Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
3559 0 pikir 18 Nauryz, 2020 saghat 15:24

IYÚ Qazaqstannyng halyqaralyq dengeydegi bastamalaryn qoldaydy

Islam Yntymaqtastyq úiymy – 1969 jyly qyrkýiek aiynda músylman memleketterining bastamasymen qúrylghan. Úiym 2011 jyldyng mausym aiyna deyin Islam konferensiyasy úiymy boldy.

Býgingi tanda atalghan úiymgha 57 el mýshe bolghan. Al, jalpy halyq sany 1,2 milliardqa jetken. Islam Yntymaqtastyq Úiymyna Gersegovina, Bosniya, Tayland jәne Resey baqylaushy retinde qatysugha qúqyly. Úiymnyng shtab-pәteri Saud Arabiyasynyng Djidda qalasynda ornalasqan.

Islam Yntymaqtastyq úimynyng basshysy – Bas hatshy, al, atqarushy organ – Bas hatshylyq dep atalady. Úiym basshysyn mýshe elder Syrtqy ministrler konferensiyasynda 4 jylgha bir mәrte ghana saylaydy. Atalghan úiym janynan qúrylghan birneshe qúrylymdar men organdar bar. Olar: Islam janalyqtary agenttigi, Islam damu banki, IYerusalim qory, Islam ghylymiy-tehnikalyq damu qory, Ekonomika jәne mәdeny mәseleler jónindegi islam komissiyasy jәne taghy basqa qúrylymdar.

Islam Yntymaqtastyq úiymy – әr halyqtyng óz taghdyryn ózi sheshu qúqyghyna qúrmetpen qarau, memleketterding egemendigin, tәuelsizdigin jәne aumaqtyq tútasyghyn qúrmetteu, tolyq tendik, ishki isterge aralaspau, úiymgha mýshe memleketter arasyndaghy dauly mәselelerdi beybit jolmen, yntymaqtastyqpen sheshu, úiymgha mýshe elderding sayasy tәuelsizdigine qarsy kýsh qoldanbau, aumaqtarynyny tútastyghyna kepildik beru syndy qaghidattardy qamtidy.

Qazaqstan Respublikasy atalmysh úiymgha 1995 jyly tolyq qúqyly mýshesi retinde qabyldandy.

Al, 2011 jyldyng mausym aiynda Astana qalasynda Islam yntymaqtastyghy úiymy Syrtqy ister ministrleri kenesining 38-otyrysy bolyp ótti. Sodan bastap Qazaqstan atalmysh halyqaralyq úiymgha tóraghalyq etuge kiristi. Sol basqosuda osy uaqytqa deyin Islam konferensiyasy dep atalghan úiym Islam Yntymaqtastyghy úiymy dep ózgertu turaly sheshim qabyldandy. Sonymen qatar, sol jiynda Adam qúqyqtary jónindegi túraqty komissiya qúryldy. Jәne, túnghysh ret úiymnyng Ortalyq Aziyamen yntymaqtastyq jónindegi jospary qabyldandy.

Atalghan basqosuda syrtqy ister ministrler kenesi jýzden astam qarar qabyldaghan. Olardyng ishinde Qazaqstannyng bastamasymen Aughanstandaghy zansyz esirtki óndiru, esirtki ainalymymen kýresu, sonday-aq, Aral tenizi men Semey yadrolyq poligonyn qalpyna keltiru jónindegi qújattar da qabyldanghan.

Astanada ótken kezdesu barysynda qatysushylar úiym qaghidattaryn jaqtaytynyn taghy da quattap, onyng jana damu joldaryn aiqyndaghan bolatyn.

Qazaqstan Islam Yntymaqtastyq úiymynyng syrtqy ister ministrler kenesi tóraghalyghynyng bghdarlamasy men tújyrymdamasynda aitylghan basymdyqtardy jýieli týrde, birtindep jýzege asyra bastady.

Odan bólek, Qazaqstan úiymnyng bas hatshylyghymen jәne úiymgha mýshe memlekettermen, instituttarmen birlese otyryp, VII Býkilәlemdik Islam ekonomikalyq forumynda sonday-aq, Islam yntymaqtastyq úiymy syrtqy ister ministrler kenesining 38-shi otyrysynda aitylghan ózara shaghyn jәne orta biznesti qoldau tetigin qalyptastyru, ózara azyq-týlikpen jәrdemdesu jýiesin qúru, úiym ókilderining G20 jәne ózge de sammitterge qatysuyn qamtamasyz etu jónindegi Qazaqstannyng bastamalaryn jýzege asyru júmystary jýrgizildi.

Islam yntymaqtastyq úiymy islam әlemindei kýrdeli ahuldargha baylanysty mәselelerdi sheshude aitarlyqtay roli atqarady. Osy maqsatta  Liviya men Siriya mәselelerin retteuge arnalghan tótenshe otyrys ótken bolatyn. Sonymen qatar, Somaliydegi gumanitarlyq apatty jenu men islamofobiyamen kýres jәne dinaralyq qaqtyghystardyng aldyn alu da Islam yntymaqtastyq úiymynyng nazarynan tys qalmady.

Al úiymgha Qazaqstan tóraghalyq etken kezende atalghan mәseleler boyynsha naqty sharalar isteldi. Mәselen, Qazaqstan keng auqymdy nauqan ayasynda Somaly halqy ýshin jalpy mólshei 500 million dollardan astam qarjy jinalghan.

Odan bólek, Elbasynyng 3 jahandyq bastamasy Birikken últtar úiymy tarapynan qoldau tapty. Olar: 29-tamyz kýnin Yadrolyq synaqtargha qarsy is-qimyldyng halyqaralyq kýni dep jariyalau jәne Yadrolyq synaqtargha brshagha birdey tyiym salu turaly sharttyng kýshine enui. Ekinshi qoldau tapqan úsynys – Aughanstannan tasymaldanatyn zansyz esirtki ainalymyna qarsy túru, ýshinshi úsynys – Islam yntymaqtastyghy úiymy men yqpaldy ónirlik úiymdar arasyndaghy ózara yqpaldastyqty nyghaytu jónindegi bastamalar edi.

Sonymen qatar, Qazaqstan IYÚ Sauda jәne ekonomikalyq yntymaqtastyq jónindegi túraqty komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolyp saylandy. (KOMSEK). Atalmysh komiytet – Islam yntymaqtastyghy úiymyna mýshe memleketter arasynda sauda-ekonomikalyq ózara әrekettestikti jýzege asyrugha tiyisti jauapty organ.

Úiymnyng bas hatshylyghy Qazaqstan tóraghalyq etken kezenning mazmúndy hәm kәsiby dengeyining joghary bolghanyn atap ótti. Sonymen qatar Qazaqstannyng tóraghalyghy úiym tarihynyng jarqyn belesterining biri bolyp qalatynyn da tilge tiyek etti.

Býginde Islam Yntymaqtastyq úiymy Qazaqstannyng halyqaralyq dengeydegi bastamalaryn qoldap, olardyng sәtti jýzege asuyna yqpal etip keledi.

Naqty aitar bolsaq, Aziyadaghy ózara is-qimyl men senim sharalary jónindegi kenes pen Álemdik dәstýrli dinder kóshbasshylarynyny siezin shaqyru jónindegi bastamalar úiymnyng jyl sayynghy josparynda kórinis tapqan.

Islam Yntymaqtastyq úiymy Qazaqstannyng “Shyghys-Batys”arasyndaghy qarym-qatynasta ózindik kópir bolatyn órkeniyetaralyq hәm dinaralyq dialogty damytu salasynda manyzdy ýilestiru rolii bar ekenin moyyndaydy.

Sonyng dәleli retinde Islam yntymaqtastyq úiymynyng qarjylyq qúrylymdarymen әsirese músylman әlemindegi eng iri investor sanalatyn Islam damu bankimen aradaghy yntymaqtastyq sharalaryn aitugha bolady. Býginde Islam damu bankining jalpy investisiya kólemi Qazaqstanda 700 million dollar shamasynda eken.

Al, óz kezeginde elimiz Islam yntymaqtastyghy úiymynyng Ortalyq Aziya jónindegi arnauly baghdarlamasyn jasaudy qoldaydy. Atalghan joba – músylman qoghamdastyghynyng da, Ortalyq Aziyanyng da mýddesine say keletin sauda operasiyalaryn, investisiya mәselelerin, ónerkәsiptik jobalardy jýzege asyrugha úiym tarapynan qoldau jasaugha jәne ózara kelisim sharalaryn kózdeydi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1502
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3273
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5701