Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 9307 10 pikir 23 Nauryz, 2020 saghat 13:28

Elding arqasynda bayyghan oligarhtar nege ýnsiz?

Osydan bir jyl búryn Fransiyanyng simvolyna ainalghan Parijdegi Notr –Dam yaghny Qúday ana shirkeui otqa orandy. Shirkeu XIII ghasyrda salynghan. Degenmen preziydent Emmanueli Makron ózi bas bolyp, halyqpen qaltalylar kómek berip, san ghasyrlyq tarihy bar shirkeu jóndeldi. Ásirese óz elining simvolyna ainalghan tarihy ghimaratqa fransuz biznesmenderi qarjy ayamady. Qaltalarynan 100-200 milliondaghan eurony suyryp berdi. Mine elding eldigin kórsetetin múnday jaghdaygha nege riza bolmassyn! Fransuz biznesmenderin eshkim mәjbýrlegen joq. Olardyng osylay jasauyna týrtki bolghan otangha, últqa, elding maqtanyshy bolghan tarihy ghimaratqa degen mahabbaty, qúrmeti edi.

Qazir elimiz qiyn jaghdayda qaldy. Naqtylaytyn bolsaq, el qazynasyna qantar aiynda múnaymen gazdan týsetin payda 900 million dollargha (múnay eksportynan týsken tabys 744,1 mln dollargha, gaz satudan týsken tabys 134,6 mln dollar) tómendedi. Negizgi payda әkeletin múnaydyng baghasy nauryzdyng basynan bastap әlem boyynsha kýrt tómendep (bir barreli 27$) ketti. Qiyn kezeng bastaldy. Jyghylghangha júdyryq bolghanday Koronavirus indeti eldi qysyp barady. Iri kәsiporyndardyng tirligi shatqayaqtady, orta jәne shaghyn kәsipkerlik mýlde toqtady deuge bolady. Elde tótenshe jaghday jariyalandy. Almaty men Núr-Súltan shaharlary karatinge jabyldy.

Indetti júqtyrghandargha kómek, halyqqa demeu kerek. Mine dәl osy kezde eldegi qaltalylar, oligarhtar kómekke kelu kerek edi. Shetel asyryp tyqqany bar, jighany bar, solardan jyryp elge kómekke berui tiyis –túghyn. Óitkeni memleket ózderiniki, halyq ózderiniki. Osy elding arqasynda bayydy. Biri eldegi kólik saudasyn ústap otyr, ekinshisi iri sauda oryndaryna iyelik etedi, taghy bireuleri ondaghan myng gektar egis alqaptaryna qojalyq etedi t.b.

Osynday bay-baghlandar memleket qinalghan shaqta, el kýizelgende baryn bólisuge tiyis-ti. Biraq bizding bayshykeshterde otanshyldyq sezim kemshin siyaqty.

Jazbamyzdyng basynda aitqan Fransiyadaghy Notr –Dam órtenip, ony jóndeytin kezde keybir qazaqstandyq bayshykeshter aidaladaghy shirkeuge 100 myng dollarlap aqsha audardy. Óz eli qiynalghan tústa, sol qaltalylar qazir qayda? Nege qol ýshin bermeydi.

Áriyne azdy-kópti qarjy bólip jatqandar barshylyq. Joq dep aita almaymyz. Biraq olardiki tenizge tamghan tamshyday ghana. Dәl qazir elim, últym deytin qaltalylardyng oyanatyn kezi, halyqqa demeu bolatyn kezi. Qalys qalmayyq aghayyn.

Azamathan Ámirtaydyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5627