Biyl úly oishyl, qazaqtyng bas aqyny Abay Qúnanbayúlynyng 175 jyldyghy. Sonymen qatar, dәnishpan, әlemning ekinshi ústazy Ábu Nasyr әl-Farabiyding 1150 jyldyq úly toyy. Halqymyzdyng úly túlghalaryn úlyqtau býgingi biz ýshin de, ertengi úrpaq ýshin de auaday qajet. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng bastamasymen eki alyptyng mereytoyy memlekettik dengeyde atap ótilmek.

Bәrimiz biletindey, 21 qantar kýni Abaydyng 175 jyldyq mereytoyynyng resmy ashylu rәsimi ótti. Núr-Súltan qalasyndaghy «Astana Opera» teatrynda ótken «Qazaq halqy – Abaydyng halqy» atty merekelik konsertke el Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev pen Túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaev kelip qatysty. El aghalary Qazaqstannyng barlyq ónirinde jәne shetelderde ótetin merekelik is-sharalardy shymyldyghyn osylaysha resmy týrde ashyp bergen bolatyn.

Úlylardy úlyqtaudyng joly kóp. Olardyng shygharmalary kóptep jaryq kórip, keleshek úrpaqtyng janazyghyna ainaluda. Túlghalardyng ómirinen, tarihtan syr shertetin tuyndylar jazylyp, derekti filimder týsirilude. Anyqyraq aitqanda, Abay toyy ayasynda elimizde 500-ge juyq is-shara ótpek. Búl turaly Mәdeniyet jәne sport ministrliginin  viyse-ministr Núrghisa Dәueshov mәlimdegen bolatyn.

«Biylghy jyl qazaq ýshin erekshe, aituly jyl. Aghymdaghy jyl eldigimiz ben ruhaniyatymyz ýshin aza manyzdy. Melekettik qana emes, halyqaralyq deyigeyde atqarylatyn zor mindet jýktelip otyr. Abay esimi, Abay múrasy, Abaydyng ónegesi men ómir joly әr qazaq ýshin qasiyetti, qadirli. "Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym" dep qazaqtyng qamyn qara basynyng qamynan joghary qoyghan úly aqyn sheksiz qúrmetke iye. Biyl osy mereytoy ayasynda 500 ge juyq is-shara ótkizu josparlanyp otyr. Olardyng ishinde iri halyqaralyq jәne respublikalyq qoghamdyq manyzy bar, ghylymi, aghartushylyq is-sharalar, konferensiyalar, simpoziumdar, plenerler, dóngelek ýstelder, synyp saghattar, poetikalyq jәne әdeby konkurstar, baspasóz turlary jәne ózge de is-sharalar bar», - dedi ol.

Úlylardy úlyqtaudyng san týrli tamasha tәsili bar dedik jogharyda. Mereytoy ayasynda ótetin merekeli sharalar tizimin berdik. Búlardan bólek әr aimaq, oblysta mekterpterge, kóshelerge alyptarymyzdyng aty berilip, úlyqtaluda.

Sonday bir sýiinshi habardy Kókshetau oblsynyng әkimi Ermek Marjyqbaev mәlimdedi. Ákimning aituynsha, Kókshetau oblysyndaghy mektepterge Abay Qúnanbayúly men Ábu Nasyr әl-Farabiyding esimderi beriledi. Múnday sheshim Aqmola oblystyq mәslihatynyng kezekti sessiyasynda qabyldanghan kórinedi.

Ótkende Aqmola oblystyq mәslihatynyng kezekti júmys sessiyasy ótken bolatyn. Atalghan jinalysqa oblys әkimi Ermek Marjyqbaev selektorlyq rejimde qatysqan. Jinalysta Kókshetaudaghy №3 oblystyq mamandandyrylghan mektep-internatyna úly aqyn Abay Qúnanbayúlynyng esimin, al IT mektep-liyseyine ataqty ghalym Ábu Nasyr әl-Faraby atyn beru turaly úsynys engizilgen.

Aymaq basshysy Ermek Marjyqbaevtyng aituynsha, atalghan mәslihat sessiyasynda jeti birdey sheshim qaralyp, qabyldanghan eken. Búl sheshimderding arasynda biyl mereytoylary respublikalyq jәne halyqaralyq dengeyde atalyp ótiletin aqyn Abay Qúnanbayúly men ghalym Ábu Nasyr әl-Farabiyding esimderin Kókshetaudaghy mektepterge beru turaly da úsynys bolghan.

Sonday-aq, atalghan jiynda qalarghan basty mәseleler retinde ónirde turizmdi damytudyng ahualy men bolashaghy, oblystyq mәslihattyng ótken jylghy júmys esebi, oblys boyynsha qorshaghan orta sapasynyng nysanaly kórsetkishterin bekitu, jasyl ekpelerdi kýtip-ústau jәne qorghau qaghidalaryn bekitu qatarly sharualardy ataugha bolady.

Jogharyda aitqanymyzday, biyl bas aqyn - Abay Qúnanbayúlynyng 175 jyldyq mereytoyy men dәnishpan ghalym Ábu Nasyr әl-Farabiyding 1150 jyldyq mereytoyy halyqaralyq masshtabta atalyp ótkeli otyr. Úlylardyng mereytoyyn joghary dengeyde atap ótu ýshin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng bastamashylyghymen arnayy memlekettik komissiya qúrylghan bolatyn. Jogharyda biz aitqan iri is-sharalardyng tizimin osy memlekettik komissiya bekitken edi.

Shyghystyng Úly oishyly, ghalamnyng ekinshi ústazy Ábu Nasyr әl-Farabiyding mereytoyy YuNESKO-nyng úmytylmas kýnder men oqighalar kýntizbesine engizildi. Al dәnishpan, qazaqtyng bas aqyny Abay Qúnanbayúlynyng 175 jyldyq mereytoyy ayasynda respublika kóleminde 500-den asa is-shara josparlanyp otyr.

Atap aitqanda, biyl tamyz aiynda Semeyde «Abay múrasy jәne әlemdik ruhaniyat» atty halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya ótkizu josparlanyp otyr. Atalghan ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyagha tanymal otandyq jәne sheteldik ghalymdar, abaytanushylar, ziyaly qauym ókilderi qatysatyn bolady.

Sonymen qatar, Abay Qúnanbayúlynyng «Jiydebay-Bórili» memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq múrajay-qoryn tolyqtyryp, keneytu júmysy qolgha alynady. Sonday-aq, úly aqynnyng esimimen baylanysty kóne tarihiy-mәdeny múra nysandaryn ghylymiy-restavrasiyalau júmystaryn jýrgizu josparlanyp otyr.

Abai.kz