Beysenbi, 3 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2080 3 pikir 14 Sәuir, 2020 saghat 16:08

Aqyt Ýlimjiúlynyng «Jiyrma toghyz qarip» ólenindegi iman mәseleleri

Aqyt Ýlimjiúlynyng shoqtyghy biyik ólenderining biri - «Jiyrma toghyz qarip óleni». Búl óleng alghashynda «Álipby óleni» dep atalyp, arab әripterin tanu, eske saqtau jәne jenil ýirenu ýshin shygharylghan. Óleng 1926 jyl Delunde jazylghan. Jalpy, Aqyt 1890 jyly 22 jasynan bastap, 1910 jyly 42 jasyna deyin Mongholiyanyng Qobda ólkesi Delun audanynda qyzmet jasaghan. Layyq qajy, Bardam ýkirday auyldarynda mektep ashyp, bala oqytqan. Juanghan gýnge jәne basqa kerey biylerine hatshylyq qyzmette bolghan [1, 39b]. Aqyttyng shygharmashylyq qalyptasu kezeng osy kezden bastalady.

Aqyt qajy búl ólendi jazudaghy maqsaty turaly óleng sonynda bylay dep týsindiredi:

Jaratqannyng bizderge bergen syiy,

Payghambar Múhamedim arab edi,

Qúran tili, gharasat súraghy da,

Arab tilimen bolary ayan edi.

Sol ýshin arab tili qaripteri,

Tanyp, bilsin, elim dep jazyp kórdim. [2, 109b]

Aqyt ómir sýrgen kezenning qazaq dalasyndaghy әdeby ýderisting qalyptasuy turaly filosofiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent A. Omarov: «XIX ghasyrdyng ekinshi jarymy men XX ghasyrdyng alghashqy kezeninde janasha kózqarastar qalyptasyp jatty. Óitkeni, otarshyldyq qysym qos ókpeden qysqan qysyltayang tústa qazaqtyng ozyq oilylary, jaybaraqattyqty silkip tastap, islamgha tәrbie joly ghana emes, eldikti saqtap qaludyng bir qaruy dep te qaray bastaghan-túghyn. Sodan da bolar, osy kezde qazaq saharasynda shyqqan kitaby aqyndardyng deni dinshil aqyndar edi» - dep sipattaydy [3, 120b].

Osy aitylghan ýrdis Aqyt Ýlimjiúlynda tolyghymen kórinis tapqan dep aita alamyz. Aqyt óz shygharmalaryn jazudaghy jәne olardy Qazan baspasynan neshe dýrkin kitap etip basyp shygharudaghy maqsatyn el-júrtqa taghylym bolsa eken degen izgi niyetten tughandyghyn aitady [4, 181b].  Jәne búl ústanymyn:

Qorshaghan tónirekti búlt pen túman,

Ghylymsyz qútylmaysyng tipti múnan.

Han-qayqy, biyin-býkir, mollan-soqyr,

Men týzu degeninning bәri búran,

Ghadilet, ghylym menen óner tilep,

Bәrinen qúr qalghansha alshy múnan - degen óleng joldarymen bekemdey kelip, «byqsymas dinin kýtseng týtininiz» - dep týiindeydi.

Demek, Aqyt jyrlarynyng negizgi maqsaty – halyqty imangha, ghylymgha shaqyryp, el-júrtqa taghylym beru, ónege ýiretuden túrady.

Imandylyqqa shaqyru mәselesi - Aqyt shygharmashlyghynyng negizgi týiini dep aitugha bolady. Búghan sebep aqynnyng kez-kelgen óleninen imangha, imandylyqqa qastyty oilardyng menmúndalap túratyndyghynda.

Aqyt Ýlimjiúlynyng kózqarastarynyng qalyptasu alghysharttaryn tómendegi jaghdaylarmen baylanystyra qarastyrugha bolady:

1. Otbasy tәrbiyesi. Aqyttyng anasy Jibek Bekenqyzy kelbetti, әdepti, salmaqty, sauatty, sanaly adam bolghan. Balasynyng asa daryndylyghyn bayqaghan Jibek oghan kese-kóldeneng bolatyn isterding aldyn-alyp, jebep, demep otyrghan [1, 31b].

2. Ósken ortasy. Aqyt ómir sýrgen kezeng - Ór Altaydaghy iygi jaqsylardyng meshit salyp, medrese ashtyryp, Orta Aziyadan bilikti ústazlar әkelip, bala oqytyp jatqan dýbirli kezenimen túspa-tús keldi. Aqyt osy ústazdardan arab, parsy, shaghatay, týrik tilderin ýirenip, osy tilderde shyqqan dýnie әdebiyeti men islam mәdeniyetin tolyq mengeredi [4, 16b];

3. Qyzmeti. Ór Altay men Qobda arasynda pochta qyzmetinde jýrui – Qazan baspasynda basylghan Firdausi, Nizami, Qoja Hafiyz, Nauay jәne Sopy Allayadyng shygharmalarymen tanysuyna múryndyq boldy.

4. Úly qajylyq saparyna baryp qaytuy. 1907-1908 jyldar aralyghynda Qobdadan shyqqan qajylyq keruenimen birge qajylyqqa baryp qaytady. Sapar barysynda Aqyt Mekke, Mәdina, Jiddә, Sham, Beyrut, Izmiyr, Odessa, Penza, omby, Oral, Semey, Zaysan qalalary men Saud Arbiya, Resey, Týrkiya, Siriya elderining hal-ahualymen, shyghys elderining mәdeniyetimen tanysyp, kókirek kózi ashylady.

5. Abay shygharmalarymen tanysuy. 1931 jyly Mongholiyagha KSRO-dan  eldi qayta qúrugha kómekke kelgen Abay Qasymovtan Abay ólenderin syigha alyp, tanysuy - Abay dýniyetanymynng molygha týsuine, janasha baghyt aluyna jol ashty.

Aqyt qajy Ýlimjiúlynyng «Jiyrma toghyz qarip óleni» 1926 jyly aqynnyng 58 jasynda jazylghany turaly basynda aityp óttik. Ólenning búlay ataluyndaghy sebep – ólenning arab әlipbiyindegi 29 әripting (arab tilinde 28 әrip bar. 29-әrip ol Álif pen Lәm әripterining qosarlanghan «لا» týri) oqyluyna sәikes, әripterdi jattau jәne eske ústaugha arnaluyna baylanysty. Búl erteden kele jatqan «bir degenim - bileu, eki degenim - egeu, ýsh degenim - ýski, tórt degenim - tósek, bes degenim – besik ...» dep bastalatyn qazaqtyng kóne auyz әdebiyetin eske salary haq.

Jalpy, qazaq tarihynda, arab әlipbiyin ret-tәrtibimen ólenge qosqan aqyndar jeterlik. Olardyng kósh basynda túratyndary – kóne jyraular dәstýrindegi sóz sheberi Abyl Tileuúly (1777-1864), ekinshisi, Abay (1864), Ýshinshisi, osy-Aqyt (1926).

Abyl Tileuúlynyng ólenderi negizinen auyzsha taralghanyn jәne «Arghymaq atta syn bolmas» atty ólenining ózi 1924 jyly alghash ret baspa betinen jaryq kórgenin eskersek, Aqyttyng Abyldyng «Arab әlippesi» ólenin estigen, estimegendigi turaly naqty bir nәrse aitu qiyn. Al, Abaydyng «Álipby óleni» 1933 jyly jariyalanghanyn eskersek, Aqyt onymen tanysyp, óz betinshe jyrlaghan boluy da mýmkin. Nemese, arab әlipbiyin ólenge qosu dәstýrin shyghys ghúlamasy Nauaidan aluy da mýmkin.

Jalpy, Aqyttanu mәselesi -  kýrdeli taqyryp. Olay deytinimiz, Aqyt - oipyl-toypylgha toly qaranghy da kýrdeli  zamanyna qasqaya qarap, shyndyq pen әdildikti batyl jaqtaghan enbegi san salaly úly aqyn. Soghan say Aqyt shygharmashylyghy turaly aitylar, zertteler qyry әli de kóp. Búl  arada biz  tek  Aqyt Ýlimjiúlynyng «Jiyrma toghyz qarip ólenindegi» iman mәseleleri  turaly sóz etetin bolamyz.

Iman sózining sharighattaghy maghynasy – Payghambargha (s.gh.s) Alla Taghaladan jetken naqty ýkimderdi rastap, eshbir kýmәnsiz qabyl etu, әri búlardyng haqtyghyna shyn kónilmen senu bolyp tabylady [5, 66b].

Aqyttyng «Jiyrma toghyz qarip óleni» imannyng músylman ómirindegi manyzdylyghy turaly týsindiruden bastalady. Aldymen «Ághuzu auyzgha alam bir qúdaydy» dep Úly jaratushy Allanyng atymen niyet etip ólenin bastaydy.

Múndaghy «Ághuzu» sózining maghynasy: «Quylghan shaytannan Allagha siynamyn» dúghasyndaghy «әghuzu» sózi Qúranda «Istighaza» jәne «MәghәzAlla» týbir sózderinen tuyndaghan etistikting birinshi jaghy bolyp – syiynamyn, pana tileymin degen maghyna beredi [6, 7b];  .

Osy shumaqtyng songhy tarmaqtarynda aqyn «imansyz búl jalghannan ótken jannyn, týtini qabyrynan búrqyraydy» - dep adam balasyn imandy bolugha, imansyzdyqqa úrynbaugha shaqyrady. Aqynnyng búl óleni qasiyetti Qúran Kәrimning Nahyl sýresining 106 ayatyndaghy «... sonday-aq bireu kónilin imansyzdyqqa berse, oghan Allanyng ashuy jәne olargha zor azap bar» (16.Nahyl-106)  - degen eskertuimen sabaqtasyp keledi.

Ólende basa jyrlanatyn kelesi bir mәsele – iman men amal mәselesi. Áhly sýnnet jamaghatynyng senim mektebining ghalymdary men men Hanafy ghúlamalarynyng pikiri boyynsha, amal men iman ekeui eki bólek nәrse dep qarastyrylady. Múnyng dәleli retinde Qúran Kәrimdegi myna ayatty keltiruge bolady: «Al kim iman keltirgen týrde izgi is istese, sonda ol jamandyqtardyng artuynan, jaqsylyqtardyng kemuinen qoryqpaydy» («Taha» sýresi, 112-ayat). Hanafy mәzhaby, Maturidy senimin ústanushy Aqyt búl turaly:

Bayqarsyng iman jәiin angharsang da,

Imanyng qabyl bolmas jalbarsang da.

Iman, namaz, oraza tútpay barsan,

Qabyl emes, imanynyz qaj barsang da – dep әhly sýnnet ghalymdarynyng «amalsyz iman aqyrette payda bermeydi, Imannyng kәmil boluy, jetilui, quatty boluy - amalgha baylanysty» - deytin pikirmen bir ústanymda ekenin kórsetedi.

Ólenning kirspe bólimining sonynda Aqyt qajy Ýlimjiúly:

Qyryq paryz, jeti uәjip úqqanyna,

Býrkenip ajal qoymas búqqanyna.

Imanyng aqyrette azyq bolar,

Azyqsyz aq kóilekpen shyqqanynda - dep qasiyetti Qúran Kәrimning Taha sýresining «Al kim iman keltirgen týrde týzu is istese, sonda ol jamandyqtardyng artuynan, jaqsylyqtarynyng kemuinen qoryqpaydy»- dep keletin112 ayatymen sabaqtasa jyrlaydy.

Demek, Aqyt qajy Ýlimjiúlynyng Qúran Kәrim negizindegi iman turaly payymdaulary aqynnyng Qúran ayattaryn tereng týsinip tәpsirlegenin kórsetedi.

Osy shumaqtardan keyin aqyn arab әlipbiyin ólenge qosady. Ólenning basqy joldaryn arab әlipbiyimen tizbektey kelip, halqyna ónege, ósiyet arnaydy. Imandylyq jolynan alystamay, músylmandyqtyng bes paryzyn óteuge shaqyrady.

«Jiyrma toghyz qarip óleninde» sóz bolghan iman mәselelerin qarastyrsaq, ólende imandaghy jeti paryzdyng tolyghymen jyrlanghanyn bayqaugha bolady. Aqyt jәy jyrlamaydy, tereng sharighy bilimmen, qúran ayattarymen, hadispe úshtastyra otyryp jyrlaydy. Imannyng jeti paryzy ólende bylaysha kórinis tapqan:

1. Allagha iman mәselesi. Aqyt ólenderindegi basty erekshelik – әr ólenning Allanyng atymen bastaluy degendi aittyq. Búl qúran stiyli. Aqyn búl joly da dәstýrden taymay, «Áueli әlif Allanyng aty bolar» dep bastaydy, «Sәbit bir Allanyng jarlyghynda, dining kýt shybyn janyng barlyghynda» - dep Allagha iman etuge shaqyra kelip, «Allagha qúl» boludyng adam balasy ómirindegi manyzdylyghyn bayandaydy.

2. Perishtelerge iman. Aqynnyng atalghan óleninde perishte sózi tek bir-aq jerde, iәy әribinde qoldanylghan. Aqyt ólende «jaqsy-jaman ghamalyndy jiyp әkep, súraghy perishtening bolar qatty» - dep Alla Taghalanyng kórkem jaratylysy, núrdan jaratylghan perishtelerding bar ekendigine jәne olardyng jaratushy әmirimen qyzmet etetindigine iman etedi. Aytylghan shumaqtar «Qúl qabirde jerlenip, aghayyn-dostary keri qaytqanda mәiit olardyng qadamdarynyng dybysyna deyin estip jatady. Sosyn oghan Mýnkar, Nәkir dep atalatyn eki perishte keledi. Olar mәiitti otyrghyzyp, súraq qoya bastaydy» degen Payghambar hadiysimen ýndesip, sabaqtasyp jatyr [7].

3. Qasiyetti kitaptargha senim. Alla tarapynan basqan barlyq kitaptargha iman etu músylmandargha paryz etilgen amaldardyng biri. Qasiyetti kitaptyng Alladan kelgendigin joqqa shygharghan adam músylman bolyp sanalmaydy. Halyqty imandylyq jolyna shaqyrushy Aqyt Qúran Kәrimining Alladan kelgendigine iman ete otyryp, halyqty adaspaugha ýndep:

Bes paryz din islamgha jeti uәjip,

Oqy dep tәnirim bergen Qúran jazyp.

Otyz para Qúrannyng sauaby ýshin,

Shýkirlik etpey jýrmiz joldan azyp – dep jyrlaydy.

1. Payghambarlargha iman. Aqyt Ýlimjiúly haqty, tauhidty jyrlaghan aqyn. Sol sebepti de, aqyn ólenderining kez-kelgen bóliminen payghambarlargha qastysty jyrlardy kezdestiruge bolady. «Jiyrma toghyz qarip óleninde» de Aqyt «Shapaghat iyesi haq payghambar» dep payghambargha iman ete otyryp, «Alla Taghala ózi shapaghat etuge rúqsat bergen adamnyng basqa adamdargha shapaghat ete alady» - dep kórsetken әhly sýnnet ghalymdarymen bir ústanymda ekenin kórsetedi.

Alla Taghala aldymen barlyq dýniyening bastauy bolghan tirshilik núryn jaratyp, «Núr» sýresin de týsirgen. Núr shapaghaty Aqyt óleninde jýieli týrde bayandalghan. Ol jaratylys qúdiretining bastauyna balanghan núr sipatyn jyr joldarymen bylaysha kesteleydi:

Núrdy jaratypty әuel búryn,

Allanyng núrynan payghambar núryn - dep Núr-shapaghat – adamzattyng asyl tәji bolghan Allanyng songhy elshisi Múhammedke (gh.s.) nyghmet etilgenin, barsha bastaugha negiz bolghan núrdyng Múhammeded (gh.s.) payghambargha ghana tiyesili úly nyghmet etilgenin bayandaydy.

2. Aqyret kýnine iman. Aqyt islam dinindegi senimining bir tiregi aqyret kýnine iman etudi de ólenning negzi bir mazmúny retinde jyrlaydy. «Mәuit tiri kisi ólmek anyq», «Lәm alyp birkýni joq bolarsyn, qyzaryp dýnie ýshin shoq bolarsyn» - dep júmyr basqa ólimining týbi bir bar ekenin aqiqat dep bilip, «Bes namaz beker jýrip oqymasan, barghanda Tәnir aldynda shyn sózing bar» dep pendening búl dýniyedegi barlyq is-әreketi ýshin o dýniyede mindetti týrde esep beretindigin eskertedi. Sonymen birge, aqyn «týieni týgimen jútqandardyn, aqyrette jaghdayy qiyn bolatyndyghyn», «aqyrette ghazap kórse jany tózbeytindigin» de eskerte kelip:

Barghanda aqyretke qor bolmaydy,

Mollanyng Qúday ýshin izin basqan.

Namazdy, orazamen kýtip barsan,

Kóring jaryq, súraghyng bolar jenil.

 

Inshalla qiyamette qor bolmaydy,

Nәpisge osy kýnde salsang tiym.

Búl kýnde ash-aryqqa jәrdem bersen,

Kýninde gharasattyng toq bolarsyng – dep Aqyrttegi azaptan taqua, múmin jandardyng qútqarylatynyn aityp, halyqty imandylyqqa shaqyrady.

3. Taghdyrgha iman. Aqyt ólenderinde Alladan ózge jaratylystardyng barlyghynyng ghúmyrynyng ólsheuli ekendigin aita kelip, bes kýndik jalghanda haqty tanugha ýndeydi.

Raqym, ýmit qyl qúdayynnan,

Payda joq oilaghanmen uayymnan.

IYnәmal aghmalu bayna atiy,

Tabasyng ne kórseng de niyetinnen - dep adam balasynyng ne kórse de, ózining pighylynan kóretindigin eskertedi.

4. Ólgennen song qayta tiriluge iman. Aqyt islamdaghy alty imannan ózge, ólgennen song qayta tiriluge senudi de iman negizderine qatar qosyp:

Imandy jeti paryz týgendese,

Kónildi bóten jaqqa jibermese.

Múny bilmey músylman bola almaymyz,

Amal qansha shaytanyng jýgendese.

«Bes paryz, din islamgha jeti uәjip» - dep sanap kórsetip, Allanyng haq jolynan adaspaugha shaqyrady. Aqyretke iman etu men ólgennen song qayta tiriluge senudi jeke-jeke paryz retinde qarastyrady. Sóitip, Aqyt qajy ózining diny ústanymynyng Hanafy mәzhaby, Maturidy aqidasymen birdey ekendigin kórstedi.

Qoryta aitqanda, Aqyt Ýlimjiúlynyng «Jiyrma toghyz qarip óleni»   ózinen búryn ótken shyghystyq aqyndardyng izimen, úly Abaydyng stilmen jazylghan óleng ekendigin aityp óttik. Ólende iman mәselelerinen ózge, músylman ómirindegi manyzdy - namaz, oraza, qajylyq, zeket qatarly amaldar sóz bolady. Sonymen qatar, shynayy músylmandarda bolugha tiyisti kórkem minez-qúlyq turaly da basa aitylady. Demek, aqynnyn  «Jiyrma toghyz qarip óleni» - әli de kóp izdenisterdi talap eteri sózsiz!

Paydalanylghan әdebiyetter

1. Gh. Aqytúly. «Aqyt Ýlimjiúly» atty «Qazaq tarihyndaghy әigili adamdar» úlaspaly jinaqqa engen enbek: Almaty: «Músylman baspa ýii», 2008j., -144 bet

2. A.Ýlimjiúly shygharmalary. 4 tom. Shynjang halyq baspasy-2015- 610b

3. A. Omarov. Shәkәrimning dini. Shәkәrimtanu mәseleleri, 4 tom, - Amaty: Rariytet, 2007. – 304 bet

4. A. Ýlimjiúly. Shygharmalarynyng tolyq jinaghy: eki tomdyq. – Koniya, 2011. T-1. - 652 bet.

5. S. Seytbekov. Iman negizderi: Almaty. – 2011j. - 376 bet.,

6. S. Okan. Ýkim ayattardyng tәpsiri: Monografiya – Astana: 2018. – 120 bet

7. Búhari, Janaza. 68, 67; Musliym, Jәnnat, 70; Ábu Dәud, Janaza, 78

Mahmet Múrathan

Núr-Mýbarak uniyversiyteti

Abai.kz

3 pikir