Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3780 0 pikir 25 Qazan, 2011 saghat 13:16

«Tony Bler qazaqsha ýirensin!» - «MK v Kazahstane»

Almaty. 25 qazan. QazTAG - Jana nomeri sәrsenbi kýni saudagha týsetin «MK v Kazahstane» gazetining redaktor orynbasary Vadim Boreyko, Qazaqstangha ekonomikalyq jәne sayasy mәseleler jóninde kenesshilikke shaqyrylghan Tony Bler qazaqsha bilui kerek pa, degen «búzyq» súraq qoyady.

«Eger Anton Charlizovich kenesshi bolugha kelisse (әlde kelisip qoysa) - demek ol memlekettik qyzmetker. Sondyqtan ol memlekettik tilde sóileui tiyis. Ol turaly sheneunikterdi - tek olardy emes, - tәuelsizdikting barlyq 20 jylynda, әsirese songhy jyldary erekshe qysymmen kóndirgisi kelude. Ol qyspaqtan әli eldi tastap ketpegender bar kýshin qazaq tilin tezdetip ýirenu әdisterin (ol әli joq jәne ol turaly әngime bólek)tabugha saluda.

Maghan qyzyghy: Blerding aldynda qazaq tilin ýirenu kerek degen shart qoydy ma eken? Álde oghan jenildik qarastyra ma eken? Biraq, keyde men ertek aitudy әues qylghanymmen, eriksiz realist bolghandyqtan, moyyndaugha mәjbýrmin: Berdi memlekettik tildi bilmeysing dep tepkige alu ýshin shaghyrghan joq. Jәne sayasatker Núrlan Erimbetov aitqanday, tek qana halyqaralyq piar ýshin de emes. A bir kezde, kabiynetke shaqyryp alyp: «Bizge demokratiya ýshin eki qoyyp jýrgender kim?», - dep aitu ýshin, - dep jazady V. Boreyko.

Almaty. 25 qazan. QazTAG - Jana nomeri sәrsenbi kýni saudagha týsetin «MK v Kazahstane» gazetining redaktor orynbasary Vadim Boreyko, Qazaqstangha ekonomikalyq jәne sayasy mәseleler jóninde kenesshilikke shaqyrylghan Tony Bler qazaqsha bilui kerek pa, degen «búzyq» súraq qoyady.

«Eger Anton Charlizovich kenesshi bolugha kelisse (әlde kelisip qoysa) - demek ol memlekettik qyzmetker. Sondyqtan ol memlekettik tilde sóileui tiyis. Ol turaly sheneunikterdi - tek olardy emes, - tәuelsizdikting barlyq 20 jylynda, әsirese songhy jyldary erekshe qysymmen kóndirgisi kelude. Ol qyspaqtan әli eldi tastap ketpegender bar kýshin qazaq tilin tezdetip ýirenu әdisterin (ol әli joq jәne ol turaly әngime bólek)tabugha saluda.

Maghan qyzyghy: Blerding aldynda qazaq tilin ýirenu kerek degen shart qoydy ma eken? Álde oghan jenildik qarastyra ma eken? Biraq, keyde men ertek aitudy әues qylghanymmen, eriksiz realist bolghandyqtan, moyyndaugha mәjbýrmin: Berdi memlekettik tildi bilmeysing dep tepkige alu ýshin shaghyrghan joq. Jәne sayasatker Núrlan Erimbetov aitqanday, tek qana halyqaralyq piar ýshin de emes. A bir kezde, kabiynetke shaqyryp alyp: «Bizge demokratiya ýshin eki qoyyp jýrgender kim?», - dep aitu ýshin, - dep jazady V. Boreyko.

«Qasiretti saudalau» atty maqalasynda «MK v Kazahstane» aptalyghynyng tilshisis Tatiyana Kuan «Adam óliminen kimder payda tabuda jәne jaqynyndy o dýniyege attandyru qansha túrady?», - dep súraydy. Mәsele, redaksiyagha almatylyq Kuznesovtar otbasy jýgindi. Biylghy shildede olar qayghyly qasiretke shaldyghyp, tórt jasar balalary qaytys bolypty. Ony jerleumen balanyng әjesi Tatiyana Valerievna ainalysypty. Almatynyng ortalyq zirathanasynyng kassasynyng aldynda jerleu rәsimdik qyzmeti ýshin aqy tólep túryp, kózi jasqa toly әiel, kóp jyldyq qarjyger degen ótili bar ony, aqshadan «qaghyp» jibermekshi degen kýdik tuyndaydy...

«Vagonnye spory - poslednee delo» maqalasynda basylym Jenisting mereyli jyly maydanger Ivan Soldatovty  polktas maydangerimen kezdesuge aparghan әielinen sheneunikter temir jolmen tegin jýrgeni ýshin aqy almaqshy bolyp jatqany turaly aitylady.

«Ýkimet memlket basshysyna bekituge jana әskery doktrinany engizdi - dep jazady aptalyqtyng sarapshysy Saghit Ospanov «Dualdan bastap týski asqa deyin reforma» degen maqalasynda. - Búrynghy doktrinada «ekonomikalyq jәne sayasy túraqtylyqqa qauip tóndirerlik úiymdasqan qylmys» degen qauip-qater kórsetilgendi. Jana redaksiyadan ony alyp tastapty. Úiymdasqan qylmys -  dәlirek aitsaq, jemqorlyq - últtyq qauipsizidkke tónetein negizgi qaterlerding biri. Ol memlekettik satyp alular tiyimsizdigi jaghdayynda qorghanys sapasyn tikeley tómendete alady. Ol qoghamdaghy әleumettik qayshylyqtardy terendetip, qorghanysty janama týrde de tómendete alady», dep jazady.

Tanymal jazushy Qazbek Ismagilov baspadan «Byvshiy ment» atty - Zamanbek Núrqadilov pen Altynbek Sәrsenbaevtyng óltiriluine qatysty jana sayasy detektiv basyp shygharmaqshy. Jәne osy turaly aptalyqqa interviu berip, bir sabaq bolarlyq oqighany aitypty.

«Korrupsiya»(«Jemqorlyq») әngimesi naqty oqighagha negizdelgen. Bir er azamat ýkimet ýiining aldyndaghy ótkelge «Kóp tilderdi biletin bastaushy jemqor kez kelgen úsynystardy qaraydy. Baghasy - arzan. Telefon shalynyzdar, myrzalar!» degen habarlandyru ilip qoyady. Bir kezde oghan bireu: «A siz Otandy sata alasyz ba?» dep telefon shalypty. Jemqor baghasyn arttyrmaq bolyp, «O ne degeniniz, әriyne, joq...» dep syzdanypty. Búl rette jelining ar jaghyndaghy dauys ózeurep: «Men jaqsy tóleymin» depti. Saudager bolsa, ózin sypayy etip kórsetudi jalghastyrypty. Nәtiyjesinde ana jaqtaghy sharshap ketip: «Sen esuassyn», - dep telefondy ile salypty. Al jemqor bolsa, «Degenmen men beker tyrashtandym» degen eken. Shyn mәnisinde, barlyghy da satylyp ketkendiginen tym kónilsizbin. Biraq men kez kelgen jaghdayda kónilimdi týsirmeuge tyrysamyn».

Aptalyqtyng sayasy sholushysy Dosym Sәtpaev bolsa, «Kóshedegi paqyrdy, patsha bol dep shaqyrdy» degen maqalasynda «Bizding memleket ýshin ortasha klasstyng menshikti salmaghyn arttyru qajet. Olar tym kedeylerge jәne tym baylargha qaraghanda memleketke de jәne jeke әleumettik missiyasyna da jauapkershilikpen qaraydy. Qoghamnyng auqymdy «marginaldy» irgetasqa negizdelgen, tóbesinde at tóbelindey alypsatarlar túrghan piramidalyq qúrylymy - ol aqyry kýireuge soqtyrar qúrylym, sebebi baylar men kedeyler әldeqashan әr týrli ólshemde ómir sýredi», - dep jazady.

Sonday-aq aptalaqtan sizder nelikten qazaqstandyq mektep osynshama qúldyraghanyn, bizding er azamattar irikteuli belsizdikke úshyraghanyn; nelikten fotograf Nataiya Sarkison silulitteri bar modeliderge aqsha tóleuge dayyn ekendigin jәne basqa tolyp jatqan qyzyqty aqparattardy Resey jәne alys shetelderden oqy alasyzdar.

Aptalyqtaghy maqalalardy www.mk.kz saytynan býgin de oqugha bolady.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379