Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
4597 0 pikir 2 Nauryz, 2020 saghat 14:41

Qazaqstanda halyq sany bir jylda 236,5 myng adamgha ósti

2020 jylghy 1 aqpandaghy aqparatqa sәikes elimizdegi halyq sany 18 653,5 myng adamdy qúrady. Onyng ishinde qalada túratyn qazaqstandyqtardyng sany 10 893,8 myng adamgha jetti. Búl jalpy el halqynyng 58,5 payyzyn qúraydy. Al auyldyq jerlerdegi halyqtyng sany – 7 738,4 myng adam. Búl jalpy jan sanynyng 41,5 payyzyna ten.

2019 jyldyng 1 qantarymen salystyrghanda Qazaqstan halqynyng sany 236,5 myng adamgha ósti. Basqasha aitqanda, halyq sany 1,3 payyzgha artty degen sóz. Osy aralyqta elimizding ýsh ónirinde birshama kóp ósim tirkeldi. Atap aitqan Almaty qalasynda 62,2 myng adam, Núr-Súltan qalasynda 57,6 myng adam, al Týrkistan oblysynda 36,4 myng adam kóbeydi.

Erekshe aita keterligi, biz jogharyda aitqan bir jyldyq ósim 236,5 myng adam da, 1,3 payyzdyq kórsetkish te negizi qazaqstan halyq sanynyng túraqty artu kórsetkishi syndy. Songhy birneshe jylda halyq sanynyng artu mólsheri osy kórsetkishting ainalasynda ósude. Atalghan sannan qatty kóp te emes, qatty az da emes. Mәselen 2018 jyldyng 1 mamyrynda Qazaqstannyng halyq sany 18 232,0 myng adamdy qúram, 2017 jyldyng 1 mamyrymen salystyrghanda jan sanymyz 238,5 myng adam artqan bolatyn. Payyzdyq kórsetkishpen aitsaq, búl da tura 1,3%-gha teng bolatyn.

Halyq ósimi – memleketting basty baylyghy. Búl ejelden qalyptasqan qaghida. Ásipese Qazaqstan sekildi jeri ken, baylyghy mol memleket ýshin halyq sanynyng kóp bolghany jarasymdy sekildi. Alayda shynyn aitu kerek bizding elding tabighy ósimi kónil kónshiterlik emes. Mәselen 1989 jylghy halyq sanaghy boyynsha Qazaqstanda 16 million 200 myng adam bolghan. Odan beri arada 30 jylgha juyq uaqyt ótti. Ókinishtisi osy aralyqta halyq sany bar bolghany 2 millionnyng ýstinde ghana artyp otyr.

Demografiya – ol kez kelgen memleketting eng negizgi qazynasy. Sol elding bolashaghy әri tiregi. Qay memleket bolsa da, óz halqymen óz últymen damyp, tolyqqandy el atanady. Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstan-2050» memlekettik strategiyasynda eldegi demografiyalyq mәselege airyqsha kónil audarghan bolatyn.

«Álemning kedey ónirleri demografiyalyq túrghyda qarqyndy ósude. 2030 jylgha deyingi aralyqta Jerdegi halyqtyng 90 payyzgha juyq ósimi Afrika men Aziya sekildi eki ónirding esebinen bolady. Osy aimaqtardaghy halyqtyng kedeyshilik dengeyi ortasha eseppen 30 payyzgha juyq kórsetkishke ten. Búl óz kezeginde baylyqty bóludegi jahandyq tensizdikting artuyna alyp kelude»,- degen edi Elbasy.

Býgingi Qazaqstan respublikasy ýshin asa manyzdy eki mәsele retinde kóshi-qon men demografiyalyq ahualdy aitugha bolady. Ásirese demografiyalyq ósim bizding el ýshin әrqashan da óte manyzdy mәselelerding biregeyi bolyp tabylady. Al onyng eng basty sebebi jogharyda aitqanymyzday, jerimiz úlan-baytaq ken, baylyghymyz mol, al el halqynyng sany teritoriyamyzben salystyrghanda әldeqayda az.

Demografiyalyq ósimning manyzdylyghyn el ýkimeti de baghamdap otyr. Sol ýshin de el halqynyng әleumettik jaghdayyn kóteruge tyrysyp baghuda. Halyqtyng әleumettik jaghdayy jaqsarghanda ghana demografiyalyq ósim bolady. Eger halyq kýn kórispen basyn qatyryp jýrse, olardan demografiyalyq ong ósim kýtu de mýmkin emes.

El biyligining tynbay jasaghan júmysynyng arqasynda el demografiyasy tәp-tәuir ósip keledi. Kópbalaly analargha qoldau kórsetu ýshin el ýkimeti kóptegen iygi sharalardy qolgha aluda. Kópbalaly otbasylargha týrli jәrdemaqy tólep, kóptegen jenildikter qarastyruda. Múnyng bәrin aqparat qúraldary arqyly kórip-bilip otyrmyz.

Tabighy ósimnen bólek, shetelde túryp jatqan qandastarmyzdyng elge keluine de kóp jaghday jasalghan. Búl sayasat ta otyz jyl boyy jýzege asyp, jýiege týsken syndarly qadamdardyng biri. Shetelde túratyn qandastardy elge shaqyru maqsatynda 1997 jyly 13 jeltoqsanda «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zany qabyldanghan. Oghan səykes: «kóshi-qon – jeke túlghalardyng bir memleketten basqa memleketke, sonday-aq memleket ishinde túraqty nemese uaqytsha, erikti nemese məjbýrli qonys auystyruy» - dep kórsetilgenin aita ketu kerek.

Halyq sanynyng jyldan-jylgha ósip kele jatqany aqiqat. Sol ýshin de eldegi demografiyalyq ahualdy túraqty zerttep otyrudyng manyzy joghary.

Endi sóz basyna, taqyrybymyzgha qayta oralayyq. Qazaqstan halqynyng jalpy any bir jylda 236,5 myng adamgha ósip otyr. Qalay degende de búl nashar kórsetkish emes. Eldegi әleumettik jaghdaydyng jaqsaryp, memleketting qoldauy artyp kele jatqanyn eskersek, búl kórsetkish aldaghy jyldarda qarqyndy ósui mýmkin ekenin boljau qiyn emes. El halqy ýshin asa tiyimdi osy sayasattardy eskere otyryp, býgingi maqalamyzda Qazaqstannyng demografiyalyq ósimi jayly naqty mәlimetter men óz oiymyzdy bildirudi jón kórdik.

Biz memleketting el azamattaryna qoldau kórsetu ýshin әleumettik kómekting kólemin kóbeytkenin jogharyda aittyq. Atalghan әleumettik kómekting ishinde ana men balagha arnalghan arnauly atauly kómek, týrli jәrdemaqylar jәne baspanamen qamtu, júmyspen qamtu  baghytynda kóptegen qyzmetter atqarylyp jatyr. Osy manyzdy kómekterding elding demografiyalyq ósuin qamtamasyz etetini sózsiz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5560