Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2173 0 pikir 24 Mausym, 2009 saghat 21:46

Jasúlan Manap. YuNESKO-nyng nazaryndaghy Nauryzymdy qorghaytyn tótenshening tehnikalary qayda?

Songhy bir-eki ýsh kýnde oryn alghan tabighy apattar aimaq halqyn әbden әbigerge saldy. Oblystyng bir shetinde auyldar jaryqsyz qalsa, ekinshi shetinde halyqaralyq manyzdaghy qoryq qyzyl jalyngha orandy.
Ýdey soqqan dauyldyng saldarynan oblystyng qos audanynda elektr quatyn tasymaldaushy jeliler ýzilip, birneshe auyl jaryqsyz qalghan. Búl turaly týsinik bergen oblys әkimi Sergey Kulagiyn: «Resmy derek boyynsha, on joghary volitti elektr baghanasy qúlaghan. Apat qalpyna keltirildi degenmen, Úzynkól audanyndaghy auyldar әli de jaryqsyz otyr», – dep mәlimdedi.
«Jyghylghan ýstine júdyryq» demekshi, dauylmen qatar aimaqtyng ekinshi shetinde YuNESKO-nyng býkilәlemdik tabighy múraghattar tizimine kirgen elimizdegi qos qoryqtyng biri Nauryzym qoryghynda demalys kýni órt shyqty. Dәl qazir týpkilikti kesip aitu qiyn, biraq mamandar «búl – adam qolymen istelgen әreket emes, tabighat ananyng tosyn minezinen bolghan oqigha» dep otyr. Naqty aitsaq, ótken demalys kýnderi oblys aumaghynda ótpeli jauyn jaudy. Sol kezde kýn kýrkirep, nayzaghay týsip, qoryqtyng alty jerinen birdey órt shyqqan. Qoryqtaghy tilsiz jaudyng aldyn alugha tehnikalyq quaty jetpegendikten, búl iske jergilikti atqarushy biylik aralasqan.

Songhy bir-eki ýsh kýnde oryn alghan tabighy apattar aimaq halqyn әbden әbigerge saldy. Oblystyng bir shetinde auyldar jaryqsyz qalsa, ekinshi shetinde halyqaralyq manyzdaghy qoryq qyzyl jalyngha orandy.
Ýdey soqqan dauyldyng saldarynan oblystyng qos audanynda elektr quatyn tasymaldaushy jeliler ýzilip, birneshe auyl jaryqsyz qalghan. Búl turaly týsinik bergen oblys әkimi Sergey Kulagiyn: «Resmy derek boyynsha, on joghary volitti elektr baghanasy qúlaghan. Apat qalpyna keltirildi degenmen, Úzynkól audanyndaghy auyldar әli de jaryqsyz otyr», – dep mәlimdedi.
«Jyghylghan ýstine júdyryq» demekshi, dauylmen qatar aimaqtyng ekinshi shetinde YuNESKO-nyng býkilәlemdik tabighy múraghattar tizimine kirgen elimizdegi qos qoryqtyng biri Nauryzym qoryghynda demalys kýni órt shyqty. Dәl qazir týpkilikti kesip aitu qiyn, biraq mamandar «búl – adam qolymen istelgen әreket emes, tabighat ananyng tosyn minezinen bolghan oqigha» dep otyr. Naqty aitsaq, ótken demalys kýnderi oblys aumaghynda ótpeli jauyn jaudy. Sol kezde kýn kýrkirep, nayzaghay týsip, qoryqtyng alty jerinen birdey órt shyqqan. Qoryqtaghy tilsiz jaudyng aldyn alugha tehnikalyq quaty jetpegendikten, búl iske jergilikti atqarushy biylik aralasqan.
Resmy derekkózderden alynghan aqparatqa jýginsek, tilsiz jau senbi kýni tanghy 11 shamasynda bastalghan. Dýisenbi kýni tanertengilik órt auyzdyqtaldy delingenimen, týbegeyli kýres әli toqtaghan emes. Órtti sóndiruge barlyghy 300-den astam adam tartylghan.
Ýdey soqqan dauyldyng saldarynan oblystyng qos audanynda elektr quatyn tasymaldaushy jeliler ýzilip, birneshe auyl jaryqsyz qalghan. Búl turaly týsinik bergen oblys әkimi Sergey Kulagiyn: «Resmy derek boyynsha, on joghary volitti elektr baghanasy qúlaghan. Apat qalpyna keltirildi degenmen, Úzynkól audanyndaghy auyldar әli de jaryqsyz otyr», – dep mәlimdedi.
«Jyghylghan ýstine júdyryq» demekshi, dauylmen qatar aimaqtyng ekinshi shetinde YuNESKO-nyng býkilәlemdik tabighy múraghattar tizimine kirgen elimizdegi qos qoryqtyng biri Nauryzym qoryghynda demalys kýni órt shyqty. Dәl qazir týpkilikti kesip aitu qiyn, biraq mamandar «búl – adam qolymen istelgen әreket emes, tabighat ananyng tosyn minezinen bolghan oqigha» dep otyr. Naqty aitsaq, ótken demalys kýnderi oblys aumaghynda ótpeli jauyn jaudy. Sol kezde kýn kýrkirep, nayzaghay týsip, qoryqtyng alty jerinen birdey órt shyqqan. Qoryqtaghy tilsiz jaudyng aldyn alugha tehnikalyq quaty jetpegendikten, búl iske jergilikti atqarushy biylik aralasqan.
Resmy derekkózderden alynghan aqparatqa jýginsek, tilsiz jau senbi kýni tanghy 11 shamasynda bastalghan. Dýisenbi kýni tanertengilik órt auyzdyqtaldy delingenimen, týbegeyli kýres әli toqtaghan emes. Órtti sóndiruge barlyghy 300-den astam adam tartylghan.

 


Jasúlan Manap, Qostanay
«Alash ainasy» gazeti 23 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435