Bir izgi adam «Ramazannyng sauabynan qúr qalu – býkil dýniyening iygiligi men jaqsylyghynan maqúrym bolu» degen eken. Osy orayda orazada oryndaytyn on amaldy nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz. Búl nasihat әueli ózime arnalady.

1. Qúranmen dos bolu

Qúran oqylghan, oghan amal etilgen ýide Allanyng bereketi ornaydy. Ardaqty Payghambarymyz: «Ýilerinizde Qúran Kәrimdi kóp oqynyzdar...» dep ósiyet etken. Óitkeni, «Qúran oqu – kónilding shipasy» (hadiys).

Alla Elshisi Ramazan aiynda Qúrandy birneshe ret hatym etetin. Qasiyetti kitapty hatym etumen qatar, jattaugha, oghan amal etuge tyryssaq – núr ýstine núr. Arapshadan oqy almaytyn adam audarmasyn oqysa da sauap alady. Allanyng meyirimi ken, Ol kenshilik IYesi. Niyetke say sauabyn beredi.

 2. Týndi namazben ótkizu

Týngi namaz – jýrekting tynyshtyghy, ekijýzdilik dertine shipa, Allamen berik baylanys ornatatyn riyasyz qúlshylyq.

«Týngi namazgha asa mәn berinder. Senderden aldyn ótken izgi adamdar ony ýnemi oryndap jýretin. Týngi namaz Jaratushygha jaqyndatady, jamandyqtaryndy óshiredi jәne kýnәli iske barugha tosqauyl bolady» (hadiys).

Ramazanda oqylatyn tarauyq namazyna tahajud qosylsa – qúba-qúp.

3. Údayy dúghada bolu

Dúgha – músylmannyng qorghany. «Dúgha – ghibadattyng mәni» (hadiys). Alla Taghala «Mýmiyn» sýresining 60-ayatynda: «Menen súrandar. Tilekterindi qabyldaymyn», – dep uәde etken.

Tanghy jәne keshki, júma jәne Qadir týninde, t.b. uaqyttarda aitylatyn dúghalargha mәn beru qajet.

Bizding bir basymyzda qanshama problema tolyp jatyr. Onyng syrtynda otbasymyz, tughan-tuystarymyz, dos-jaran men kórshilerimiz ýshin eki dýnie iygiligi tileytin dúghamyz bar.

Ramazan – Jaratqannan jarylqau tileytin ai. Bir-birimizge dúghada bolayyq. Alla Taghala jer betinen júqpaly indetti joyyp, jaqsylyqta jolyghudy jazsyn. Elimiz ben jerimizding bereketi ýshin de dúgha jasaudy úmytpayyq.

4. Pitir sadaqasyn beru

Sadaqa – jamandyqty joyatyn amal, ainalamyzdaghy kómekke zәru adamdardyng aqysy.

Pitir sadaqasy – Ramazan aiynda pendelikpen jasap qoyghan qate-kemshilikterimizding óteui, jetispeushilik saldarynan kónili jabyrqaghan jarly-jaqybaylardyng aqysy. Basymyzdyng amanynda, qolda az-kem aqshanyng barynda pitir sadaqasyn berip, qoghamgha sharapatymyzdy tiygizeyik.

Sadaqa – dәuletimizding berekesin arttyratyn amal. Mal-mýlik nәsip etken Allanyng jolynda jaqsylyq jasap, kópting tileuin nege almasqa?! «Senderding aralaryndaghy eng jaqsylaryng – adamdargha paydaly bolghandaryn» (hadiys).

5. Auyzashar úiymdastyru

Karantin kezinde toptasyp jinalugha bolmaydy. Búl – sauap izdegen adamgha tyghyryqqa tirelu degen sóz emes. Bas mýfty Nauryzbay qajy Taghanúly auyzashargha ketetin qarjylay shyghyndy nemese azyq-týlikti kómekke múqtaj otbasylargha taratugha kenes berdi.

Asylynda qúdayy asqa, auyzashargha tamaq tauyp jeui múng bolghan jandar shaqyrylady. Mәselen, on adamgha auyzashar berginiz keldi delik. Auyzashargha ketetin aqshany solargha taratyp berseniz de bolady. Allanyng qalauymen on adamgha auyzashar bergenning sauabyn alasyz. Hadiste aitylghanday, músylmannyng niyeti amalynan qayyrly.

6. Istiyghfar aityp, salauat joldau

Biz keyde zil sózben, jaghymsyz minezben qanshama jannyng jýregin jaralaymyz. Oidan jýirik dýnie bar ma desenshi?! Sanamyzgha qanshama búzyq oilar keledi. Alla bizdi jaman oiymyzgha baylanysty jazalaytyn bolsa... Aytudyng ózi qorqynyshty. Teris oy men ghaybat sózimiz ýshin keshirim súraudyng eng qarapayym ýlgisi – «Alla meni keshirsin» dep istiyghfar aitu.

Ardaqty Payghambarymyz Múhammedke (oghan Allanyng salauaty men sәlemi bolsyn) salauat aitu uayym men qayghydan aryltady. Alla Elshisine salauat aituymyz – ózimizge amandyq pen bereke tileuimiz.

Sóz ben oidyng orazasy adamdy taqualyqqa tәrbiyeleydi...

7. Tamaqty tejeu

Tamaqqa qatysty nasihat aitugha basqa-basqa men layyqty emespin. Tamaq – nәpsige eng únamdy dýniyening biri. Degenmen, Ramazan – az tamaq jep, kóp qúlshylyq jasaugha tәrbiyeleytin ai. Rasynda, kóp asaghan kóp úiyqtaydy. Kóp úiyqtaghan kóp iygilikten qúr qalady. Auyzashar tamaqqa toyyp alatyn sәt emes. «Auru – astan» degen. Kóp jegen artyq salmaq jinaydy. Artyq salmaq auru shaqyrady... Alla saqtasyn!

8. Uaqytty jýieleu

Ramazanda әrbir sәt manyzdy. Uaqyt – mýminning nyghmeti, ony izgi isterge arnasaq – dosymyz, bos ótkizsek – dúshpanymyz. Bir sәtte dosyna da, dúshpanyna da ainalatyn uaqytty qalay paydalanu – әrkimning óz tandauynda. Dosty tandayyq!

9. Orazada otbasygha kónil bólu

«Sen sayasatpen ainalyspasan, sayasat senimen ainalysady» degen tәmsil bar. Osy sózding maghynasyn «mayystyryp» aitsaq: otbasy tәrbiyesimen ainalyspasan, bala-shaghang senimen ainalysady. Rasynda, solay. Bala-shaghagha kónil bólmesen, tәrbiyesi nasharlap, seni bir kýni úyatqa qaldyrady.

Auyzashar, sәresi otbasymen ruhany súhbat qúrudyng sәuleli sәti emes pe? Sәtti jiberip almayyq. Ár sәt – ghaniybet...

10. Ózimizdi ózgertpesek...

Bir ghúlama «Ramazanshyl bolma, Qúdayshyl bol» degen eken. Rasynda, bir jútym sudyng qadirin sezdirgen, sharighattaghy tyiym bylay túrsyn, rúqsat etilgen isten nәpsini tejeudi ýiretken orazadan keyin ózimizdi ózgertpesek endi úyat...

Búl aitylghan on amal bizding oigha kelgen dýniyeler. Oghan qosam deseniz – marhabat!

Aghabek Qonarbayúly

Abai.kz