Qolym bosaghanda ylghy baryp syrtynan qarap ketem.  Qaraymyn da quanam.  Kýn sanap boy kóterip,  qúlpyra týsken aruday әdemi. Búl salynyp jatqan júmystyng kóbi bitip, azy qalghan Qazaq teatry.  Kópten kýtken arman - ghimarat.  Túrghan orny da ghajap.  Myna janynda Últtyq óner uniyversiyteti de,  tike kóz salsanyz Aq ýige tireletin Alleya. Iә kýni erten-aq Shabyttyng studentteri, ústaz-múghalimderining asygha keletin - óner ordasy.

Býgin de bardym... Ári-beri aghylghan júmysshylar,  betterinde maskasy,  júmys qarqyndy jýrip jatyr. Osy karantin bastalghanda «Apyr-ay ne bolar eken... Qúrylys toqtap qala ma?» degen qorqynysh ta bolghan.  Sóitsem qatelesken ekem... Shýkir... Memleketimiz qiyndyqqa qaramay qúrylysty jýrgizip jatyr.  Esime týsti...  2018 jyly Astanada ýsh teatrdyng basshylaryn Elbasy N. Nazarbaev shaqyrdy. Ol kisining uaqyty tyghyz,   myndaghan júmysy bar degendey... Alayda Núrsúltan Ábishúlynyng «Óner újymdarynyn,  sonyng ishinde teatrdyng ókilderimen kezdesem» deui keremet boldy. Jastar teatrynyng kórkemdik jetekshisi N. Jaqypbay, M.Gorikiy atyndaghy orys teatrynyng diyrektory E.  Hasenov jәne men.  Qasymyzda 5-6 elimizding qogham qayratkerleri Q.Súltanov, M.Altynbaev, K.Saghadiyev, qala әkimi Á.IYsekeshov. Kýn sәl-pәl salqyndau bolghanmen EKSPO-daghy alangha júrt óte kóp jinalghan. Últtyq kiyim kiygen qyz jigitter, býrkit ústaghan anshy, tazy jetektegen jigitterding jýzderi bal-búl janady. Anadaydan altybaqan tepken jastar. U-shu, tenizdey tolqyghan halyq, kýlkige qanyqqan qyz-jigit.  Astanada Nauryzdy qarsy alugha kelgen júrt erekshe bir toydyng ýstinde. Muzyka oinap Samarqannyng kók tasy eriytin kýn - Nauryzdy Astanalyqtar saghyna tosqan eken. Bizder qazaq ýidemiz. Bir sәt esikten Elbasy N.Nazarbaev kirdi. Ashyq-jarqyn. Ýstinde últtyq qonyr shapan, basynda bórik. Bәrimiz shúrqyrasyp amandasyp jatyrmyz. Qal jaghday súrasyp «Nauryz qútty bolsyn» dep bolghanda Elbasy «Al, Talghat teatrdyng kórermenderi qalay?» - dedi. Men Elbasymen búrynnan tanyspyn. Sonau 1990 jyly meni alghash qabyldap, sol kezde óner, kino jayly әngimeleskeni әli esimde... Sodan keyin de talay ret jýzdeskenim bar. Jәne Núrsúltan Ábishúly eshtene úmytpaydy. Bәri jadynda. Tura keshe kórgen, keshe ghana sóilesken janday.

«Óte jaqsy Núragha. Aptasyna 6 ret spektakli qoyamyz. Senbi, jeksenbi balalargha arnalghan qoyylymdarymyz taghy bar,  kórermender syimay jatady»,- dedim.

«Ýlken zalda qansha oryndyq dep otsyndar?» - dedi.

«600-650 bolsa» dedim. Áriyne Elbasy búl mәselemen talay ret ainalysqan. Maketin de, eskiyzin de, tipti ishindegi tehnikalyq jaghdayynan da habardar. Teatrdyng alghashqy eskiyzinde syrtqy kolonalar joq eken. Sonda Núr agha «Teatrdyng ishinde últtyq nyshan bolu kerek, al syrty klassikalyq bolghany dúrys» degen eken. Elordada әdemi ghimarattar jeterlik. Biraq maghan jaqyny Astana-Opera men Balet teatry. Búl ghimarattar Últtyq maqtanysh, últtyq Brend. Uaqyt óter. Mening biletinim-búl ghimarattar әlemdik  sәulet ónerindegi inju-marjandardyng qatarynan tabylatyny haq. Bizding teatrdyng sol sanatqa kiretinine senem.  «650 deding be» dep Elbasy maghan  jymighan.

- Salamyz. Kórip otyrsyng ghoy. Ár nәrsening uaqyty bolady. Endi búiyrsa bastaymyz biyl, - dedi. Quanghannan aiqaylap, ornymnan túryp ketuge shaq qaldym. Qanday ghajap quanysh. IYә, búl osy teatrdyng ashyluyn armandap ketken Jaqyp Omarov, Qadyr Jetpisbaev, Ázirbayjan Mәmbetov  bastaghan agha buynnyng armany bolatyn. Búl sәtti biz kóp kýttik. Búl ýlken quanyshty habar bolatyn. Mening býkil ómirim tek ónermen baylanysty. Biznes degendi men bilmeymin. Qolymnan keletini kino týsiru, ssenariy, piesa jazu, spektakli qoy ghana. Biraq ne týsirsem de, ne qoysam da, mening aldymda tek jaqsy dýnie bolsa dep oilaymyn. Sosyn osy óner-teatr men kino jayly tolghanam... Ótken jyly 22 tamyzda Preziydentimiz Qasym-Jomart Kemelúly  meni qabyldady. Ashyq-jarqyn, bir әdemi kezdesu boldy. Sondaghy әngimening arqauy jana teatr bolghan. Men Preziydentke kirgende júrt sekildi jeke basymnyng sharuasyn  aitqam joq.  Áytpese «Pәterim joq» dep jylamsyrap otyrsam maghan jaraspas. Mәsele artisterding әleumettik jaghdayy, jalaqysy, pәteri boldy. Jәne osy mәselelerdi qaghazgha týsirip Qasym-Jomart Kemelúlynyng qolyna úsyndym. Kóp úzamay Preziydent qyrkýiek aiyndaghy Halyqqa joldauynda, osy mәseleler yaghny múghalimde men dәrigerler, kitaphanashylar men teatr artisterining de jalaqysy kóteru jayly aitty. Búl óte quanyshty habar edi. Men ótken jyly kýzde Osh qalasyndaghy Halyqaralyq «Art-Orda» teatr festivaline qatystym. Sonda Qazaqstandyq artisterding jalaqysy ósetinin estigen qyrghyz, ózbek, tatar, týrik bauyrlar maghan qyzygha da, qyzghana qaraghany ras.

2019 jyly 21 qarasha bizding Q.Quanyshbaev atyndaghy qazaq teatryna Túnghysh Preziydentimiz keldi. V.Ejovtyng «Tyraulap úshqan tyrnalar» spektakli Moskvadaghy halyqaralyq «Zolotoy Vityazi» festivalinde bas jýlde alsa da, ishtey qobaljyghanym bar. Núrsúltan Ábishúly spektaklidi asa bir tebirenispen kórdi. Qatty riza boldy. Úly Otan soghysy. Alghashqy mahabbat. Áskery әnder. Talantty teatr artisteri. Spektakli bitken song Elbasy rizashylyqpen sahnagha kóterildi. Kórermenning ystyq yqylasy shapalaq bop janghyrdy. Núrsúltan Ábishúly jana teatrdyng salynyp jatqanyn quana jetkizdi. «Búiyrsa aldaghy jyly jana ghimaratqa kóshesizder» degende zaldaghy kórermenning shapalaghy toqtar emes. «Jana ghimaratqa bir-aq baram dep edim, myna Talghat shaqyrghan song әdeyi keldim. Men ony búrynnan bilem» degen. Búl bizding teatr tarihyndaghy óte bir quanyshty da, erekshe kýn edi.

1945 jyly Almatyda TUZ ashylghan. Jana ghimarat soghys bitpey túrghan kezende boy kóterdi. Búl ónerding ómirshendiligi. Úly Otan soghysy bastalghanda Almatygha «Mosfilim» men «Lenfilim» evakuasiyalandy. Artynsha Almaty studiyasymen qosylyp, Birikken Ortalyq kinostudiya qúryldy. Búl jerde «Ivan Groznyi», «Cherevikiy», «Ona zashishaet rodinu»  jәne basqa da tanymal kartinalar týsirildi. Jәne búl qiyn kezenderde Qazaq óneri órkendemese óshken joq.  Teatr tarihynda da talay tamasha  dýniyeler boldy.  Ásirese Nataliya Sas qoyghan Kýlәsh Bayseyitova oinaghan «Chio-Chio-San»  operalarymyz Qazaq ónerining inju-marjandarynyng biri emes pe? Búl tarih keshegi ótken qiyn kezenderdegi bizding ruhymyzdyng asqaqtyghynyng belgisi.

Iә qazir karantiyn. Búl tek bizding Elding basyna týsken nәubet emes, búl Álemge taralghan - indet ekeni júrttyng bәrine mәlim. Apam jaryqtyq aitushy edi. «Búdan jaman kýnde de toygha barghanbyz» dep. Búl da uaqytsha qiyndyq shyghar. Áriyne ýide qamalyp otyru onay emes. Jaqyndarynmen әngimeleskenge, sýiikti júmysynmen ainalysqangha ne jetsin... Óz basym osy karantindi Memleket basshysy der kezinde jariyalady dep oilaymyn. Teledidardan qarasanyz Amerika, Angliya, Fransiya, Ispaniya, Italiya kórshi Reseyde de búl indet toqtar emes. Jәne ózgelermen salystyrugha da kelmeydi. Salystyrmay-aq qoyayyq! Al jaman auru tezirek qúrysa deymiz. Eng negizisi elding ensesi týsken joq. Qúdaygha shýkir. Eki bas qalada eki kýnnen beri keybir júmys oryndary ashyla bastady. Kóshede mashinalar da, adamdar da bar. Yaghny el irgesi berik, júrtymyz tynysh. Taghy da shýkir deysin.

Iә búl kýn de  óter keter...  Búl indetti de jenerimiz haq. Tek Alladan aq tilek. Elimiz osy kezennen aman-esen tezirek ótse eken deymin. Jәne bir aitarym qanqu sózden, ósek-ótirikke aldanbay el ekenimizdi kórsetetin shaqta bizge tek auyzbirshilik tileymin. «Tórteu týgel bolsa, tóbedegi keledi, Altau ala bolsa, auyzdaghy ketedi», - degen maqal bar. Bizge dәl qazir bauyrlar auyzbirshilik, amandyq kerek. Sózimning sonyn Tólegen Aybergenovtyng ólenimen bitireyin:

Bir toyym bolatyny sózsiz menin,
Dәl qay kýni ekenin aita almaymyn.
Biraq... biraq...
Eshkimdi de biyletpey qaytarmaymyn.
Onda ortagha tastalar úran sonday:
Qayta almaydy qartyng da bir әn salmay,
Jiyrma besting bәrin de sabyldyrtam,

degendey aldymyzda bir toy bar, ol Óner toyy, Ómir toyy... Sol toygha aman-esen jetkizudi jazsyn!!!

Qúrmetpen Talghat Temenov

Abai.kz