan elmiz. Qazaq eli islamdyq ghylym men órkeniyetke ózindik ýles qosty. Demek tarihta diny ghúlamalary bar, diny tәjiriybeleri naqtylanghan, dindi úghynu, týsinu jәne týsindirude ruhany bazasy bar elmiz. Biraq keshegi oriyentalistik tendensiyalar qazaqty islamnyng ógey balasy retinde tanytyp keldi. Búghan kezinde tәuelsiz elding basshysy retinde elbasymyz «Dinimiz islam, kitabymyz Qúran, tegimiz týrik» degen anyqtamasy arqyly jauap berdi. Shyndyghynda qazaq eli tarihy jәne kenistiktik túrghydan da Batys pen Shyghystyn, yaghny islam men hristian әlemin jalghastyrushy kópir qyzmetin atqaryp keledi. Búl da Qazaqstangha geopolitikalyq jauapkershilik jýktep otyr.

Degenmen, ótken ghasyr ateizmge negizdelgen kenestik, immanenttik jabyq jýie, dәstýri men dini bite qaynasqan qazaq últynyng qúndylyqtar keshenin túnshyqtyryp baqty. Alayda, tól músylmandyq týsinigimiz ben diny sana óz tirshiligin tolyq joghaltqan emes. Búl qúbylys qazaq mәdeniyeti men dilining bolmystyq túrghydan islammen sinisip ketkendigine dәlel bola alady.

Al, endi tújyrymdamada osy shyndyq turaly aitylmaydy. Keshegi orys oriyentalistikasynyng saryny bayqalady. Aldymen qoldanylghan úghymdar men kategoriyalar shenberinde týsinbestik tuyndaydy. Mysaly «doktrina», «baghdarlama», «tújyrymdama» búlar óz aldyna bólek jeke kategoriyalar. Ekinshiden tújyrymdamanyng maqsaty «islam dinin taratu» retinde kórinis bergen. Búl da bizding memlekettilik tarihy men ústanymyna say emes. Mysaly jay ghana kuliturologiyalyq túrghydan Qazaqstan memleketining negizinde qazaq mәdeniyeti, al qazaq mәdeniyeti ózeginde islam dini aksiologiyalyq jýie retinde bolmystyq mәnge ie deytin bolsaq, onda tújyrymdamadaghy «islam dinin taratu» tirkesi orynsyz. Onyng ornyna islam dinin damytu dese dúrys bolady. Sonda ghana búl tirkes Qazaqstan respublikasynyng qúqyqtyq negizindegi basty ústanym zayyrlylyqqa da núqsan keltirmeydi. Sebebi kez kelgen zayyrly memleket din jaymen ainalyspaydy, kerisinshe bolmystyq túrghydan ózining diny qúndylyqtaryn damytugha onyng erkin tirshilik etuine yqpal etedi. Elbasynyng tikeley baqylauymen jýrgizilip kele jatqan «Mәdeny múra» baghdarlamasynda dinimizge qatysty enbekter men qoljazbalar әlemning tórt búryshynan әkelinip, ghylymy ainalymgha enip jatyr. Búl da dindi damytugha baghyttalghan iygi bastama.

Áriyne, tújyrymdama avtorynyng niyeti dúrys boluy mýmkin, biraq býgingi jahandyq ýderisterding ishinde otyrghan elimizding resmy ókilining auzynan shyqqan әrbir úghym men kategoriya óte tereng bilim men sauattylyqqa negizdelui tiyis. Avtor arabist retinde arab tilindegi «nashriyat» (taratu, jay) sózin tikeley qazaqshalaghan boluy yqtimal.

Sosyn tújyrymdama (konsepsiya) filosofiyalyq kategoriya. Oghan sebep retinde kórsetilgen «sebepter» kóbinese qúbylystar men saldarlar. Búl da tújyrymdamagha núqsan keltirip túr. Mysaly, «islam dinining sayasy qúralgha ainaluy», «órkeniyetterding qaqtyghysy», «lankestik», «arab elderindegi býlikter»,» Batystyng sayasaty» jәne t.b. búlar býgingi teoriyalar men qúbylystar. Búghan jahandyq ýderister negizindegi qúndylyqtyq jarystar sebep bolyp otyr degen jón.

Sonymen qatar «ólimdi jerde molda semiredi», «hijab kiidi dәripteu», «arab dәstýrining beleng aluy» jәne t.b. búlar býgingi Qazaqstandaghy diny ahual kórinisteri, yaghny saldarlar. Búlar da býgingi qoghamda diny tanymnyng әrtektiliginen, jәne soghan mýmkindik bergen baqylausyzdyqtan tuyndap otyr.

«Irannyng qazaq jastaryn óz elinde oqytu arqyly Qazaqstanda shiizmdi taratu sayasaty» búl óte nәzik, batyl әri kýrdeli pikir. Rasynda Irannyng Qazaqstan ýshin dәl osynday sayasaty bar ma?­ Múnday pikirdi zertteushiler emes, elshi sipatynda bolghan, resmy ýkimet ókili aitsa, ol halyqaralyq baylanysqa qalay әser etedi Búl jerde de kóp oilanarlyq jәitter barshylyq.

Meninshe býgingi Qazaqstandaghy diny ahualdy ghylymy negizde taldap, saraptap, oghan tarih boyyna qalyptasqan diny tәjiriybelerimizdi qaytadan tarazylap, býgingi kýn talaptaryna say bagha berip, odan әri damytu strategiyasyn jasau úsynysyn bergen jón. Eshqanday negizsiz birden «baysaldy islam» degen anyqtama berip, qoldanghan tirkesining mazmúnyn ashyp kórsetpey jatyp úrandau eshqanday saliqaly ústanymgha jatpaydy.

Osy orayda taghy bir aita ketetin nәrse - ol: diny senim bireu sondyqtan islam da bireu. Onyng ekinshisi, ýshinshisi joq. Mysaly «klassikalyq islam», «halyqtyq islam», «radikaldy islam», «qazaqy islam», «baysaldy islam» t.b. tirkester búlar dindi bólshekteuge baghyttalghan oriyentalistik, batystyq tendensiyalar. Al diny tanym kóp, sondyqtan músylmandyq formalary da kóp. Búl tabighy prosess. Diny tәjiriybening tarihi, mәdeni, kenistiktik, metodologiyalyq jәne tanymdyq erekshelikter arqyly qalyptasatyndyghyn aqylgha sýiengenderden eshkim joqqa shygharghan emes. Biraq salafitter, yaghny islamdaghy revolusionerler búl shyndyqty moyyndaghysy kelmeydi. Al shyn mәninde islamnyng ruhyna revolusiya emes, evolusiya tәn.

Taghy bir qyryna toqtala ketetin bolsaq, «baysaldy islam» tirkesi Batys evropalyq sayasatshylar men oriyentalisterining Tayau Shyghys ýshin úsynyp otyrghan sayasy oiyny. Osy úghym arqyly arab islam elderine óz degenin jútqyzyp otyr. Onyng mazmúnyna da әser etu arqyly jahandyq ýderisterdi óz baqylauynda ústap otyr. Demek jana úghym jana qúndylyq. Jana qúndylyq Batystyki, Shyghys tútynushy ghana. Onyng iyesi qalay qoldanghysy keledi ózi biledi. Mine osynday maqsaty biz ýshin beymәlim úghymdardy tarazylamay jatyp kóshire salsanyz, búl qazaqsha aitqanda «balalyq» bolady. Sosyn erteng «qashan keter bizding elden balalyq» dep zarlaghanmen kesh bolady. Batys osy anyqtama, úghymdy sening úranyna ainaldyryp, Tayau Shyghystaghy býlikterdi Qazaqstangha transporttaugha mýddeli. Búl da mәselening sayasy astary. Jalpy «tumaghan balagha at qoygha bolmaydy». Sol siyaqty Qazaqstanda «baysaldy islam taratamyz» degen dabyra tumaghan balagha at qoimen birdey. Dúrysy mening oiymsha, Qazaqstanda islamy bilim men ghylym, diny qúndylyqtardy damytudyng joldaryn tarihy sabaqtastyqty janghyrtu negizinde, strategiyalyq, jýieli, tújyrymdy mehanizm jasau qajet. Ol ýshin kýrdeli, keshendi zertteuler, halyqaralyq baylanystar, әlemning tórt búryshyndaghy kitaphana qorlarymen, olardyng ozyq tәjiriybelerinen paydalanudy úiymdastyru kerek. Al endi QR ghylym akademiyasynda, Shyghystanu institutynda, Últtyq kitaphanadaghy osy maqsatqa jaraytyn qol jazba qory sausaqpen sanarlyq. Sebebi belgili, otandyq diny tәjiriybege qatysty derekterding kózi joyylghan, aman qalghany tonalghan. Ózbekstandaghy, Turkiyadaghy, Mysyrdaghy, Iraqtaghy, Reseydegi t.b. kitaphana qorlarymen baylanysudy jýieli jolgha qoi kerek.

Sosyn Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng bedelin arttyru ýshin onyng atauynan kóri mazmúnyn ózgertu qajet, yaghny diny kadr mәselesi, olardyng qyzmet etu mýmkindikterin, diny sauattylyqqa jetu mehanizmderin zayyrlylyq shenberinde kommentariy jasaghanda diny isterge janasha dem beriledi.

Tújyrymdamadaghy «músylman elderinde muftidy saylamaydy, sol elding basshysy belgili bir mezgilge taghayyndaydy. Osy tәjiriybeni Qazaqstangha da engizu qajet» degen oidyng prinsiptik qateligi kórinip túr. Qarapayym zayyrlylyq ústanymymen ýndespeydi. Agenttik tóraghasynyng «meshit Allanyng ýii, sondyqtan oghan kisi atyn beru shirk» degen oiy, muftidyng pәtuasynday kórinip túr. Jalpy islam tarihynda kisi attarymen atalghan meshitter az emes. Mysaly «Nәby meshiti», «Súltan Ahmet meshiti», «Ayya sofiya meshiti», «Bayazid meshiti», «Qúnanbay meshiti» siyaqty. Múnyng sharighatqa qatysy joq. Jalpy «shirk» degen pәtuany býgingi «din polisiyasy» bolyp jýrgen salafiylerge qaldyrghan dúrys.

Qazaq topyraghynda tarihta uaqyf mәdeniyeti bolghan. Mysaly Yasauy kesenesi ýshin «Ámir Temirding amanaty» degen ataqty qújat sózimizding dәleli. Osy dәstýrli jýieni qayta janghyrtu qajet. Ony da QMDB qúzyrynda sheshuge bolady.

Tújyrymdamada «Bir últ bir din» degen qaghidatty engizu býgingi Qazaqstannyng demografiyalyq, kóp konfessiyalyq jaghdayynda revolusiyalyq ýndeuge parapar. Onyng kóptegen sebepteri bar. Búl jerde tarih elenbey otyr. Ekinshi mәdeniyetter ereksheligi eskerilmegen. Ýshinshi әrbir músylman halyqtarynyng aqidalyq, psihologiyalyq jәne dýniyetanymdyq bolmysyna qysym jasalady. Mysaly azerbayjandar men tәjikterding bir toby shia aghymynda, sheshender shafighi, kurd, dungandar hanbali, alaui, shia. Búl aghymdardaghy halyqtardyng dәstýri men somdalghan diny týsinikteri әrtýrli. Qarapayym mysal, ózbek aghayyndar sharighat boyynsha arabtar siyaqty ózderining nemere tuystarymen ýilene beredi. Al qazaqtardy búl qúbylys shoshyndyrady.

Tújyrymdamada «zayyrly» úghymyn keninen ashyp kórsetu qajet» delingen. Jalpy zayyrlylyq úghymynyng ayasy әbden naqtylanghan. Kerisinshe zayyrlylyq ústanymyn qazaq tarihy túrghysynan, memlekettilik qajettilikterine say qayta kommentariy jasap, oghan qajetti funksiyalardy jýkteu kerek dese qosylugha bolady.

«Hijab» turaly aitylghan pikir islamdaghy reformatorlyq әreketke negiz bolatyn iydeya. Tújyrymdamada Qúranda óz iydeyasyna say ayattardy ghana terip alu ghylymy tafsir metodologiyasyna qayshy keledi. Búl әreket islam әlemine kýlki boluymyzgha sebep boluy yqtimal. Hijab mәselesin ontologiyalyq, doktrinalyq túrghydan emes, әleumettik, qúqyqtyq shenberde zayyrlylyq ústanymy negizinde sheshuge bolady.

Qoryta kele avtordyng islamdy damytu niyetin qoldaugha bolady. Sebebi býgingi jahandyq ýderisterde islam dinine arnayy memlekettik baghdarlama kerek aq. Biraq múnyng ghylymy negizderi men qúqyqtyq mehanizmderin qorytyp, sodan keyin baryp strategiyalyq baghyttaryn jariyalau kerek edi. Sebebi dinge qatysty mәselelerge óte ýlken saqtyq pen jauapkershilik qajet. Onda úran, emosiyalyq, psihologiyalyq ýndeulerge oryn beretin bolsaq, kerisinshe islam dinine ziyan keltiremiz.

Jalpy diny sana, diny tanym jәne diny tәjiriybege qatysty býgingi memlekettik jәne qoghamdyq instituttar aralyq kelisimge keludi iydeya retinde alyp, onyng prinsipterin tarihilyq, tarihy sabaqtastyq tendensiyasy shenberinde jýieli jýrgizuimiz kerek. Mine osy oilar N.Á.Nazarbaevtyng «Syndarly on jyl» enbeginde keninen qamtylghan.

Sóz sonynda zannamadaghy zayyrlylyq ústanymyna janasha kommentariy jasau uaqyt talaby ekendigine baylanysty úsynystarymdy jetkizip otyrmyn.

Eng aldymen memleket pen din arasyndaghy qatynas naqtylanu tiyis. Búl qatynas zayyrlylyq arqyly naqtylanghan. Biraq, búl jerde memleketting dinge degen tarapsyzdyghy, din isine aralaspaytyndyghy ghana pash etilgen. Al din fenomeni men memleket arasynda eshqanday baylanys kórsetilmegen. Kez kelgen demokratiyalyq elding zannamasyna nazar audarsanyz, din baby óz aldyna bólek qaralady. Sodan keyin baryp, diny birlestikter, tirkeu jәne baqylau prinsipteri jәne olardyng týsindirmeleri oryn alady. Sekulyarizm ústanymyndaghy, ghylymy ateizmdi negizge alghan keshegi kenestik jýie zany ýshin din jeke fenomen retinde qabyldanbaghandyqtan, jeke din babynyng qajeti bolmady. Olar tek qoghamdaghy diny kórinisterdi, minez qúlyqty ghana esepke aldy. Bizding býginge deyin qoldanyp kelgen zanymyz da keshegi kenestik jýieden qalghan miras bolatyn.

Qazaqstan memlekettiligining negizinde qazaq mәdeniyeti jatyr, tili qazaq tili deytin bolsaq, onda, Qazaqstan, tarihy ontologiyalyq túrghydan islam dinindegi memleket dep kórsetip, basqa әlemdik dinderdi de qúrmetteytindigin engizuimiz kerek. Búl zayyrlylyq ústanymynyng retteushilik qyzmetining jandanuy degen sóz. Zayyrlylyqtyng retteushilik qyzmeti qazaq elining memlekettiligining bayandylyghynyng kepili bolady. Sonda qaptaghan missionerler men konfessiyalardyng qarqyny azayady. Tirkeu isinde de zang negizinde jana týsindiruler men talaptar payda bolady.

Ekinshi zayyrlylyq ústanymy últtyq qúndylyqtardy kýsheytuge baghyttalu kerek. Islam dini ýshin din, millәt jәne ýmmet kategoriyalary birtútas qaralady. Búl onyng әlemdik, adamgershilik, bauyrmaldyqty, beybitshilikti pash etetin din ekendigining kórinisi. Degenmen, songhy kezderi ummetshilikting jasyl jalauyn jelbiretkisi kelip, birtútas halifat qúrghysy keletin diny toptardyng sayasaty men yqpaly bizge de az әser etip otyrghan joq. Islamnyng adamgershilik ústanymyn, sayasy maqsatta kommentariy jasap, Hizbut Tahriyr, al Kaida, Jamiatul Muslimiyn, Tabligh y Jamagha jәne tb. toptardyng is әreketteri men ýgit nasihattary tolastar emes. Olardyng jeteginde ketken jastarymyzdy ummetshilikten últtyq negizge baghyttaytyn zayyrlylyq ústanymynyng jana qyzmetine qajettilik bar. Sonymen qatar búl qyzmet demokratiyalyq týsinikting ýstem boluyna da kómektesedi. Sebebi, halifa, halifalyq degen týsinikter «Allanyng orynbasary, jerdegi ókili jәne solardyng qúrghan memleketi» degenge sayady.

Ýshinshiden, negizinen demokratiyalyq qoghamda, respublikalyq jýiedegi memlekette ghylymy tanym men diny tanym basqa tanymdyq instituttargha qaraghanda basym bolyp, ózara paralleli bәsekelestik jaghdayynda bolady. Osy bәsekelestikti rettep otyratyn negizgi tetik zayyrlylyq prinsiypinde jatyr. Búl jerde diny senim men diny tanym arasyn ajyratyp kórsetu kerek. Diny senim dogmagha, ayangha al, diny tanym adamnyng bilim alu mazmúnyna, tәjiriybege, ómir sýrgen ortasyna, jamaghat mýsheligine qatysty qalyptasady jәne býgingi ghylym salalary arqyly damidy. Mәne osy eki tanym arasyn rettep otyratyn da zayyrlylyq ústanymy boluy tiyis. Sonda qoghamdaghy baqsy, balger, tilenshi duanasy, dýmshe moldasy, qaptaghan tәuip pen kóripkelderding halyqty aldauyna jol bermey, ghylymy rasionaldy әdisterding órkendeuine jol ashady. әri din ghylymy da damidy.

Tórtinshiden, diny tanym әr tekti bolady. Sondyqtan әrbir diny tanym diny aghymdardyng qalyptasuyna negiz bolyp, olardyng arasyndaghy psihologiyalyq qayshylyqtardy terendete týsedi. Ár top óz jolyn basqa aghymdaghylargha qaraghanda aqiqat dep biledi. Búl qúbylys qordalanyp eki top arasyndaghy diny óshpendilikke aparyp soghady. Búdan da soraqysy eki diny top qoghamdaghy eki sayasy aghym nemese partiyanyng qúralyna da ainalyp ketui mýmkin. Búl islam tarihynda jii oryn alghan qúbylys. Mysaly Halifa Mamun kezinde mutazila aghymy sol biylikting iydeologiyasyna ainaldy. Al qalghan kalamdyq aghymdar qughyngha úshyrady. Nәtiyjede qogham jikke bólindi. Qarahan biyligi kezinde tek hanafy mazhaby ghana ýstemdikke ie bolyp, shafighilar qysym kórdi. Sol siyaqty tariqattar arasynda da ózara bәsekelestikter ýzilgen joq. Sondyqtan osynday әrtektilik pen tanymdyq qayshylyqtardy rettep otyratyn zayyrlylyq ústanymynyng qyzmetine qajettilik bar. Zayyrlylyqtyng osy funksiyasy tek Qazaqstan ýshin ghana emes barlyq respublikalyq jýiedegi memleketterding negizgi qúqyqtyq qalqany retinde ýlken manyzgha iye.

Besinshiden, din ar, ojdan, jýrekting mәselesi. Búl mәsele tikeley adam men Alla arasynda ghana tarazygha tartyluy tiyis. Songhy kezde keshegi jetpis jyldyq ateistik rejimning saldaryn algha tartyp, kóptegen mazhabtar men diny aghymdar óz qataryna qysymmen, zorlyqpen qaratudy da әdetke ainaldyrghanyn estip qalamyz. Al islamnyng mәninde zorlyq joq. Qúranda «la ikraha fid diyn» ústanymy osynyng aighaghy. Olay bolmaghan jaghdayda din sayasat qúralyna ainaldy dey beriniz. Adam erki taptalady. Onyng da jaratylghan bolmys ekendigi ekinshi kezekte qalyp, jamaghattyn, diny toptyng yqpalynda kete beredi. Mine osy qúbylysty shektep otyratyn da zayyrlylyq ústanymy.

Altynshydan, zayyrlylyq ústanymy qoghamda bilim beruding tútastyghyn qamtamasyz etui shart. Jogharyda aityp ótkendey memleket pen din araqatynasy rettelgen kez kelgen memleketterde diny bilim beru memleketting qúzyryndaghy is. Sonda ghana ne ekseng sony orasyn. Memleket din isterine aralaspaydy, ne oqysa oqy bersin deseniz, búl memlekettik qauipsizdiginizge nemqúrayly qarau degen sóz. Odan da soraqysy búl memleketting qolymen qoghamdy bólshekteu degen sóz. Sondyqtan bilim beruding kez kelgen týri ol dini, sayasi, kәsiptik, tehnikalyq jәne t.b. bolsyn memleketting qarauynda boluy shart.

Taghy bir aita ketetin jay, osy zayyrlylyq ústanymyn syltauratyp, keybir alpauyt elder, bizdegi kóptegen din ókilderin súq sausaghymen kórsetip, memlekettigimizge, últtyq tәuelsizdigimizge qol súqqylary keledi. Zayyrlylyq pen demokratiyany bir dep kórsetkileri keledi. Zayyrlylyq pen qúqyqtyq memleketti bir dep kórsetkileri keledi. Búl әriyne sayasy oiyn. Ár memleketting ózining tarihi, mәdeny bolmysyna baylanysty qogham qajetin qanaghattandyratyn qúqyqtyq normalaryn eshkim joqqa shghara almaydy. Búl tabighy qúbylys. Biraq búl normalar osy qoghamgha qatystyy immanentti, al halyqaralyq qúqyq standarttaryna trassendentti bolyp tepe tendik saqtap otyrady. Sebebi Qazaqstan jabyq qogham bola almaydy. Sol siyaqty әrbir memleket ýshin zayyrlylyqtyng da ózindik kommentariii bolatynyna dau joq. Búl kommentariy әrbir memleketting tarihy, mәdeniyeti, dini, jalpy bolmysy negizinde jasalady. Zayyrlylyq ústanymyn qayta qarap, memlekettik jәne qoghamdyq qauipsizdik túrghysynan týsindirer bolsaq, onda qoghamymyzdaghy kóptegen hristian dinine qatysty sektalar syrtqy basqaru ortalyqtarynan qol ýzgen bolar edi.

Sonymen qatar zayyrlylyq ústanymy adamdar arasyndaghy tepe tendikti qamtamasyz etedi. Synyp, kategoriya, dәreje búlar memlekette taban aqy manday termen kelui tiyis. Sondyqtan shayhtyq, әuliyelik, qalpelik, taqsyrlyq zanmen shektelui tiyis. Zayyrlylyq boyynsha jalpy din adamy eshqanday adamnyng yaky Allanyng ókili bola almaydy. Sebebi bizding dinimizde Alla eshkimdi ózining jerdegi ókili retinde taghayyndamaghan. Búl demokratiyalyq týsinik túrghysynan óte tereng manyzgha iye. Sonda din әrkimning qoljaulyghy boludan ada bolady. Eshkim jeke paydasyna, maqsatyna dindi qoldana almaydy dep oilaymyn.

Sóz sonynda aitarym, músylmandar ózara týsinise almay, kelise almay jýrgende qoghamdy missionerler shyrmap matap jatyr. Sol ýshin qúqyqtyq jәne qoghamdyq instituttar qayta qaralyp, ony damytudy qolgha aluymyz kerek. Diny mamandardy dayyndaytyn teologiya fakulitetteri ashylyp, QMDBasqarmasyna jogharghy bilimdi mamandardy QR BGhMinistrligi dayyndap berui tiyis. Dindi sosiologiyalyq, psihologiyalyq, sayasi, tarihi, fenomenologiyalyq jәne gnoseologiyalyq, aksiologiyalyq jәne kuliturologiyalyq túrghydan zertteytin institut kerek. Búl institut QMDB janynda biraq tikeley ýkimetting qoldauy men baqylauyna berilu kerek. Búdan zayyrlylyq prinsiypine eshqanday núqsan kelmeydi.

Býgingi zanymyzdaghy barlyq dinge (dәstýrli emesine de dәstýrlisine de) teng qúqyq berilgendigi memlekettilik filosofiyasyna da qayshy ústanym. Missionerler osyny paydalanyp, últtyq tútastyghymyzgha, qoghamdyq birligimiz ben yntymaghymyzgha qauip tóndirip otyr. Últtyq tútastyq joyylsa, din biriktirushi qasiyetin joghaltady. Ol kezde dәstýrli islam dini qazaq últy ýshin bólushi element retinde qarama-qayshy jikterding "jasyl jalauyna" ainalady.

Avtor turaly: DOSAY KENJETAEV filosofiya jәne teologiya ghylymdarynyng doktory, professor. HQTU Týrkologiya ghylymiy-zertteu institutynyng diyrektory.

«Abay-aqparat»