Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 3929 7 pikir 21 Nauryz, 2020 saghat 12:32

Biz qazir soghys jaghdayyndamyz

Biz qazir soghys jaghdayyndamyz, kózge kórinbeytin jaumen soghystamyz. Sony elimiz týsinse eken.

Álemde auyrghan adam sany da, ólim de aspandap barady. Myna jerde jandy shýberekke týiip, ózimiz birdene ilestirip almayyq dep, eshkimge kesirimiz tiymesin dep ýiden shyqpay otyrmyz. Árkimning immundyq jýiesi virusqa әr týrli jauap beredi. Biri eki kýnnen keyin-aq qyzuy kóteriledi, biri eki apta boyy sap-sau kisishe jýrui mýmkin. Ásirese jastardyng kóbinde simptom bolmaydy, sondyqtan test tapsyrmayynsha eshkim de "saumyn" dep aita almaydy.

Dýkenge sýt alugha shyghyp keldim, biraq ýiding esigin ashqanda, liftting pernesin basqanda, ne dýkennen alghan sýt bótelkesin ústaghanda birdene ilesip kelmegenine kepil bola almaymyn. Sondyqtan sýtting bótelkesin de, kiltimdi de, kartochka men telefondy da ýige kirgende dezinfeksiyalaugha, qolymdy sabynmen juugha tiyispin. Syrtqa kiygen kiyimdi kire beristegi garderobqa bólek qoyamyn. Búl oiynshyq emes.

Bir adam myndaghan adamdy auru qylady. 2003 jyly Qytaydan Gonkongqa úshyp barghan jalghyz adam SARS-ty shamamen 2000 adamgha júqtyrdy, 350 adam qaytys boldy. Bir kontaktiden. Biraq SARS әlsiz bolyp shyqty. Coronavirus óte myqty virus ekenin kisi shyghynynan-aq kórip otyrsyz.

Al bizde jan-jaqtan kelgen qazaqtar Almaty men astanamyzda shauyp jýr dep estiymiz. Shekaradan ústap alyp birden kýshtep karantinge jappasa ózin tyya almaydy. Ózing ólip qalmassyn, biraq ózinnen góri aurushang bireuge, ne qariyalardyng birine júqtyryp kórge iyterem dep qoryqpaysyng ba?

Býgin meshitte júma namazgha kirgizbedi dep "kóterilis" jasap jinalyp túrghan bauyrlarymnyng viydeosyn kórip qanym basyma tepti. (Iranda virustyng qalay taraghanyna qarasandarshy!) Búl - jauapkershilikting joqtyghy ghana emes, nadandyq. Sol jerde týkirigi shashyrap daulasyp túrghandar virus taratyp túrmaghanyna kim kepil? Kóligine janarmay qúiyp jatyp, ne dýkennen nan alyp jatyp, birdene ilestirmegenine әrkim jauap bere ala ma? Qazaqstanda 36 adam ba? Demek virus kezip jýr degen sóz, eshkim de odan saqtalmaghan.

Britaniyada da 1 adamnan bastalghan, bir jarym ay búryn. Qazir 71 adam qaytys boldy, 2000 adam dertti. 50 000-gha juyq adam test tapsyrghanda anyqtalghany osy. Biylik aurular sany 10-20 myng ýstinde deydi, tek bәrin anyqtaugha test jetpey jatyr. Al Qazaqstanda qansha adam testten ótti?

Londonda pab-meyramhanalar jabylmady, mektepterdi býgin ghana japty, transport jýrip túr. Biraq kóshede kisi sany kýrt azaydy. Dýkender bos.

Batysta jaghday ushyghyp túr, biraq Qazaqstan meni kóbirek alandatady. Óitkeni batysta jetpey jatqan apparattar Qazaqstanda jetpeytini eki bastan. Ári qalagha әsker kirgizip karantin jariyalap jatsa tughan kýn toylaghysy keletin, namazdy meshitte oqyghysy keletin beygham halqym bar.

Biz bir-birimizdi shaygha shaqyryp, toy toylaghandy jaqsy kóremiz ghoy. Qazir bir-birimizdi jaqsy kórgenimizdi, baghalaytynymyzdy kezdesuge barmay, alaqan berip amandaspay kórsetuge qajetti uaqyt.

Sosyn, Qúday ýshin, býtin últtardy "jau" dep, "jauyz" dep, balaghattaudy qoyayyqshy. Biz ózimiz de últtyq negizde kemsitilip kelgen halyqpyz ghoy, onyng qanday bolatynyn bilemiz ghoy. Pandemiya shyghatyny anyq bolghan, әlemge tez taraytyny da anyq bolghan, jәne búl alghashqy da, songhy pandemiya emes. Qazirgi tehnologiyamen, ersili-qarsyly jýrispen kez kelgen bәle solay taralady.

Biraq osynday sәtterde adamgershilik synalady, búl dýrmekte sasyq paydakýnemdik - múnay baghasy týsken, koronavirus jaylaghan negativti jaghdaygha negativ qosa beredi. Erteng ókpesine aua jetpey, apparat qajet etetin jaghday bolsa bizde "kimning tanysy bar, soghan búiyrady" degen jaghdaygha jete me, halyq ashynyp, birin-biri týtip jey me dep qorqamyn. Moralidyq degradasiya dәl virustyng ózindey qauipti. Bir-birimizdi qorghayyq, ózimizdi saqtayyq.

Ásiya Baghdәuletqyzynyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1500
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5678