Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qazaqtyng tili 4453 13 pikir 9 Sәuir, 2020 saghat 11:59

Qazaq tili qorghaudy emes, damytudy qajet etedi...

Til turaly jazghandardyng barshasy: qúrydyq, bittik degendi auyzgha alyp, barshagha belgili jaydaq faktilerdi tizbektep, ana ministr orystildi, myna basshy qazaqsha sóilegen joqtan aspaytyn kýige jettik. Tek qúrghaq fakti, danghazaly aiqay! Búnday maqalalar eldi de toydyryp bitti. Óitkeni, barlyq materialdarda tek tildi qorghau ghana sóz bolady da ony damytu arakidik qana auyzgha alynady. Al, osy arakidik auyzgha alyna qalghanda qalyptasqan jaghdaydan shyghudyng naqty joly basy ashyp kórsetilmeydi. 

Elimizde 1989 jylghy sanaqtan keyin, demografiya men tughan otanyna oralghan qandastarymyzdyng arqasynda qazaqtar 100 payyzgha ósip, óz elinde 12 millionnan asty. Osy 12 millionnyng 3 milliongha juyghy ana tilin ýsh týrli dengeyde mengerip otyr. Biri oqy da, sóiley de alady, biraq jaza almaydy; ekinshi topqa jatatyndar tek sóiley alady: songhy topqa jatatyndar aitqanyndy ghana úghady. Osy 3 milonnyng ishinnen alghashqy topqa 500 mynday qandasymyz jatsa, songhy topqa 300 mynday qazaq kiredi. 2 millongha tayau alash balasy tek qana ana tilinde әr nәrsening basyn shatyp sóiley alady. Biz songhy topqa kiretin 300 mynday qazaqty mәngige joghalttyq. 

Búghan kim kinәli әriyne, memleket bólgen qarjynyng mayly basyn ústap qazaq tilin ózge últqa oqytugha arnap oqulyq jazghan avtorlar  qauymy. Biz ózgege, onyng ishinde ana tilin ýsh týrli dengeyde megergen qandastarymyz da bar olargha ana tilimizdi tolyqqandy ýiretu ýshin neni eskermedik. Ózge tildi orta ýshin 28 әripke negizdelgen orys jazuyndaghy әriptik reformany, әri qazaq tildi qazaq ýshin til reformasyn jasaudy qolgha almadyq. 

Basty qateligimiz otarlaushy elderding óz tilin búratana elge jyldam ýiretetin әdisterine, tildik ortagha barynsha beyimdelgen tilashar oqulyqtary men arnayy til ýiretushi mamandar dayyndauyna jete taldau jasamadyq. Aqsha bólsek boldy, oqyp jatqandar ózderi-aq ýirenip ketedi degen enjarlyqqa boy aldyrdyq.

Qazaq tildi qazaqtardy tipti әlemdik aqparat aghyny men ilim-bilim kózinen mýldem ajyratyp, oryssha, aghylshynsha jәne basqada tilderde bilim alugha mәjbýrledik. Áli de mәjbýrlep kelemiz. Qazaq ýnemi orystildi Ýkimetke kijinuden asa almaytyn kýige týsti. Búl kýige bizdi kim týsirdi degen zandy súraq tuady. Basty kinә orystanghan leksikamen, esi dúrys adam úqpas audarmalarmen qazaq tilin bayytyp jatqan lingvister. Olardyng birinshi úrany – qazaq tili bay barlyq termindi audaryp ala salamyz boldy da, ózge tilden sóz qabyldau ýrdisi kólenkede qalyp qoydy. 

Qazaq tilin fontikalyq, leksikalyq jaqtan jәne IT salasynda qalay reformalaugha bolatyny jayly mýldem sóz qozghalmady. Elimizde qazaq tildi 9 milliongha tarta adam bar. Onyng 10 payyzy yaghny 900 myny audamashy bolugha әm belgili bir ghylym salasy boyynsha audamashylar mektebin qúrugha beyim, belgili bir mamandyq salasynda redaktorlyq jasaugha qabiletti.  Osy ana tilimizdi keng auqymdy damytugha qabiletti de beyim on payyz әli kýnge tilshiler qauymynyng auzyna qarap keledi. Belgili bir mamandyq salasy boyynsha qazaqsha oqulyq jazugha qabileti bar maman russizmder qaqpanynan qashyp qútyla almaydy.

Al, osy atyng óshkir shet eldik әm orystyq russizmderdi kirme tól sózimizge ainaldyrayyn dese, arnayy orfografiyalyq ereje joq. Tilshiler ólse aiyrmalay kele jatqan halyqaralyq termin degen bәleket jәne bar. Osy halyqaralyq terminning termikom bekitken qazaqshalaghan audarmasyn bereyin dese, ol ózining termindik mindetin atqara almaydy. Osylaysha qazaq tili damudyng oryna orys tilining kalikasyna ainalyp bitti. KSRO kezindegi audarma oqulyqtardan qazaqilyq esetin edi. Tәuelsizdikting tól oqulyqtarynan orystyng kalikizmi anqityn boldy. Sebebi naghyz oqulyq jazatyn әdisker ústaz búl isten sheshettildi.

Bizde audamashy bolugha әm belgili bir ghylym salasy boyynsha audamashylar mektebin qúrugha beyim, belgili bir mamandyq salasynda redaktorlyq jasaugha qabiletti jandardyng tәrjima arqyly kino-beyne ónimderdi sóiletuge, tehnikalyq-kórkem әdebiyetti audarugha atsalysuyn tilshiler de, ýkimet te qalamaydy degen oigha qalugha bolady.  

Olay bolsa, ýiqamaqta otyrghan shaghymyzda barlyq saladaghy russizmderi qazaqsha dybystalyp, qazaqsha tanbalanuy ýshin  tildik aghartushylyq kýreske kiriskenimiz oryndy siyaqty. Preziydent pen Prezentasiya siyaqty sózderding qazaqsha jazylymy men aitylymyn jolgha qoyatyn kez jetti. Qazaq tili óz tól tabighatymen bite qaynasqan kirme sóz qabyldaghan shaqta ghana damidy. Deputattyq fraksiya siyaqty tilbúzarlyqty depýudәttyq pirәksiiә dep joi ýshin eshkimdi alalamaytyn, barsha kәsiptegi óz salasyn jete mengergen jandardan túratyn últtyq aghartushylyq baghyttaghy jalpyalashtyq mәdeny kontent qúru ýshin iske kirisu kerek. 

Mәdeny kontent ayasynda tilimizdegi russizmderdi audarmay 28 әriptik negizde jalpyhalyqtyq til reformasyn jasaugha kirisudi qolgha alghanymyz lәzim. Mysaly Salon men Talon sózi qazaqsha aita beruge bolatyn siyaqty kórinedi. Biraq ana tilimizde «a» men «o» eshbir sózde buyn qúrap, tirkesip úshyraspaydy. Sondyqtan Sәlón, Tәlón dep aitugha kóshetin bolsaq, kenestik iydelogiya ótip ketkender auylbayshylyq dep shygha keledi. Russizmdik kirme sózdi qazaqtandyru prosesi oryn almay Tilimiz esh damymaydy. Ol ýshin tele-radio, internet, ghylymiy-tehnikalyq oqulyq anglosaks, russizm, galizm, kóne latyn men ejelgi grekten ana tilimizge eshkimge jaltaqtamay qazaqilanghan sóz qabyldaugha kóshuimiz kerek-aq.

Eng soraqysy, mәdeny kontent damymaghandyqtan qazaq kitap oqymaytyn últqa ainala bastady. Óitkeni, qazaqsha kitap shygharu keybireuler ýshin mayshelpekke ainaldy. Qazaq kitabynyng qúny sharyqtady. Búdan qútyludyng joly bar ma? Qazaq kitaby últymen qalay tabysady?

300 bettik eng arzan qaghazgha basylghan, eng júqa múqabamen qaptalghan qazaqshalanghan kәsipting әr salasyndaghy mamandyqty tegis qamtityn tehnikalyq ghylymy әdebiyet, búqaralyq detektiyv, әielder romany, balalar әdebiyeti jәne fentezy klassikasy 3 myng taralymmen eshbir inflisiya әser etpeytin kóterme saudada 80 tengege, bólshek saudada 100 tengege satylsa últymyz útady. Súranys bolsa, 100 tengelik qazaq kitabynyng 500 myngha deyin satylatyn mýmkindigi bar. Tek tosqauyl QQS men tasymal tariyfine tirelip otyr. Bәrine bógesin halyqtyq til reformasynyng jasalmauy. Halyqtyq til reformasy býgingi orystanghan qazaq tilin әm qútqaryp, әm damytu ýshin tómennen jýrgizilui kerek. Oghan әr qazaq óz jeke ýlesin qosugha tiyis. Russizmder qazaqtanbay qazaq tili esh damymaydy, osyny úghynatyn sәt keldi!

Tilimizdi ózge últ ýirensin desek, onyng asyl tinin orystyq taz-kepeshtikten aiyryp, baghzy arnasyna týsireyik!

Ábil-Serik Áliәkbar

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5625