Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Resmy jauap 4671 8 pikir 16 Nauryz, 2020 saghat 17:34

ÚQK: Daurovtyng әreketinde qylmystyq qúram joq

28 aqpan saytymyzda Qazaqstan halqy assambleyasynyng mýshesi, dýngen qauymdastyghynyng basshysy Husay Daurovtyng Qytaydan qarjylay kómek súraghany jayly maqala jariyalandy. «Daudyng basy Daurovtyng haty bolyp túr...» atty sol maqalamyzda dýngender diasporasynyng jetekshisi Daurovtyng әreketterin qúzyrly organ ókilderining nazaryna úsyndyq.

Qorday oqighasynda qúlaghan qúrlysty qalpyna keltiruge Qazaqstan ýkimeti jetkilikti qarjy bóldi (1 mlrd. 700 mln. tenge). Ýkimettik komissiya qúrylyp, qaqtyghystyng zardaby tolyq esepteldi. Memleket barlyq shyghyndy óteuge uәde berdi.

Solay bola túra, Ani Husay Daurov degen Qazaqstan azamatynyng esepshot ashyp, shetelden qarjylay kómek súraghany el tynyshtyghyna mýddeli әrbir azamattyng kóniline ekiúday oy salghany sózsiz. Sonymen qatar, biz aityp otyrghan azamat әleumettik jelidegi jeke paraqshasynda Qazaqstan preziydentinen góri, Qytay tóraghasy jayly kóp jazatynyna da narazylyq bildirdik.

Ondaghy oiymyz, janaghy hatty jazghan shynymen de Qazaqstan azamaty Husay Daurov pa, әlde búl arandatushylyqtan tughan әreket pe? Eger әlgi hatty jazghan shynynda Daurov bolsa, Qazaqstan azamatynyng bóten memleketting biyliginen qarjylay kómek súrauy qanshalyq zandy? Osy súraqtardyng anyq-qanyghyn qúzyrly organ ókilderi anyqtasa dedik. Sol maqsatta maqalamyzdy elimizding Bas prokuraturasy men Últtyq qauipsizdik komiytetine qarata jazdyq.

Osyghan deyin Bas prokuratura men «Núr Otan» partiyasy mәseleni nazargha alghanyn aityp, resmy hat jazghan.

Al býgin redaksiyagha QR Últtyq qauipsizdik komiyteti Jambyl oblysy boyynsha departamentining jauaby keldi. Onda bizding maqalanyng QR 2007 jyly 12 qantardaghy №221 «Jeke jәne zandy túlghalardyng ótinishterin qarau tәrtibi turaly» Zannyng negizinde qaralghany jazylghan.

ÚQK sheshimi: «Qazaqstan azamaty Daurov Husey Shimarúlynyng әreketterinde QR QK 174-babynda (әleumettik, últtyq, rulyq, nәsildik, tektik-toptyq nemese diny alauyzdyqty qozdyru) kózdelgen qylmystyq qúramy joq bolghandyqtan, onymen әleumettik jelilerde kelensiz jariyalymdardy qaytalamauyna baghyttalghan tiyisti týsindirme әngimesi jýrgizildi».

ÚQK jauabynan úqqanymyz, Daurovtyng әreketinde qylmystyq qúram joq. Biraq oghan әleumettik jelidegi jazbalaryna abay bolugha eskertu jasalghan.

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1500
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5674