Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
2065 2 pikir 15 Sәuir, 2020 saghat 14:42

N. Nyghmatulin biznes-ahualdy jaqsartugha baghyttalghan zang jobasyna qatysty pikir bildirdi

Mәjilis Tóraghasy Núrlan Nyghmatulin «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine biznes-ahualdy jaqsartu mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasynyng jekelegen normalaryna qatysty pikir bildirdi. 

Otyrys barysynda talqylanghan mәseleler eskerile otyryp, ekinshi oqylymgha deyin pysyqtalatyn bolady

Eng aldymen, búl zannamalyq týzetuler әzirleushilerding jobalau-smetalyq qújattamany әzirleu jәne tehnikalyq kýrdeli emes obektilerdi salu ýshin saraptamadan ótkizu jónindegi rәsimderdi jo jónindegi úsynysyna qatysty. 

Mәjilis deputattary búl normany alyp tastau qajettigin aityp, múnday úsynyspen kelispedi.

Erejege sәikes tehnikalyq jaghynan kýrdeli emes obektilerge jatpaytyn nysandardy qataryna biyiktigi 5 qabattan aspaytyn túrghyn ýiler, syiymdylyghy 600 oqushydan kem emes jalpy bilim beretin mektepterding ghimarattary kiredi.

Sonymen qatar, búnyng qúramynda bir uaqytta 800 adamgha deyin bolatyn sauda jәne oiyn-sauyq nysandary bar. 

Yaghni, búl nysandardy zang jobasynyng normalaryna sәikes saraptamasyz salu úsynylghan. Osyghan sәikes, múny vedomstvolyq erejeler dengeyinde emes, zang dengeyinde jasau kerek ekenin aitty Mәjilis Tóraghasy Núrlan Nyghmatuliyn.

Deputattardyng aituynsha, Memlekettik monopoliya subektisinin, memlekettik monopoliya subektisi bolyp tabylmaytyn, bәsekelestik naryqta qanday da bir tauardy óndiruge, ótkizuge airyqsha qúqyq berilgen zandy túlghanyng Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik monopoliya turaly zannamasynda belgilengen shekteulerdi saqtamauy turaly normany da alyp tastau qajet. 

Osy úiymdardy aiqyndau ýshin әzirleushiler monopoliyagha qarsy organ bekitetin konkurstyq tәrtipti engizudi úsynady.

Mәjilismender zang jobasy úsynghan normalar memlekettik organdargha bәsekeli tauar naryqtarynda jeke menshik nysanyndaghy monopolisterdi jasandy týrde qúrugha mýmkindik beredi dep esepteydi.

Mәjilis Spiykeri atap ótkendey, songhy jyldary otandyq tauar naryqtarynda bәsekelestik orta aitarlyqtay nasharlady. 

AQ jәne JShS nysanyndaghy shamamen 24 úiym tek óz qalauy boyynsha bagha belgileu mәselelerin sheshedi.

Núrlan Nyghmatulinning aituynsha, әzirleushiler úsynghan týzetu Memleket basshysynyng monopoliyagha qarsy naqty sharalar qabyldau jónindegi núsqaularyna qayshy keledi.

Osy rette, Palata Spiykeri Memleket Basshysynyng (aghymdaghy jyldyng qantar aiyndaghy Ýkimetting keneytilgen otyrysynda) naryqta tek memlekettik emes, sonymen qatar jeke monopoliyalardyng tym kóp boluyn atap ótip, Ýkimetke monopoliyagha qarsy jóninde naqty sharalar qabyldaudy tapsyrghanyn atap ótip, búl normany zang jobasynan alyp tastau qajettigin aitty. 

Sonymen qatar, Mәjilis deputattary auyldyq eldi mekenderde әmbebap baylanys qyzmetterin subsidiyalaudy boldyrmaudy kózdeytin týzetumen de kelispeydi.

Osyghan sәikes Mәjilis Tóraghasy Núrlan Nyghmatulin auyldyq telefon baylanysyna qatysty Ýkimet úsynghan zang jobasyndaghy normany qayta qarau kerektigin aitty.  

Sebebi zang jobasynda auyldyq eldi mekenderdegi baylanys salasyn subsidiyalaudy toqtatu kózdelgen. Ol auyldaghy telefon baylanysynyng qymbattauyna alyp kelui mýmkin. Núrlan Nyghmatulinning pikirinshe, búl auyl túrghyndaryna qiyndyq tughyzady. 

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1502
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3273
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5700