Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Dat 5588 17 pikir 19 Nauryz, 2020 saghat 12:46

Ár azamatqa 90 myng tengeden jәrdem berilsin

Koronovirus pandemiyasyna baylanysty býkil әlemde qalyptasyp otyrghan qazirgi ahual óte alandatarlyq kýrdeli jaghdaygha ainaldy. Júqtyrghandar men qaytys bolghandar sany kóz aldymyzda ósude. Osynau qauipke baylanysty Qazaqstanda Tótenshe jaghday engizilui әlbette dúrys qadam.

Qazaqtyng «Búdan jaman kýnimde toygha bargham» úghymy osy qauip kezeninde azamattar ústanar basty qaghidatqa jaramaydy. Qútqaratyn – saqtyq, tek qana saqtyq sharalary ghana. Koronovirustyng yqtimal sayasy sindromynyng «mutasiyasy» turaly әzirshe sóz etpey-aq túra túrayyq. Meni qazir óte alandatyp otyrghan koronovirustan tuyndaghan jahandyq ekonomikalyq daghdarys.

Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng halyqqa joldaghan keshegi, 16 nauryzdaghy ýndeui ekiúday sezimde qaldyrdy. Onda koronovirusqa baylanysty saqtanu sharalaryna basa mәn berilgen de, onyng ekonomikadaghy daghdarystyq saldarymen kýresuge jetkilikti mәn berilmegen.

Ras, bankter men mikroqarjy úiymdary qarjylyq jaghdayy nasharlaghan kәsipkerler ýshin qaryz tólemin 90 kýnge deyin shegeretindigi, 2020 jylghy 1 nauryzdaghy jaghday boyynsha júmysynan aiyrylghan 15 137 azamatqa jalpy somasy 1,2 mlrd tengege kóleminde әleumettik tólem beriletini, shaghyn jәne orta biznes bir jylgha mýlik salyghynan bosatylatyny turaly sheshimder bar.Tipti kәsipkerler baghanyng negizsiz ósuine toqtau jasamasa Ýkimet shekti baghalardy engizuge mәjbýr bolatyndyghy turaly eskertu de jasady. Biraq әlemdik dengeydegi orasan ekonomikalyq daghdarys túsynda búl qadamdar baqshadaghy úl-qyzdardyng kәdimgi ýishik-ýishik oinaghanynday balanyng tirligi.

Dollar baghamynyng 440 tengeden asyp ketkenin kórip otyrmyz. Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa baylanghan ekonomikamyz derbes әreket etuge qauqarsyz. Múnay baghasy barreline 30 dollardan tómendegenimen bizde benzin baghasy kerisinshe kóterilip ketetin soraqylyqtary taghy bar. Álemdik sarapshylar, atap aitqanda JPMorgan bankining sarapshylary Qor naryghynyng kýiregendigine ah úryp, 2020 jyldyng alghashqy jartysynda AQSh pen Europa elderining jalpy ishki ónimi 3 payyzgha qúldyraytyndyghyn kóldeneng tartady. Bank of America sarapshylary 2009 jylghy jahandyq toqyraudan keyingi eng zor daghdarys endi bastaldy dep esepteydi. Oxford Economics saraptama ortalyghy 2020 jyly koronovirus saldarynan jahandyq jalpy ishki ónim $1,1 trln ziyan shegetinin aitady. Ekonomikalyq alyptardyng ózi ensesin tikteui qiyndaghan tústa shiykizatqa tәueldi Qazaqstannyng qaltyraghan ekonomikasy uf etseng úshyp ketkeli túrghan baqbaqtyng gýlin elestetedi. Daghdarys saldary jarty jyl týgili bir jyldyng ózinde joyylyp bitpeydi. Beldikti bua tartatyn kezeng keldi.

Múndayda әleumettik-ekonomikalyq túraqtylyqty qamtamasyz etuge baylanysty týbegeyli sharalar qabyldanuy kerek. Ókinishke qaray Memleket basshysynyng 16 nauryzda qol qoyghan «Áleumettik-ekonomikalyq túraqtylyqty qamtamasyz etu jónindegi sharalar turaly» Jarlyghy daghdarys kezinde halyqtyng әleumettik-ekonomikalyq ahualyn tómendetpeuge baylanysty sharalar keshenin qamtudyng ornyna Preziydentting qúziretin aiqyndaytyn tizbemen shektelgen. Ata zanymyz boyynsha elimizdegi eng jogharghy lauazym iyesi retinde Preziydent memleketti basqarudyng barlyq tútqalaryna iye. Al myna qúzyrettik tizbege qarasang memleket basshysy ózining ókilettikterin ózi qoldan edәuir shektep tastaghanday kórinedi. Jaraydy, ol basqa taqyryp. Al óz basym býgingidey jahandyq ekonomikalyq daghdarys kezeninde Memleket basshylyghy mynanday manyzdy qadamdar jasaugha tiyis dep esepteymin.

Eng aldymen:

– Koronovirustyng jahandyq daghdarys zarlaptarynan jәne inflyasiya soqqysynan qorghanu ýshin Qazaqstannyng әrbir azamatyna 90 myng tenge ($200) kóleminde jәrdem jasalsyn;

– pandemiyadan neghúrlym kóbirek zardap shegip otyrghan astana men Almatynyng jәne osy megapolisterge jaqyn ornalasqan audandardyng әrbir túrghynyna (Qazaqstan azamattaryna) 130 myng ($300) tenge kóleminde birjolghy jәrdem berilsin;

– jeke jәne zandy túlghalardyng bankterdegi 1 mln tengege deyingi kólemdegi nesiyeleri memleket esebinen jabylsyn;

– zeynetkerlerding zeynetaqysyn jәne memleketten kómek alatyn mýjәlsiz toptardyng jәrdemaqylary men ótemaqylary eng kemi 50 payyzgha kóterilsin;

– naqty tauar óndiretin shaghyn kәsipkerlik subsidiyalansyn;

– auyl sharuashylyghy óndirisine barynsha qoldau kórsetilsin;

– medisina salasy qyzmetkerlerining jalaqysy eki esege arttyrylsyn;

– júmys oryndarynyng qysqaruyna baylanysty júmyssyz qalghandargha әleumettik jәne qarjylay kómek kórsetu tetikteri jasalsyn;

–halyqtyng jaghdayyn jaqsartugha baylanysty basqa da sharalar qabyldansyn.

Búghan sonshalyqty kóp qarajat ketpeydi. Qarapayym esepteuler búghan 4,5-5 mlrd dollar júmsalatynyn bayqatady.

Qazaqstannyng halyqaralyq rezervi 90 mlrd dollargha tayau ekendigin eskersek, búl shyghyndar onyng 20/1 bóligindey ghana. Dollar baghamyn ústap túru ýshin keshe $28 mlrd qarjyny jelge shashqanymyz eske týsse ózegimiz ókinishten órtenedi.

Koronovirus pandemiyasynan qaljyraghan halyqqa jahandyq ekonomikalyq daghdarys kezeninde osynday layyqty jәrdem jasalmasa arty әleumettik silkinisterge soqtyratyndyghyn tәptishtep jatu artyq. Otanymyz ortaq, ertenimiz ortaq.

Sondyqtan biylik «saptyayaqqa as qúiyp, sabynan qarauyl qaramay» halyqtyng kónilinen shyghatynday naqty qadamdar jasaghany abzal dep oilaymyn.

Marat Baydildaúly

Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1503
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3275
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5716